“Kõuepilvede saatel. Saatuslikus kolmnurgas. Läbi varemete”
Elupõline ajakirjanik ARNO RAAG sündis 26. augustil 1904 Tartumaal Vesneri vallas Viidike külas taluomaniku peres. Ta õppis Väägvere algkoolis, lõpetas 1925 Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja jätkas õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi tal lõpetamata. /—/ Arno Raag on avaldanud luulekogu, proosaraamatuid, kirjandusloolisi uurimusi. Pärast lapsepõlve ja Väägvere kooliaastaid kajastavat raamatut ilmusid Rootsis veel aastaid 1921-1949 […]
“Kreenholm”
150 aastat oli puuvill Kreenholmi kangelane – tööandja paljudele inimestele. Puuvillapõõsas ise on aga üle maailma toonud nii rõõmu kui ka pisaraid. Ta on andnud leiva lauale, kuid põhjustanud ka orjandust, sõdu ja looduskatastroofe. Kui kuue meetri kõrguseks kasvav puuvillapõõsas (lad Gossypium L.) on kassinaeriliste sugukonda kuuluv väga vana kultuurtaim, mida hakati Induse orus kasvatama […]
“Kriitika I-VIII. 8 raamatut”
raamat “Kriitika I” Kirjanduslik stiil «Kalevipoeg» «Lembitu» «Paar sammukest rändamise teed» Põrgu väravas Kõne Koidulast «Säärase mulgi» sünniloost Meie kirjanduse ühisharrastustest Tervitus lahe tagant (Pehmekaaneline, raamatu on kulunud) raamat “Kriitika II” Mälestusi Juhan Liivist Mälestusi Ado Grenzsteinist Hugo Treffner ja tema kool Anton Jürgenstein August Kitzberg Eduard Vilde Eduard Vilde surma puhul Ernst Peterson Ado […]
“Kui Eesti oli kodusõja lävel”
See, et ajaloo kirjutavad võitjad, on tuntud tõsiasi. Siin raamatus räägitakse võitjatest, räägitakse kaotajatest, jäägrikriisist, Kaitseliidust, Eesti kaitseväe algusaastatest. Kõnealused sündmused on leidnud väga vähe kajastamist – Eesti poliitikud eelistavad need pigem olematuks vaikida. Asjaosalistele anti võimalus avaldada oma lugu ja rääkida kõigest, mis meenub. Kahjuks osa keeldus. Mingil põhjusel keeldusid just need, kes praegu […]
“Kui Lembitu kutsus …”
Kroonika on avatud, ammu möödunud sündmused taas silme ette manatud. Loendamata rida sõjakäike, põletatud külasid, röövitud varandusi, tapetud inimesi. See oli seitse ja pool sajandit tagasi, 13. sajandi algul Eestis. Sõdu oli siin ennegi peetud. Sellest kõnelevad varasemad teated vene leetopissides ja skandinaavia saagades. Sama tunnistavad ka üle kogu maa rajatud arvukad linnused. Ent veel […]
“Kui venelased tulid…”
Robert Raid on ühe eesti rindeohvitseri-kirjaniku pseudonüüm, kes oma kodumaa vabadusvõitluses korduvalt raskesti haavata sai. R. Raidi raamatu kirjutamise tehnika uudseks võtteks on, et kõik esinevad silmapaistvad kujud on antud nende õigete nimedega, keda me tegelikust elust tunneme. Raamatu põhi-idee on oma riigi ja rahva hukkumise kujutlus rangelt kronoloogilises järjestuses. Eesti rahva 1939-1941 aastate draama […]
“Kuidas valitseti Eesti NSV-d”
“Kuidas valitseti Eesti NSV-d” on põhjalik ja paljuski seni uurimata arhiiviainesel – EKP Keskkomitee büroo materjalidel – põhinev uurimus. Autor otsib vastust küsimusele, mismoodi valitseti Eesti NSV-d nõukogude okupatsiooni algusaegadel, ajavahemikus 1944-1956. Põhitähelepanu pööratakse istungite stenogrammidele, mis lisavad nii mõndagi põnevat meie senistele teadmistele ja lasevad tollal sündinud otsuseid ja nende tagamaid uues valguses näha. […]
