“Tallinna ajalugu I-IV. 4 raamatut”
Raamat 1561. aastani Tallinna ajaloo neljaköitelise üldkäsitluse I köide hõlmab ajajärku alates vanimast geoloogilisest minevikust kuni linna minekuni Rootsi võimu alla Vene-Liivimaa sõja ajal 1561. aastal Nende kaante vahele mahub ülevaade muinasaegsest asustusest, linna tekkimisest 13. sajandi esimesel poolel, keskaegse Tallinna õiguskorrast, rahvastikust, poliitilistest sündmustest, kaubandusest, käsitööst, kiriku- ja kultuurielust jpm. Raamatusse on koondatud nii […]
“Tallinna kalmistud – rahva pärand”
Olen kasvanud üles võõrsil, sest lahkusime Eestist 1944. aastal, seepärast vaatan ma siinseid kalmistuid välismaalase vaimustusega. Aga kuna olen sündinud Tallinnas, siis tundsin, et need on ka minu kalmistud, ja mul tekkis soov koostada nendest raamat. See raamat on mõeldud tallinlastele, et neil oleks üks pildiraamat kalmistutest, kuhu on võib-olla maetud nende omaksed ja sõbrad. […]
“Tallinna kalmistud”
Karl Laane (10. II. 1907 – 3. XI 1986) Oli Võru Õpetajate Seminari haridusega pedagoog ja Eesti Haridusliidu ametnik. Nõukogude võimu tingimustes talle hariduspõllul kohta ei pakutud, Saksa sõjaväkke mobiliseerimine oli jätnud poliitilise pleki. Nii tuli otsida muid leivateenimise võimalusi. Karl Laane oli alati Õpetajua, loomu poolest tõeline rahvavalgustaja, kes tegutses tugeva sisesunni mõjul. See […]
“Tallinna Kirikurenessanss”
Tallinna Kirikurenessanss on ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimise projekt, mis seab eesmärgiks kirikute restaureerimise, kultuuriväärtuse konserveeerimise, kiriku tornide, kabelite ja krüptide avamise ja eksponeerimise. Projekt kestab 5 aastat. Aastatel 2002-2006 restaureeritakse Tallinna Linnavalitsuse poolt 22 kirikut. Käesolevas trükises on restaureeritavad objektid reastatud nende ehitamise järgi kronoloogilisse järjekorda, iga kiriku kohta on leitud ka midagi huvitavat […]
“Tallinna lahingud, piiramised, mässud ja sõjapealikud”
Tallinna ajalugu on täis rohkeid relvastatud vastasseise ja kokkupõrkeid, millega tallinlased isekeskis ja võõrsilt tulnud sõdalased omavahel (või tallinlastega) arveid klaarisid, üritades tapariistade abil selgeks teha, kelle jõud ja tahe peale jääb. Käesolevas raamatus käsitletakse selliseid olulisemaid sündmusi tänapäeva Eesti pealinna territooriumil ja selle lähiümbruses aastatel 1219-1944, milles osalesid põhiliselt eestlased, sakslased, taanlased, venelased, rootslased, […]
“Tallinna raekoda”
Tallinna paljude keskajast pärinevate omapäraste ja ajalooliste arhitektuurimälestiste hulgas on üheks huvitavamaks vana raekoja hoone, mis ligi kuussada aastat on olnud linnaelu juhtimise ja suunamise keskuseks. Vana traditsioon on jäänud püsima tänapäevani. Raekoja ehitusajaloo alguseks loetakse XIV sajandi esimesi aastakümneid. Kuid hoone ei valminud korraga, vaid pikema aja jooksul üksikute uute ehitusjärkude ja ümberehituste tulemusena. […]
“Tallinna Riiklik Keskarhiiv”
1883-1983.Raamat eesti, vene ja saksa keeles. Käesolev Tallinna Riikliku Keskarhiivi 100. juubeliks väljaantav teos tutvustab arhiivi saamislugu, sajandipikkust saatust ja tänapäeva ning annab ühtlasi ülevaate huvitavamatest, unikaalsematest, vanematest ja Tallinna ajaloo seisukohalt eriti väärtuslikest arhiividokumentidest.
