“Puhake, paremad pojad IV”
Metsavenna-eri “Tõde on ohvrite relv. Olgu tõe väljatoomina ja selgitamine ohvrite kättemaks kurjategijatele ja meie moraalne garantii tuleviku jaoks.” – Toomas Hendrik Ilves Sisukord Järvamaa pärast 1949. aasta märtsiküüditamist Äraandjate-eri Ülo Altermanni viimane võitlus Perekond Teori tragöödia Äraandjate-eri II Kõigist ei saanud reetureid Lõksu langevad vennad Lindermannid “Viimased mohikaanlased” Tulevahetus oma kodus Ema süda Hans […]
“Puhake, paremad pojad V”
Metsavenna-eri Mitte kõik metsavennad polnud õilsad vabadusvõitlejad, rahva paremad pojad. Paraku oli omajagu bandiitegi. Nende tegude ees silmade sulgemine ei tee neid olematuks. Sisukord Ennuksemäe verine lumi “Must Kapten” Metsaelu tegi metsikuks Mälestusi Paul Lillelehest Mälestusi metsavenna päevilt Nimede register Sarjas Metsavenna-eri ilmunud raamatud
“Punakütid. Eesti punakaartlaste ja punaste küttide sõjatee 1917-1920”
Hanno Ojalo on eesti sõjaajaloolane. Avaldanud üksi ja koos kaasautoritega kümmekond raamatut. Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liige. Eesti punakaartlaste ja punaküttide üksuste loomine ja tegevus aastatel 1917-1920 on üks uurimisteemasid meie sõjaajaloos, mis on iseseisvuse taastamise järel unarusse jäänud. Nii-öelda valele poolele sattus Vabadussõja eel ja alul tuhandeid mehi, osa omal vabal tahtel, osa võõral […]
“Punalipuline Balti laevastik ja Eesti 1939-1941”
Raamat vaatleb Eesti okupeerimist Punalipulise Balti laevastiku vaatenurgast, sest Nõukogude mereväele oli toonastes sündmustes antud oluline roll. Antakse ülevaade Eesti ja Nõukogude mereväe seisust enne sõda, poliitilise olukorra arenemisest, tutvustatakse salajasi sõjaplaane, mis oleksid rakendunud Eesti keeldumise korral baaside lepingust. Raamatu kirjutamisel on kasutatud meie lugejale seni tundmatuid materjale, dokumente, kaarte ja fotosid. Pavel Petrov […]
“Punane katk virmaliste maal”
Kui vale on kõike hõlmavalt suur, võib ära võtta pool maailma. Üks suur vale algas riigi nimest: Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit. Sõna sotsialistlik andis väärkujutluse riigist kui sotsialismimaast. Kuid tegelikult oli stalinistlik nõukogude Venemaa üks suur vangilaagrite konglomeraat, kus oli sadu sunnitöö- ja erilaagreid. Üheks suurimaks inimluudele rajatud vangilaagrite linnaks oli kaugel põhja polaarjoone taga […]
“Punane terror ja Läänemaa II”
September 1944. Põgenemine. Kui 1939., 1940. ja 1941. aasta kohta oli meil andmeid, mis Saksa okupatsiooni ajal kogutud ja paljud ka tol ajal kirja pandud, siis 1944. aasta septembri kohta võime öelda, et seal on ajaloolise tõe avamine raskem. Meie käsutuses on väha materjali. See, mis meie ajalehtedes ja seni ilmunud muudes väljaannetes kirjutatud, on […]
“Punase paradiisi pärandus”
Ainsaks ajaloos seni teadaolevaks, müüre varisema pannud muusikaks, olid Jeeriko pasunalood. Võttis mitutuhat aastat enne, kui neile Vana Testamendi võidukatele pasunahelidele lisandus veel võimsam – seekord koorimuusika! Ei maksaks siiski ennast rumalamaks teha, kui me oleme, ega ka venelast Ivanuška duratšokiks pidada, kes tal peos olevaid võimalusi ära ei oska kasutada. Võimu ülevõtmine parlamentaarsel teel […]
“Punatsensuur mälestustes, tegelikkuses, reeglites”
Poole sajandi pikkusest Nõukogude ajast olen koostanud ja kirjutanud inimeste mälestustele ja endisaja dokumentidele tuginedes mitu raamatut: “Nõukogude aeg ja inimene” (2004), “Nõukogude kool ja õpilane” (2006), “Nõukogude piir ja lukus elu” (2008), “Nõukogude armee ja eesti mees” (2010), “Nõukogude aeg ja eesti inimene” (2012). “Punatsensuur mälestustes, dokumentides, reeglites” kuulub mõtteliselt samasse sarja. Kuid miks […]
“Puulõikekunstist”
Materjale ja allikaid eesti puulõikest XIX sajandil Käesolevas teoses esinev materjal on kogutud Suurele Isamaasõjale eelneval ajastul ja tugineb peamiselt meie vanemas kirjanduses esinevatele illustratsioonidele, teatud määral ka üksiklehtedele.