“Kuld Lõwi ja Kultase ajal”
Tallinna restoranikultuuri ajalugu 1918-1940 Selle raamatu autorit on juba aastaid paelunud kaks kindlasti keskeuroopalikku nähtust Tallinna möödunud aegade restoranikultuuris. Need on üha elav tänavakohvikute traditsioon ja kabaree. Isegi Nõukogude ajal tegutsesid Tallinnas veel tänavakohvikud ja viies-kuues restoranis anti kabaree-etendusi. Uue iseseisvuse saabudes on tänavakohvikuid nagu iseenesest aina juurde tulnud. Kabaree on taandumas, aga ikka veel […]
“Kuldne kroon Eesti lipul. Intervjuuderaamat”
Intervjueerinud Ingvar Luhaäär. Ajakirjaniku intervjuud eestlastega, kes vaikselt ja süvenenult, ilma tunnustuse ja riigi toetuseta, sageli põlatuina ja tagakiusatuina on õppinud tundma ja arendanud mõnd vaimset distsipliini, mida kommunistliku ideoloogia järgi ei tohtinud olemaski olla või mis pidanuks kõige lähemal ajal vaikselt hääbuma. Kvintessentsi Uku Masingu, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sassi ja […]
“Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940-1953”
Loovintelligentsi represseerimise peamine vorm polnud mahalaskmine, vangipanek ega orjatöölaagrisse saatmine, kuigi ka seda tuli ette, ja mitte vähe. Peamine oli terve etnilise, sotsiaalse ja professionaalse tunnusega rühma vaimne sandistamine, mis samuti on inimsusevastane kuritegu. Loomingulise tegevuse katkestamine tähendas kutsetöö keeldu, millega kaasnes avalik mõnitamine ja häbiposti panek. Ühiskonnas ja loomeliitudes valitses üldise hirmu ja hüsteeria […]
“Kultuuriloolised ekskursid”
Sisukord Täpsustusi ja täiendusi Heinrich Stahli noorus- ja õpinguaastaisse / Leino Pahtma Bookhallare, Camererare, Casseur ja teised kroonuametnikud Liivimaal 17. sajandi lõpul / Birgit Kibal Ülikoolidesse sõitvate eesti- ja liivimaalaste reisiolud 17.-18. sajandil / Arvo Tering Külad ja hajatalud eesti rahvatraditsioonis / Ülle Tarkiainen Kuidas Tartu õpetlased Turu ülikooli kirjanduslikult toetasid / Lea Leppik Probleemidest […]
“Kultuurilugu kirjapeeglis. Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus”
Sõprade Aaviku ja Tuglase elu ning looming on tihedasti põimunud nii eesti kui ka soome keele-, kirjandus- ja raamatuloos, soome kultuuri mõju Noor-Eestile ja keeleuuendusliikumisele on ilmne. 1908. aasta suvel käis Friedebert Mihkelson maapaost Soomes sandarmeeria nuhkide kiuste järjekordselt Tartus, kasutades V. Günthalilt laenatud passi (vt F. Tuglas, Mälestused. Teosed VIII. Tallinn, 1960, lk 340 […]
“Kultuurisillad ja revolutsioonituuled”
Helsingi eesti kogukond 20. sajandi alguses 20. sajandi algul tegutses Helsingis eesti kogukond, kuhu kuulus käsitöölisi, ettevõtjaid, teenijaid ja töömehi, aga ka üliõpilasi, kirjanikke, kunstnikke ja poliitikuid. Osa neist oli sõitnud sinna õppima, osa otsis pelgupaika 1905. aasta revolutsiooni eest. Iseseisva Eesti poliitika- ja kultuurieliit tutvus Soomega juba varakult, leides sealt inspireeriva keskkonna ja poliitilise […]
“Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust”
Sisukord Riigi asutamise ja korraldamise järele tuliselt loovale tööle! / Jaan Tõnisson, riigivanem Mis tähtsus oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel? / K. Päts Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklikust iseseisvusest ja rippumatusest. / Eesti Asutav Kogu Rohkem valitseva rahva vaimu. / K. Einbund, Riigikogu esimees. Kümme aastat. / K. Konik. Oleme valvel iseseisvuse kaitseks. / N. […]
