“Sajandi sada sõnalavastust”
Eestis on elukutseliselt teatrit tehtud sada aastat. See raamat võiks olla meeldetuletus teadjale ja teejuht teadmatule – meie ühismällu jälgi jätnud lummavasse näitemängumaailma. Valitud on 100 tähelepanuväärset lavastust möödunud teatrisajandist. Mille poolest tähelepanuväärset? Oleneb, mis kunagises teatrielus või hilisemas tagasivaates on tähelepanu köitnud – olgu see näidend, teema, režii, näitleja, lavakujundus, publiku vastuvõtt, kriitika… Sageli […]
“Saksa aeg Eestis 1941-1944”
Saksa okupatsioon Eestis oli suhteliselt lühike periood kahe NSV Liidu okupatsiooni vahel aastatel 1941-1944, kuid oma dramaatilisuse ja rohkete sõjapurustuste tõttu omab ta erilist kohta Eesti kannatusterohkes ajaloos. Lootused ja pettumused, sõja- ja terroriohvrid, rahvuslikud vastuolud, hirmud ja ängistus moodustasid omapärase segu eestlaste teadvuses, kes selle perioodi üle elasid. Raamatus tuleb juttu nii sõjasündmustest, rahvuslikust […]
“Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925-1940”
Võib suure kindlusega väita, et vähemusrahvuste kaitse küsimus on aktuaalne kõikjal, kus riigi elanikkond koosneb mitmest rahvusest. Selle tungivus sõltub eelkõige vastava riigi vähemusgruppide suurusest (eriti suhtes põhirahvusega) ja enamusrahvuse ning vähemusrahvuste omavaheliste suhete iseloomust. Viimased on enamasti ajalooliselt kujunenud. Lahendamata vähemusküsimus võib kergesti muutuda hukutavaks riigi julgeolekule, seepärast on vähemuste õiguste küsimus riigi sisejulgeoleku […]
“Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919-1939”
Tavaliselt on nii, et kui midagi ühiskonnas ära keelatakse, siis ikka kujuneb kiht inimesi, kes vihuti asub seda keeldu kohe rikkuma. Salakaubavedu ehk konterbant on ebaseaduslik väliskaubandus. Ta esineb alati siis, kui vaba kaubavahetus riikide vahel on piiratud või keelatud, kui teatud kauba pakkumine ja nõudmine ei ole tasakaalus, kui mingil kaubal on eri maades […]
“Salatsi liivi keele teejuht”
Salatsiliivi keel on ainus Liivimaa liivi keel, mida on süstemaatiliselt talletatud. Raamat kirjeldab esmakordselt eesti keeles seda Metsapoole muinasmaakonna alal kõneldud keelt, andes ülevaate hääldusest, grammatikast ja sõnavarast ning tutvustades salatsiliivi keele allikaid ja uurimusi.
