“Tartu Ülikooli usuteaduskond 1623-1940”
Tartu Ülikool on oma loomispäevist saadik seisnud hea kõigi teaduste edendamise eest, millel kindel koht universitase mõistes. Euroopalike kultuuri-, haridus- ja taedustraditsioonide kohaselt avas nende loendi ka Academia Gustavianas 1632. aastal usuteadus. Kuningas Gustav II Adolfi ja tema õpetaja ning nõustaja Johan Skytte tahtel sai usuteaduskonnast siin juhtiv teaduskond. Sajandeis kujunes sellest reegel, millest juhinduti […]
“Tartumaa mõisad ja mõisnikud”
Rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide teadaolevate Tartumaa territooriumil asunud rüütlimõisate ajaloost ja tänapäevast alates nende esmamainimisest. Raamatus räägitakse ka käsitletava piirkonna mõisatega seotud tuntumatest baltisaksa aadlikest. Lisaks rüütlimõisate register kihelkonniti ja isikunimede register.
“Teadus diktatuuri kütkeis”
Teaduse ajalugu tunneb bolševistlik-sovetlikku teaduskorraldust, kus diktaatori otsene sekkumine põhjustas teadusele tihtipeale suurt kahju ja veriseid repressioone. Teaduse ajalugu tunneb ka natsionaalsotsialistlikku teaduskorraldust, kus diktaatori käsul toimus juudisoost teadlaste ja “juuditeaduste” väljarookimine ning “aarialiku” teaduse kehtestamine. Totalitaarriikide teadussüsteemid ja teaduspoliitika on pikka aega mõjutanud meie teadust ja kõrgharidust. Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi käekäik okupatsioonide tingimustes […]
“Teatrielu `98”
Sisukord Lilian Vellerand. Ma jutustan teile oma loo. Märkmeid aastast 1985 Margot Visnap. Lavatagused segadused ja lavapealne ilu Gerda Kodemets. Jätab jälje. Torgny Lindgreni ja Priit Pedajase maagiline legendarism Eesti Draamateatris Ilona Kolberg. Nähtamatu nähtavaks saamine Valle-Sten Maiste. Minu Kõivu-nägemus Anneli Saro. Hiilgav läbikukkumine Luule Epner. Mati Undi lavailmad Pille-Riin Purje. Minu kodu on mu […]
“Teatrielu 2000”
Sisukord Luule Epner. Sügis Eesti Draamateatris: kolm väikelavastust Lilian Vellerand. Näitleja. Ikka veel ajastu kroonika Piret Kruuspere. Eestlane olla on uhke ja hää!? Mardi Valgemäe. Kas raha on paha? Jaak Rähesoo. Intertekstuaalsed “Aristokraadid” Tiit Tuumalu. Uue tantsu force majeure. Katse muuta paradigmat Kirstel Pappel. Muusikateatrist, kolmes vaatuses Valle-Sten Maiste. Poolteist mõtet teooriast Mati Unt. Teatrist […]
“Teatrielu 2001”
Sisukord Ivar Põllu. Märkmeid teatri olemisunustusest Liina Unt. Kui ruumid räägivad Andres Noormets. eesti draama 2001. festival paberil Jaak Allik. Eesti teater ja teatriliit – eile, täna, homme. Anneli Saro. Noort režissuuri otsimas Pille-Riin Purje. Elutants kivisel väljal Gerda Kordemets. Elujõuline eelajalooline elukas eesti maastikul Luule Epner. Mäng. Mati Undi lavastused Vanemuises 2000-2001 Valle-Sten Maiste. […]
“Teatrielu 2008”
Sisukord Madis Kolk. Miks Eesti teater ei riski? Liina Unt. Mängud sõjatandril Luule Epner. Näitleja ja roll Eesti nüüdisteatris Pille-Riin Purje. Teel taevatundmise poole. Neli rolli teatriaastast 2008 Arvo Pesti, Madli Pesti. Gustav Naan ja Sigma Tau Heidi aadma. Fantaasiamängud aja ja looga Ireene Viktor. Uued tuuled Tartus Hedi-Liis Toome. Kogukonnateater Eestis 2008. aasta näitel […]
“Teatritegu”
Karl Menning (1874–1941) rammis oma nime kui mitte mujale, siis vähemalt Vanemuise teatri ajalukku. Nõnda heljub ta nimi ikka elavana meie minevikumüüdis. Tema tegelikke kirjatöid ja kontseptsioone tuntakse vähem. Menningu avalikkusele suunatud tutvustused, arvustused, kirjutised ja uurimused mahuvad enamasti kahte aastakümnesse (1897–1917). 1918 pööras Menning teatrile jäädavalt selja. Ta kuulus meie esimese väikesearvulise välisdelegatsiooni koosseisu, […]
“Teekond läbi aja”
Lauri Vahtre on sündinud 1960. aastal Tartus, lõpetanud Tartu (Riikliku) Ülikooli ajaloo-osakonna, etnograaf ja ajaloolane (diplomi jägi ka ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja), ajalookandidaat, eestlane, abielus. Tema sulest on ilmunud Eesti ajaloo käsitlus “Kodu lugu” (koos M. Laari, H. Valgu ja S. Vahtrega), eesti rahvakalendri ülevaade “Maarahva tähtraamat” ja rida teaduslikke artikleid “Keeles ja Kirjanduses”, “Kultuur […]
“Teine elu”
Kultuuriväärtuste restaureerimisest J. Kahk – eessõna asemel V. Raam – Pirita kloostri varemete minevikust ja tulevikust H. Üprus – ühe kvartali miljööpilt ja selle ajaloolised põhjused (Tallinna vanalinna regenereerimise teemadel) T. Böckler – Tallinna raekoja restaureerimine F. Tomps – Eesti talurahva arhitektuurimälestised J. Kaljundi – Narva – kindlustusarhitektuuri muuseum A. Lääne, J. Selirand – kolm […]
