“Soomusautoga Eesti Vabadussõjas”
Einar Paul Albert Muni Lundborg Minu rindeelamusi 1919 – 1920. E. Lundborg (1896 Kolkata – 1931 Linköpingi lähedal) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Eesti Vabadussõjas soomusauto “Kalevipoeg” ülemana ning kellele omistati sõjas ilmutatud vahvuse eest II liigi 3. järgu Vabadusrist. E. Lundborg pani oma sõjatee kirja päevikusse, mis hiljem juhuslikult avastati ja 1968. aastal Jüri […]
“Sotsiaal-majandusliku arengu probleeme XVII-XX sajandil”
Uurimusi läänemeremaade ajaloost III Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 454 Sisukord – H. Piirimäe. Rootsi riigi ja Eestimaa finantssuhted XVII sajandi teisel poolel – J. Linnus. Vabade käsitööliste etniline päritolu Eestis XVIII sajandil – J. Konks. Maavaldused Eeestimaal aastail 1900-1917 – K. Jaanson. Kodanliku Eesti ja Rootsi suhted 1918. a. lõpul – 1919. a. algul
“Sport Läänemaal. Triloogia III osa (1992-2008)”
Sa hoiad käes triloogia “Sport Läänemaal” kolmandat osa. Tegu on ülevaatega spordielust Läänemaal vahemikus Eesti taasiseseisvumisest tänapäevani. Antud teos, nagu ka triloogia kaks eelmist osa, annab ülevaate läänlaste suurtest pingutustest ning kiiduväärt saavutustest spordivallas. “Sport Läänemaal” ei ole pelgalt statistika vaid moodustab ühes rohkete piltide ja ladusa jutuga ilmeka ülevaate spordi- ja kultuurielust Läänemaal. Lugedes […]
“Süda rambitules”
“Süda rambitules” Rein Andre “mälestuste ja kogemuste” raamatusse on kogutud kokkupuuted näitlemise, teatri ja teatriinimestega. Autori huvi algab varasest koolipõlvest maal, kestab läbi õppeaja teatrikoolis ja tööperioodi Tallinnas, jätkub pagulasena, alguses Stokholmis, hiljem Torontos. Kui see on autori mälestuste revüü, siis on see samal ajal ka tükk meie teatri ajalugu alates õnnelikest 30-ndatest aastatest, läbi […]
“Südamete murdumise maja”
See on üks neist raamatutest, mille kohta on raske öelda, mis see täpselt on. Nagu koera saba põnts vana maja põrandal. Nagu lugu, mida tuntakse ühe maja eluna nii, nagu see on ammu olnud ja ometi tundmatu. Kokku korjatud killud, milles on mitu ajastut, millest kogu aeg keegi lahkub, keegi jääb, mõni tuleb asemele, mõni […]
“Suitsutare 3”
Valitud artiklid Suitsutare 3 toob lugejate ette Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite artiklid Eesti maastikupildist kaduvatest moonamajadest, linna, aguli- ja maa-arhitektuuri seostest ning sõjaeelsest maanoorte liikumisest. Uudsena esitatakse muuseumi eksponaathoonete – Sassi-Jaani talu ja Lau külapoe – ajalugu nende kunagiste elanike elu ja töö kaudu. Sisukord: Merike Lang – Eessõna Mihkel Leetmaa – Moonakatest ja moonamajadest 19. […]
“Suitsutare. Vabaõhumuuseumi uurimused 1957-1972”
1957. aastal pandi alus Eesti Riiklikule Vabaõhumuuseumile. Selle aja jooksul on muuseumis loodud nõukogude ajalooteaduse metoodikal põhinev vabaõhuekspositsioon, mis tutvustab rahvaarhitektuuri, töövahendeid, igapäevast tarbevara. Käesolev kogumik annab ülevaate muuseumi rajamise kavatsustest, tegelikest rajamistöödest ja mitmetest muuseumi ületoodud objektidest. .. 1972. aastal möödus 15 aastat Eesti Riikliku Vabaõhumuuseumi asutamisest. Muuseumis on selle aja jooksul loodud nõukogude […]
“Sütevakk”
Noortealbum Stokholmi Eesti gümnaasium (1945-1950) Kui 1944. a. sügisel teiste eestlaste hulgas siirdus Rootsi suurel hulgal ka keskkoolinoori, tekkis eesti õpetajate seas mõte luua nendele edasiõppimise võimalus. Vastavate läbirääkimiste tulemusena avatigi juba aprillis 1945 eesti gümnaasium Sigtunasse. Kahjuks aga võidi käima panna ainult gümnaasiumi kaks viimast klassi ja vastu võtta sada õpilast, kuigi soovijaid registreerus […]
“Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast”
Vabadussõjas ühe viimase kõrgema väejuhina kõrges eas surnud ARNOLD HINNOM sündis 5. jaanuaril 1895 Järvamaal Vajangu vallas Kuie külas kaupmehe pojana. /—/ Kodumaal jõudis Arnold Hinnom avaldada mälestusteosed “Põlise vaenlase vastu. Soomusrongide diviisi heitlusi landeswehriga” (1933) ja “Läti küttidega maailmasõjas” (1938). Kolmanda raamatu trükiloa konfiskeeris Nõukogude võim 1940.a, kuid autoril õnnestus algkäsikiri päästa. “Suur heitlus. […]
“Suur heitlus”
Mälestusi rahvusväeosade ajast ja vabadussõjast. /—/ Et ma olin suurema osa Vabadussõja ajast Soomusrongide diviisi staabis, olles diviisi ülema abi, siis keskuses oli võimalik saada ülevaade kogu sõja käigust. Teos on koostatud isiklikkude mälestuste, päevaraamatute, dokumentide ja Vabadussõja Ajaloo Komitee materjalide alusel. Et Vabadussõda ja iseseisvus olid I maailmasõja otsene tulemus, siis oli oluline tähtsus […]
“Suusatamine – Eesti rahvussport”
Suusatamisest, mille edukuses Eestis veel kümmekond aastat tagasi kaheldi, on saanud tänaseks tõeline rahvussport. Viieteistkümne taasiseseisvusaastaga on meie murdmaasuusatamine tõusnud absoluutsesse tippu. Vallutanud maailma kavakindla sihipärase tööga, mille liikumisjõuks on olnud eneseusk tehtavasse ja selle edusse. Kõige selle taga on eelnevate suusapõlvkondade töö ja vaev. Torino olümpiavõitude aastal täitus Eesti suusaspordil 85 tegevusaastata. Kõigest sellest, […]
“Suvesõda Läänemaal 1941”
Suvesõda Läänemaal 1941 (Suvesõda X) on nii kokkuvõte kui ka üldistus eesti rahva relvastatud ülestõusust, mis puhkes spontaanselt okupantide vastu pärast julma massilist küüditamist Venemaale juunikuus 1941. Autor kirjeldab detailselt punast terrorit ja metsavendade ning partisanide võitlust Saksa armee eest taanduvate punaväelastega.