“Salauksed avanevad”
Kahekordne kirimale maailmameister Tõnu Õim kutusb selles raamatus lugejat kaasa teekonnale meie ärkamisaja seni vähetuntud radadele, teekaaslasteks kuue kuulsa baltisaksa aadlisuguvõsa (Amelung, von Bock, von Fick, von Lauw, von Lilienfeld ja von Manteuffel) nelja põlvkonna esindajad, kes Eestimaa arengus tähtsat rolli mängisid. XVIII sajandi algus… Tallinnas jäi pärast Põhjasõda elama vaid 2000 inimest, sestap kujunes […]
“Salavat Julajev. Eesti mäletab”
Salavat Julajev oli ja jääb tõeliseks kangelaseks Mind vaimustab see noormees – ta oli kõigest 20-aastane! Pugatšovil oli juba kogemusi Vene-Türgi sõjast. Salavati väkke kuulus 4000 hinge, nende hulgas oli baškiiride kõrval tšuvašid, kasakad, marid, tatarlased ja venelased. Tema võitlus kestis vaid aasta, ta sai kolm korda haavata, aga jäi sadulasse. Arhiivis on minu kätte […]
“Sarviku sulased I”
Heino Susi teos kujutab eesti sõjameeste saatust Saksamaal, kuhu nad olid põgenenud pärast kodumaa kaotust sügisel 1944. Sõjamehi hakatakse uutesse üksustesse koondama, et aidata idarindel päästa, mis päästa saab. Teos põhjeneb autori isiklikel mälestusel, mis täiendatud sõprade omadega. Esinevad mitmed tuntud sõjameeste juhid ja noored, isamaata jäänud rindevõitlejad. Need on isiklikud elamused romaani kujul, tõelised […]
“Sarviku sulased”
Väliseesti kirjaniku romaan eesti poiste võitlusest sõja viimastel päevadel 1945. a. Nõukogude vägede vastu Saksamaal, traagilisest taganemisest läbi Tšehhoslovakkia, vangilangemisest punasõdurite kätte ning vintsutustest interneeritute laagris Lääne-Saksamaal. Romaani “Kojutulek” järg (“Loomingu Raamatukogu” 1989, nr. 7-9). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Seaduse sünd”
Jüri Uluots (1890-1945) saatuseks oli olla Eesti Vabariigi esimeste põhiseaduste üks kandvam kaasautor. Seaduseloojana juhindus ta Eesti ajaloo vaieldamatutest tõsiasjadest ning varasema õigussüsteemi igakülgsest valdamisest. Siin avaldatud kirjatööde põhjal joonistub lugeja silme ette avarapilguline õigusfilosoof. Mitmes artiklis, samuti pikemas uurimuses “Eestlaste lepingud võõrastega”, kirjeldab ja põhjendab Uluots, kuidas sajandite vältel tekkisid ja arenesid meie tulevase […]
“Seal, kus rukkiväli”
Selle loo keskmeks on ühe lapse maailmanägemine, mille lõhub järsku suur sõda. Minajutustaja on pärit Setumaalt, poeetilisest paigast, kus on elanud nõiad ning alguse saanud legendid ja rahvapärimused, aga ka rahvuslik käsitöö, vanad pulmakombed, lõõtspillimäng, leelotamine, improviseeritud laulmine ja ainuomane kokakunst. Põlvest põlve on see edasi kandunud, sajandeid elus püsinud. Laiema loetavuse huvides olen kirjutamisel […]
“SEG. Sigtuna Eesti Gümnaasium 1945-1947”
Käesolev album on mõeldud väikese tervitusena kõigile eesti noortele kogu maailmas Sigtuna Eesti Gümnaasiumi õpilastelt, kellele on avanenud võimalus saada emakeelset haridust võõrsil viibides. Loodame samuti, et see album jääks tulevikus ühendavaks lüliks meie koolipere vahel. Me ei taotle majanduslikku tulu, võimalikud ülejäägid on määratud stipendiumifondi algkapitaliks kõrgemates õppeasutistes edasiõppivatele noortele. Meie koolialbumi koostajaiks ja […]
“Seisata, rändur!”
Totaalne vale ja suletus, mis sai Eestile osaks nõukogude võimu kehtestamisega, võttis sõjajärgsetelt põlvkondadelt oma maa autentse ajaloo. Uus riigikord hävitas sihipäraselt ja kavakindlalt rahva vaimsust ja rahvast ennast, eriti okupatsiooni esimestel aastakümnetel. Vabasse maailma pääsenud rahvuskaaslased vaikiti maha, nagu ka tuhanded kommunistliku võimu poolt hukatud, kodudest viidud, tapiteedele maha jäänud, ära külmunud, nälga surnud… […]
“Seisis küla keset raba nagu seitsme luku taga – Umbusi”
Andmed Umbusi vanimate talude kohta pärinevad 17. sajandi algusest. Umbusis tekkisid talud Vana-Põltsamaa ja Uue-Põltsamaa mõisa maadel, Kablakülas Lustivere mõisa ja Viruveres Põltsamaa kirikumõisa maadel. Esimesi talusid hakati päriseks ostma 19. sajandi teises pooles. Sisu: Umbusi, Viruvere ja Kablaküla nimed, asukoht ning kujunemine Umbusi kohalood Umbusi seltsielu ja koolid Umbusi ühingud ja väiketootmine Umbusi, Viruvere […]
“Seitse küla Siberis. Eesti asundused III”
Koostanud Anu Korb, toimetanud K. Tamm, viisid J. Oras. Tartu, 1998. Väljaande esimesest osast leiab lugeja Omi asundusest (Vana- ja Uus-Viru, Ivanovka, Kovaljovo), teisest Tomski ümbruse küladest (Kaseküla, Lillengof, Vambola) talletatud jutte ja laule.
