“Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses”
Arhitektuuriajalooline monograafia hõlmab Kuressaare linnus-kindluse 600 aasta pikkust ehituslugu 14.-19. sajandini, tuginedes aastatel 2010-2014 toimunud mahukatele arheoloogilistele uuringutele. Uued andmed korrigeerivad olulisel määral senist ettekujutust Kuressaare linnuse tekkest ja arengust ning selgitavad uusaegsete kindlustuste arengulugu. Rohkem kui 200 värvifoto, skeemi ja joonisega illustreeritud raamat annab põhjaliku ülevaate Kuressaare piiskopilinnuse kujunemisest, kesk- ja uusaegsetest kaitserajatistest ja […]
“Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607”
Raamat võtab kokku ja asetab üldisemale taustale kõik, mida me seni teame Pirita kloostri kohta – alates püha Birgittaga seotud imeteost Põhja-Eesti rannavetes. Juttu tuleb kloostri asutamise tagamaadest, kloostrikompleksi ehitusest, kirikuteenistustest, pea lõppematust laulust, mis birgitiinide kloostreis kõlas, konventide igapäevaelust, maavaldustest ja majandustegevusest, tülidest naabritega – sealhulgas Tallinna raega, kellele ei meeldinud sugugi kloostri juures […]
“Kauge kodu 1947 1/2”
Sisu Ainus kutse / Ja siiski, ja siiski, luuletused – Henrik Visnapuu Idealismi, portunism, realism, artikkel – H. Pello Meie massist ja juhtkonnast, artikkel – Dr. O. Loorits Mõningaid bilansilahtreid, artikkel – H. Parrest Adomas Galdikas, artikkel – A. Rannit Luuletusi kogust “Seitsmes öö” – B. Kangro Kaks momentvõtet, miniatüürid – P. Krusten Mälestuskilde ärkamisajast […]
“Kauge Kodu 1947 10/11”
Sisukord Välis-Eesti ülesandeid, artikkel – A. Raag Demokraatia ja kommunism võitluses rahu eest, artikkel – H. Pello Mõningaid põhiideid eesti kirjanduses, artikkel – H. Visnapuu Nagu päike üle suure vee – Arthur Valdes Ingi surm, luuletus – H. Visnapuu Kaheksas käsk, katkend – K. A. Hindrey Eestilise kultuuripildi äärjooni, artikkel – A. Mägi Eesti rahvusliku […]
“Kaugete aegade sära”
Paul Johansen: Vähesed teadusalad seisavad nüüdisajal nii suurel määral päevahuvide tulipunktis kui asustusajalugu. Peame ju tänapäeval seda lugema rõõmustavate ajamärkide hulka, et üha enam on maad võtmas arusaamine, et eurooplane tuleb uuesti paigutada, s.t. paigal püsivaks teha, jah, teatud piirini isegi koha külge köita. (…) Ei tohiks kunagi nii kujuneda, nagu seda võib näha mitmel […]
“Kehra metsast maailma. Saadiku päevik. Kirjad kinnisest majast”
Üks teenekamaid Eesti diplomaate ja välispoliitika kujundajaid KAAREL ROBERT PUSTA sündis 1. märtsil 1883 Narvas raudteeametniku pojana ning õppis Tallinna linnakoolis, hiljem Pariisis vabaülikoolis ja Berni ülikoolis. /—/ Mälestusi hakkas Pusta kirja panema juba vanglas. Neist “Kehra metsast maailma” (1936) hõlmab aega lapsepõlvest kuni välisdelegatsiooni Eestist ärasõiduni; “Saadiku päevik I” (1964) käsitleb sündmusi välisdelegatsiooni ajast […]
“Kes nägi Kratti? Eesti rahvusballeti sünd. Mälestused”
4. raamat sarjast ELAVIK Mälestusi Eduard Tubina balletist “Kratt” jagavad Eduard Tubin, Rahel Olbrei, Ida Urbel, Ülo Vilimaa, Mai Murdmaa ja Eino Tubin. (Taskuformaat)
“Keskaja aarded Eestist. Maapõu kui hoiupank”
“Keskaja aarded Eestist” jõudis Muinsuskaitseameti 2024. a. aastaauhinna konkursil päranditrükise kategoorias nelja parima hulka. Eesti mitmekülgse ja kohati karmi ajaloo tõttu on siinsel territooriumil müntimistegevuse arenedes hulganisti maha maetud ja unustatud varandusi, mis nüüd ajaloolastele otsimispinget pakuvad. Epideemiad, näljahädad, sõjad ja korduvad võimuvahetused panid kohalikud külaelanikud oma sääste kuivale maale, aga ka vee alla peitma; […]
“Kevad Eestis”
Igal kirjaoskajal on õigus ja võimalus oma elukäik kirja panna. Veelgi enam – tänapäeva tehnilised vahendid võimaldavad mälestusi jäädvustada ka kirjaoskust kasutamata, piisab oma eluloo lindile rääkimisest ja see on kadumisest päästetud. Tegelikult kasutab neid võimalusi kaduv-väike protsent praegu maailmas elavatest inimestest. Valdav enamik võtab oma mälestused, elukogemused ja arusaamised ajastut ning maailmast kaasa igaviku […]
“Kirjad vennale”
Tõenäoliselt selliseid kirjavahetusi palju säilinud ei ole – või kui, siis ühepoolsetena. Käesoleval juhul ka “Suurest Tsoonist” saadetud kirjad säilinud tänu sellele, et neist üks esimesi ei jõudnud adressaadini. Seetõttu kirjutas Olavi järgmised läbi kopeerpaberi, et saata koopia vajaduse korral koos mõne järgmise kirjaga. Kuna sellist vajadust ei tekkinud, jäid koopiad alles. Arvo kaks esimest […]
“Kirjanduslik Hiiumaa”
Hiiumaad on oma loomingus kajastanud nii need kirjanikud, kes Hiiumaal sündinud, kui ka need, kes selle maaga tutvunud on. Muidugi on pärishiidlaste ja väljastpoolt tulnute Hiiumaa-kujutus erinev. Pikemad, eepilised ja olustikulised teosed pärinevad hiidlastelt, lühemates žanrites lood “välisautoreilt”. Siin lühemalt peatunud pole jõudnud kohalikku elu-olusse nii sügavalt ja laialt sisse elada, et pannood anda ja […]