“Taani ristisõjad – sõda ja misjon Läänemere ääres”
Taani keskaja ristisõdijate ajalugu on mitmes mõttes huvitav. Nende vägiteod Lähis-Idas kõrvetaval liival ja päikesekuumadel kaljudel, võitlus vesistes metsades ja soodes vendide vastu teisel pool Läänemerd, Eestimaa vallutamine uue ristilipu Dannebrogi all – kõik see on jutustustes kandunud edasi meie aega ning põlvkonnalt põlvkonnale. Vaevalt on need lood sellest halvemaks läinud ning suur hulk ajaloolasi […]
“Taanlaste ristisõda Eestis”
13. sajandi alguses jõudsid Euroopas ja selle ääremaadel juba sajandeid kestnud ristisõjad Eestisse. Kristuse nimel saabus siiamaile võitlema sõdalasi Taanist ja Saksamaalt ning Eesti muudeti jõuga osaks läänekristlikust maailmast. Levinud legendi kohaselt langes ühes nende ristiretkede ajal peetud lahingus taevast alla taanlaste rahvuslipp Dannebrog, valge ristiga punasel taustal. Kuid mis selle ristisõja käigus õieti aset […]
“Taaru-tagused ja stepiasukad. Eesti asundused IV”
Lood ja laulud, mis on kogutud viiest Omski oblasti külast. Tegemist on Tara linna ümbruses asuvate külade Jurjevka, Estonka, Lilliküla ja Mihhailovkaga ning Omski lähedal asuva Tsvetnopoljega.
“Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ohvitserid”
Aeg jookseb armutult kiiresti ja märkamatult. Alles see oli, kui 1991. a sügisel tuli paljudel Eestimaa kodanikel teha otsus ja valik, kas kasutada neid võimalusi, mida taasiseseisvunud riik avas oma kodanikele isiklike hüvede realiseerimiseks, või anda oma panus uue ühiskonna loomiseks ja selle kaitsmisele. Viimane ei olnud kahtlemata seotud isikliku kasumi ja ennenägematu ning pikaajalise […]
“Tagaaetav: tõsielusugemetega jutustus”
Raamatus kirjeldatakse Läänemaa Velise valla talupoegade võitlust käesoleva sajandi algul mõisnike ja tsaariametnike vägivalla vastu. Jutustuse peategelaseks on kaks tugevat Jürit – Sinika talu perepoeg Jüri Laube ja maadleja Georg Lurich ehk tugev Jüri. … Käesoleva raamatu olen kokku seadnud Läänemaal, Sinika talus kuuldud juttude põhjal. Seal, vanaema Mari, tädide Anne ja Tiina ning tema […]
“Tagasivaateid veerevast vagunist”
Eesti Mälu Eesti Vabariigi riigikontrolör, majandustegelane ja riigiametnik Hindrek-Peeter Meri sündis 21. veebruaril 1934 Berliinis diplomaadi perekonnas. Aastail 1941-1946 elas ta koos ema ja vend Lennartiga küüditatuna Siberis. Koolis käis Meri Kirovi lähedal Subotihhas ja Jaranskis, seejärel Tallinna 28. koolis ja 10. keskkoolis. 1958. a lõpetas ta majandusgeograafina Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna; Hindrek Meri töötas 1957. […]
“Tähelepaneliku loodusvaatleja märkmed. Hardo Aasmäe kogutud artiklid”
Hardo Aasmäele (1951-2014) meeldis ennast tihti kutsuda tähelepanelikuks loodusvaatlejaks. Ja olgem ausad, seda ta ka oli. Tema loodus lihtsalt oli pigem inimloodus, kuigi ta ei öelnud kunagi ära heast võimalusest analüüsida isalõvi käitumist. Kogutud artiklid on valitud sellised, et need oleks ajatud ja aitaks meil paremini mõista, mis tänapäeva maailmas toimub. Need artiklid on kuskil […]
“Tallinn – meistrite linn”
Saateks: Tallinna iseloomustab kõige paremini ehk see, et tema eripära esiletoomiseks ei piisa ühest-kahest epiteedist. Tallinn on muistne linn, merelinn, kivilinn, tornide linn, pealinn. Tallinn on ka meistrite linn. Oli ja on. Sajandite jooksul on siin nähtud igasuguseid meistreid kapellmeistritest ordu- ja bürgermeistriteni. Neist igaüks oli omal ajal austatud ja lugupeetud. Miks? – Sest ta […]