“Teine tulemine. Taasiseseisvunud Eesti välisesindused”
Mõte koguda välisministeeriumi töötajate mälestusi peamajast ja välisesindustest tekkis 2001. aasta sügisel, ajendiks välisministeeriumi lähenev 85. juubel, aga ka tõik, et meie omariiklus on muutunud nii iseenesestmõistetavaks, nagu oleks ta alati olemas olnud. Käesoleva raamatu eesmärk ei ole ainult minevikku talletada, vaid ka meelde tuletada, kui habras oli Eesti riiklus lühikese aja eest. Kogumiku koostamisel […]
“Teremi jutustus “Estonia mässust”, sõjast, Berliinist, KZ-laagrist ja muust”
Autorilt – lugejale … Aga astume kõrvale Orwelli teemadest. Tulgem selle juurde, et 60 aastat tagasi, 1-sel detsembril 1924, üritasid kommunistid meie kodumaal mässu vabariigi kukutamiseks Punase Venemaa rüppe. Mässu mahasurumisega oli Eestis kommunistliku tegevuse ja mõtte keelustamine parlamentaarses korras kehtestatud seadusega. Kümme aastat hiljem, – 12-ndal märtsil 1934 toimus erakorraline pööre Eesti riiklikus elus; […]
“Toila ümbruse kultuuri- ja hariduselu ajaloost”
Sissejuhatus Põhjarannikust on palju kirjutatud ning seda pildistatud paikkonna ilu ja ajaloolise mineviku ülistamiseks. Tänapäeval on kõigil kiire ja sageli sõidetakse kaunitest paikadest peatumatult mööda, kuigi võiks nautida siinset looduseilu. Ka siinse paikkonna minevik on olnud sündmusterohke ja selle tundmine aitab paremini mõista tänapäeva elu. Selleks ongi käesolev teos koostatud, et anda ülevaade just Toila […]
“Tõotan ustavaks jääda… Eesti Vabariigi valitsus 1940-1992”
Selle raamatu alguseks võib pidada 1990. aasta veebruaris ajakirjas Akadeemia ilmunud Enn Nõu artiklit “Eesti pagulasvalitsus 1944-1988”. 1997. aastal lisandus Heinrich Marga artikkel eksiilvalitsuse viimasest neljast aastast “Vabariigi President ja Valitsus 1988-1992”, mis oli samuti Akadeemia tellitud ning ilmus lühendatult ajakirja juulinumbris. 1998. aastal oli Heinrich Mark huvitatud nende kahe artikli avaldamisest ühiste kaante vahel. […]
“Trükisõna ja selle saladuste ümber”
Kirjandusteadlase August Palm (1902-1972) artiklite kogu koondab ühe osa tema uurijatööst: kirjutised eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloost, E. Vildest ja eesti satiiriajakirjandusest, pseudonüümika ja anonüümika vallast.
“Trükitähed”
Tallinna 7. Keskkooli õpilasalmanahh Tallinna 7. Keskkool on inglise keele kallakuga erikool. Võõrkeele õppimine hõlmab suurema osa õpilaste ajast. Aga meie õpilased on kirjanduslembelised, armastavad muusikat, võtavad osa paljude ringide tööst. Õpilased on agarad kirjutama ja luuletama oma kaasajast. Palju auhinnalisi kohti on kooli toonud osavõtt eesti keele ka kirjanduse konkurssidest. 1986/87. õ.-a. vabariiklikul kirjanduse […]
“Tuberkuloos Eestis”
Haigestumus tuberkuloosi on Eestis kõrge olnud alates esimesest iseseisvusajast tänapäevani välja. Raamatus analüüsitakse tuberkuloosiga seotud probleeme – olemust, arengusuundi ja võimalikke lahendusi Eesti ühiskonnas erinevatel ajalooetappidel, samuti arstkonna osa selles. Meditsiinidoktor emeriitprofessor Heinart Sillastu sündis 1. jaanuaril 1929. a Tallinnas, lõpetas 1942. a Tallinna 21. Algkooli, 1947. a Tallinna 2. Keskkooli (Reaalkool) ja 1954. a […]
“Tubin ja meie aeg”
Käesolev dokumentaalne ülevaade valgustab ühte tahku meie rahvusliku kultuuripärandi tutvustamise okkalisest teest. Kogumik sisaldab kokkuvõtet V. Rumesseni tööst Eduard Tubina loomingu aastatepikkusel tutvustamisel, muusikafestivali “Tubin ja tema aeg” tegevuse lõpetamisest, Tubina 100. sünniaastapäevaks 2005 ilmunud juubelialbumi koostamisest ja väljaandmisest, ning sellele järgnenud kohtuprotsessist. See ilmestab meie kultuuripoliitilist olukorda, kus vaatamata mitmete poliitikute kõlavatele sõnadele rahvuskultuuri […]
“Tuglase leek loidab”
Tuglase Seltsi ja soome-eesti suhete ajalugu. Teadsime ennegi, et Tuglase Seltsil on olnud tänuväärne osa Eesti taasiseseisvumisel ja noore riigi jaluleaitamisel, kuid ehk ei aimanud, et see panus oli nii suur. Tuginedes protokollidele ja statistilisele andmestikule näitab Heikki Rausmaa, kuivõrd ulatuslikku moraalset ja ainelist toetust eestlased Tuglase Seltsi vahendusel soomlastelt said. Seegi on killuke Eesti […]