“Tallinna turud. Petmine ja andmine Tallinna turgudel läbi aegade”
Kui tahad näha linna elanikke ja erinevaid kihte ning varjundeid kogu kirevuses, tasub minna turule. See raamat räägib Tallinna turgude ajaloost, mälestuste, artiklite ja arhiiviandmete põhjal. Lisaks heale ja odavale kaubale liikusid turul ka linna ja teda ümbritsevate valdade kuulujutud. Turul liikus ringi prohveteid, jõumehi, silmamoondajaid, mustkunstnikke ja leierkastimehi, samuti lihtsaid vargaid. Seetõttu on raamatu […]
“Tallinna tuulelipud”
Tallinna tuulelipud moodustavad ainult ühe osa Eesti linnades ja külades kasutatud ning seni säilinud tuulelippudest. Traditsiooniliselt oli varasemal ajal meil nähtavasti igas kirikutornis tuulekukk, mis alles hiljem on kohati asendatud ristiga. Pea kõikides Eesti linnades võib leida ühiskondlikel hoonetel ja elamutel väga mitmesuguseid tuulelippe. Omapäraseid tuulelippe 17. ja 18. sajandist leidub Pärnus. Rohkesti huvitavaid tuulelippe […]
“Tartu ajaloolistel linnaplaanidel 1600-2010”
Vene kroonikat järgi vallutasid ja põletasid Kiievi vürsti Jaroslav Targa väed Tartu (Tarbatu/Dorpat/Derpt/Jurjew) linnuse 1030. aastal, sellest ajast alustatakse Tartu linna kirjalikku ajalugu. Linnana kujunes Tartu kahe olulise liiklustee ristumiskohta, arvatav muistne Eesti-sisene põhja-lunasuunaline maismaatee ületas siin Emajõe veetee. Rsitisõda paganlike eestlaste vastu algas 1208 ja 16 aastat hiljem jäi Tartu lõplikult sakslaste kätte. Samal […]
“Tartu ajalugu”
Tartu on teada-tuntud linn nii Nõukogude Liidus kui ka välismaal. Ja seda mitte ainult seetõttu, et ta on Eesti vanimaid linnu, mida juba aastal 1030 mainiti ajalooallikas, vaid eeskätt oma sündmusterohke 950-aastase ajaloo tõttu. Tartu on alati olnud mitmetahuline linn, tähtis majanduse, kultuuri- ja teaduskeskus. 1632. aastal asutati Tartus ülikool – Academia Gustaviana, Tööpunalipu ordeniga […]
“Tartu planeerimisest ja arhitektuurist. Artikleid ja mälestusi”
Arhitekt R.-L. Kivi 85. juubeli puhul ilmunud trükis sisaldab valiku artikleid 1950. aastatest kuni 1980. aastateni, Jaan Malini intervjuu juubilariga tema elust ja Tartu kolleegidest ning Kivi tööde nimekirja ja artiklite bibliograafia. R.-L. Kivi pole kunagi töötanud Tartu peaarhitekti ametikohal, kuid paljude jaoks on just tema Tartu peamine arhitekt, legendaarse Arnold Matteuse töö jätkaja. Raul […]
“Tartu Ülikooli ajalugu 1632-1982”
Raamatus on antud ajalooline lühiülevaade Tartu Ülikooli tegevusest ja selle asutamisest kuni tänapäevani (1982). Eriuurimistele tuginev süstemaatiline käsitlus on antud kuni 1945. aastani, edasi on piirdutud ülevaatega ülikooli tähtsamatest tegevusaladest ja struktuuriüksustest. Eri peatükk kirjeldab 350. aastapäeva juubelipidustusi. (Raamatus on pühendus)
“Tartu Ülikooli ajalugu” I-III osa. 3 raamatut”
Kolmeköitelise teadusliku väljaande esimene köide käsitleb perioodi Tartu ülikooli asutamisest aastal 1632 kuni 1798. aastani, s.o ülikooli tegevust Rootsi võimu perioodil. Teine osa käsitleb Läänemere kubermangude ülikooli taasavamise eellugu aastail 1802-1917 ja selle materiaalse baasi loomist ning õppeasutuse tegevust Tsaari-Venemaa ühe juhtiva kõrgkoolina, samuti sündmusi Veebruari- ja Oktoobrirevolutsiooni päevil. Kolmas köide käsitleb ülikooli tegevust kodanlikus […]
“Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi 100”
Sport ühendab. 100-aastane Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi on andnud märkimisväärse panuse 90-aastase rahvusülikooli ja sellest aasta vanema Eesti riigi kollektiivse identideedi ja mälu kujunemisse. Sport seob erinevaid rahvakihte. Ta tegi seda juba siis, kui ülikooliharidus oli väheste privileeg. Spordiajalugu liidab Eesti eripalgelised ja sageli vastandlikud saatuseaastad ühtseks tervikuks, milles jääb kõlama positiivne noort. Ülikoolisport seob […]
“Tartu Ülikooli usuteaduskond 1623-1940”
Tartu Ülikool on oma loomispäevist saadik seisnud hea kõigi teaduste edendamise eest, millel kindel koht universitase mõistes. Euroopalike kultuuri-, haridus- ja taedustraditsioonide kohaselt avas nende loendi ka Academia Gustavianas 1632. aastal usuteadus. Kuningas Gustav II Adolfi ja tema õpetaja ning nõustaja Johan Skytte tahtel sai usuteaduskonnast siin juhtiv teaduskond. Sajandeis kujunes sellest reegel, millest juhinduti […]
“Tartumaa mõisad ja mõisnikud”
Rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide teadaolevate Tartumaa territooriumil asunud rüütlimõisate ajaloost ja tänapäevast alates nende esmamainimisest. Raamatus räägitakse ka käsitletava piirkonna mõisatega seotud tuntumatest baltisaksa aadlikest. Lisaks rüütlimõisate register kihelkonniti ja isikunimede register.
“Teekond läbi aja”
Lauri Vahtre on sündinud 1960. aastal Tartus, lõpetanud Tartu (Riikliku) Ülikooli ajaloo-osakonna, etnograaf ja ajaloolane (diplomi jägi ka ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja), ajalookandidaat, eestlane, abielus. Tema sulest on ilmunud Eesti ajaloo käsitlus “Kodu lugu” (koos M. Laari, H. Valgu ja S. Vahtrega), eesti rahvakalendri ülevaade “Maarahva tähtraamat” ja rida teaduslikke artikleid “Keeles ja Kirjanduses”, “Kultuur […]