“Kümme aastat rahuvalvekogemust. Eesti kaitseväe rahvusvahelised missioonid 1995-2005”
Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel alates 1995. aastast NATO, ÜRO, EL-i ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide egiidi all. Missioonidel on osalenud kokku üle 1300 kaitseväelase. Eesti osalemisele rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides pandi juriidiline alus 1994. aasta aprillis Eesti ja Taani kaitseministeeriumi vahelise lepinguga, mis nägi muuhulgas ette Eesti kaitseväe rühma (Estonian Platoon, ESTPLA) saatmise Taani Kuningriiki missioonieelsele […]
“Kümme aastat valges majas. Ausalt ja avameelselt”
Kultuuriloolane ja ajaloodoktor Aare Laanemäe meenutab selles mäelstusteraamatus oma kümneaastast tööd parteifunktsionäärina “Valges majas”, kus asus Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee. Ta kirjeldab värvikalt tollaste olulisemate parteiotsuste tausta, omavahelisi suhteid keskkomitees, NLKP Keskkomitee kontrollreide Eestisse, kohtumisi Eesti NSV teadus- ja kultuurieliidiga jpm. “Võimalik, et olulisim motiiv raamatu kirjutamiseks oli soov heita pilk oma hingesügavustesse, et saavutada […]
“Kuningamäng ärkamisaja koidikul”
“Kuningamäng” oli pärisorjuslike talupoegade kaardimäng, milles iga mängu järel vahetati rolle. Mängijate nimetuste – kuningas, kindral, kubjas, vanem talupoeg ja noorem talupoeg – taha on raamatu autor filosoofiadoktor Aldur Vunk loonud koondkujud 18. ja 19. sajandil Liivimaa kubermangus reaalselt elanud perekondadest. Läbi mitme põlvkonna ulatuvad Jochmannide, Martensite, Luigade ja Schwanide perekonnalood viivad ka lugeja läbi […]
“Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.-20. sajandi agraarajaloost”
Õpetatud Eesti Seltsi kirjad IX Agraarajalugu, mis käsitleb Eesti maarahva elus ja põllumajanduses asetleidnud muutusi, on mitmendat sajandit omanud meie ajloouurimises olulist kohta. Käesolevas raamatus on juttu 18.-20. sajandi mõisamajandusest ja mõisnikest, talurahva erinevatest kihtidest, siinse põllumajanduse käekäiku mõjutanud asutustest, ettevõtmistest ja isikutest, talurahvast tabanud näljahädast ja väljarändamisliikumisest ning Eesti Vabariigi 1919. aasta maareformist. Raamatu […]
“Kuradil ei ole varju. Vägivallamaa. Režiim – see kõlab uhkelt. 3 raamatut.”
1. Raamat “Kuradil ei ole varju”“Selle raamatu kirjeldustest ja sündmustest pole ühtki välja mõeldud,” kirjutab autor saatesõnas ja lisab: “Noored ja vanad, kellest raamat jutustab, ei olnud kangelased ega tahtnud seda olla.” Ometi peab tõdema, et nad seda olid. Teos käsitleb elu Nõukogude Eesti naistevanglas sõjajärgsel ajal (1946). Kuigi tegevuskoht on piiratud, annab raamat ometi […]
“Kuradil ei ole varju”
“Selle raamatu kirjeldustest ja sündmustest pole ühtki välja mõeldud,” kirjutab autor saatesõnas ja lisab: “Noored ja vanad, kellest raamat jutustab, ei olnud kangelased ega tahtnud seda olla.” Ometi peab tõdema, et nad seda olid. Teos käsitleb elu Nõukogude Eesti naistevanglas sõjajärgsel ajal (1946). Kuigi tegevuskoht on piiratud, annab raamat ometi pildi elust ka väljaspool – […]