“Raeapteegi lugu”
“Raeapteegi lugu” on köitvalt kirjutatud aja(loo)raamat Raeapteegist, Tallinna vanalinna kultuuripärandi ühest nurgakivist. Autor viib lugeja neisse kaugetesse aastatesse, mil raeapteeker oli siin linnas ainuke kindel abimees võitluses Musta Surma ning teiste hirmsate taudidega. Oleme hetkes, mil rohuteadlane Johann Burchart Belavary de Sykava väärikalt oma pruudiga Suurgildist Püha Vaimu kirikusse sammus, kui kustus viimane tungal katkusurnute […]
“Rahakratid”
Eesti kroon 1992-2002. “Ühel päeval otsustasin – kõik, enam panka ei lähe. Hakkan ise pangaks. Teen nii, et inimesed ise tulevad oma rahaga minu juurde,” rääkis Safrani laenukontori omanik Sergei Belokon. Ja inimesed tulidki. Safranisse tõi raha ligi 400 inimest, kokku 24 miljonit krooni. Safrani kuritahtlik pankrot võttis neilt võimaluse seda raha eales enam näha. […]
“Rahvarinne – 1988 (Kakskümmend aastat hiljem)”
Sellesse kogumikku on koondatud Edgar Savisaare viis poliitilist ettekannet Rahvarinde viielt kongressilt. Kongressikõnesid saadavad Rein Ruutsoo, Kadri Simsoni, Aadu Musta, Erik Terki, Küllo Arjakase ja Rein Veidemanni kommentaarid, Raimond Kaljulaidi eessõna ning Ester Šanki järelsõna. Raamatu kaante vahelt leiab Rein Ruutsoo põhjaliku ülevaatekirjutise Rahvarinde, Eesti taasiseseisvustee ning Eestile mõju avaldanud maailmasündmuste kronoloogia näol. Omaette unikaalset […]
“Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil”
“Rändajad Soome sillal” räägib inimestest, kes liikusid üle Soome lahe ehk Soome sillal, ja nende kogemustest 19. sajandi Soomes ja Eestis. Liikusid nii soome ja eesti rahvusliku liikumise tegelased kui ka hõimutöö aktivistid, kuid liikusid ka soomerootslased, venelased ja baltisaksa aadlikud, kelle huvi elu vastu Soome lahe teisel kaldal hoidsid üleval muud asjad kui keelesugulus […]
“Räpina radadel”
Artikleid Sisukord Tänane Räpina. K. Kermas Räpina ja selle tagamaa tööstus. V. Tarmisto Loodus ja asulastik. E. Varep Tsõõrikmägi – kas kraater? A. Aaloe 1784. aasta talurahvarahutused Lõuna-Eestis. J. Kahk Räpina Puuaiasõda. V. Ritslaid, P. Voolaine Revolutsiooniliikumisest Räpinas. K. Siilivask Suure Isamaasõja sündmusi Lämmijärvel ja ta kallastel. A. Kaivo Muinasajast. S. Laul, V. Trummal Asustus […]
“RAT “Estonia””
… “Eesti natsionaalteater Tallinnas. Missugune uhke unenägu … Rahvusteater, mis sõna paremas, kõrgemas mõttes rahvateater, rahvaliku kunsti asu- ja edupaik oleks. Ilus, kaunis unenägu, millel ainult see viga on, et ta täide ei lähe. Vist mitte …” Nii kirjutas Eduard Vilde veel 1904. a. augustis ajalehes “Uudised”, kuigi 1865. a. asutatud “Laulo ja mängo” seltsis […]
“Regilaul – loodud või saadud?”
Kas regilaulud on alati olemas olnud? Kuidas need laulud tekkisid, kes need välja mõtles? Neile jpt küsimustele leiab vastuseid siit esseekogumikust. Toimetanud: Mari Sarv
“Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil”
Kuidas reisiti Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal enne raudtee tulekut? Mida nähti, millest oma reisikirjades kirjutati? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest, kirjeldab toonaseid olusid mõisates ja postijaamades, linnades ja lossides, Tartus, Narvas, Riias ja mujalgi. 19. sajandi alguses läks Euroopas moodi vesiravi. Inimesed kogunesid merekuurortidesse, kus nad […]