“Seksuaalsus Eestis. Ajalugu. Tänapäev. Arengud”
“Seksuaalsus Eestis” hõlmab nii teaduslikke uurimusi kui ka vahelugemisi, mis toovad esile selle ainevalla eri askpekte – ajalugu, tänapäeva, arengut. Raamat on Soome ja Eesti ühistöö vili. Põhiline algmaterjal on sotsioloogia emeriitprofessori ja suure estofiili Elina Haavio-Mannila 2000. aastal teostatud inim- ja intiimsuhete uuring. Kokku on raamatu kirjutamisest osa võtnud seitseteist autorit. Raamatus on kirjeldatud […]
“Sepikoda. Eestisõjakoolid 1919–1940: Inimesed, ideed, institutsioonid”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 11 Monograafia on ümbertöötatud ja täiendatud variant autori 2011. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst «Eesti sõjaväe ohvitseride ettevalmistamise süsteemi kujunemine ja areng 1919–1940» 19. sajandi teisest poolest alates oli järjest enam eestlasi Vene keisririigi alamatena omandanud ohvitserikutse. Massilisemalt toimus see aga juba Esimese maailmasõja aastail. Vabadussõjas tunti siiski suurt puudust […]
“Sestertsist sendini. 2000 aastat raha Eestis”
Teos toob esimest korda lugejani Eesti mündiajaloo kogu selle kirevuses, alates Rooma keisrite nimel löödud rahadest kuni Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks emiteeritud meene- ja mälestusmüntideni. Sinna vahele mahuvad viikingiaegsed aarded, keskaegne rahalöömine Vana-Liivimaa keskustes, Rootsi ja Poola võimu all toimunud kohalik müntimine, rahaolud tsaariajal ja sõjaeelses Eesti Vabariigis, okupatsiooniaastate võõrad väärtmärgid ning taasiseseisvunud Eesti kroonid. […]
“Setumaa kogumik 2”
Uurimusi Setumaa arheoloogiast, geograafiast, rahvakultuurist ja ajaloost Sisukord Mare Piho – setu kultuuri uurja tutvustaja (Aivar Jürgenson) Kadri Semm, Helen Sooväli Võimuideoloogiate peegeldused Setumaa kultuurimaastikes Aivar Jürgenson Need teed. Mare Piho dokumentaalsed filmid setudest Madis Arukask 20. sajand setu regilaulukultuuris ning Anne Vabarna pöördumislaulud kui muutuste tähistajad üldises žanrisüsteemis Vaike Sarv Jutustavate laulude hääled Anne […]
“Setumaa kogumik 3”
Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja folkloristikast Sisukord Saateks Tanel Moora, Kersti Kihno, Sirje Hiie Lisandeid Peipsimaa arengu- ja asustusloole Arvis Kiristaja Setumaa rauaaja linnamäed ja pelgupaigad Mare Aun Pikk-kääbaste ehitusest Raili Allmäe, Linna Maldre Rõsna-Saare I kääbaskalmistu – esialgseid osteoloogilisi andmeid Mauri Kiudsoo Eesti kagunurga aardeleiud (Vastseliina-Aluksne keskaegne ühendustee) Anti Selart Vastseliina mesilased Setumaal Жанна […]
