“Vabadusristi Vendade malevkonnast Tartu esimese malevkonnani”
1924-1940 / 1990-2014 2015. aastal möödub 25 aastat Eesti Kaitseliidu taasloomisest. See aasta on ühtlasi ka paljude kaitseliidu üksuste – nii struktuuri- kui ka allüksuste taastamise aasta. Teiste hulgas tähistab oma veerandsajandilist reaalset olemasolu ka paljude Tartu ja Tartumaa kaitseliitlaste kodumalevkond – I malevkond. Ajalooraamatute kokkupanijateks ja põhilisteks autoriteks oli väike grupp ajaloohuvilisi staažikaid kaitseliitlasi, […]
“Vabadussõja vaimus. Mälestusi 20. sajandi muutlikest oludest”
Ants Jõe (1905-1987) oli hariduselt põllumees ning teoloog. Sõjamehena võttis ta osa Eesti Vabadussõjast selle sõja noorima sõdurina ja 1944. aastal Eesti kaitselahingutest ohvitserina. Eraelus on ta olnud tegev Pärnumaal jaoskonna-agronoomi ja põllumajandusliku konsulendina, osalenud juhtivas rollis vabadussõjalaste rahvaliikumises, teotsedes muuhulgas kõnemehena ja selle liikumise “Võitlus” põllumajandusosakonna toimetajana, ning hiljem mitme riigimõisa (p. 1940. a. […]
“Vabadussõjast iseseisvuse taastamiseni”
Uurimusi 20. sajandi Eesti ajaloost Rahvusarhiivi toimetiste seekordne number vaatab tagasi 20. sajandi Eesti ajaloole. Tegemist on üsna avara fookusega artiklikogumikuga, mille ajalised raamid ulatuvad Vabadussõjast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni. Autorite huviorbiidis on eripalgelised teemad, mis üldistatult paigutuvad kolme märksõna alla. Kogumiku läbiv teema on poliitilise võimu kontrollimehhanismid ühiskonnas eri aegadel ning poliitilistes oludes. Need […]
“Vabal häälel. Mõtteid kahesajast eesti raamatust”
Käesolevasse kogumikku koondatud raamatuarvustused on valminud mitme aastakümne jooksul, ajavahemikul 1959-1990. Kokku on siin neid 191. Kuna mitmes artikliks on vaadeldud rohkem kui üht raamatut, siis käsitletud kirjandusteoseid on ühtekokku 220, nende seas raamatute kõrval ka 6 näidendit. Suurem osa retsensioone – kaks kolmandikku – ilmub trükis esmakordselt. Nende valdav enamik on “Raadio Vaba Euroopale” […]
“Vabastamislahingutes”
Nõukogude rahvas saavutab järjest uusi edusamme kommunismi ehitamisel, astudes tarmukalt Kommunistliku Partei poolt näidatud teed. Seejuures ei unusta meie rahvas neid, kes relv käes kaitsesid meie kodumaa vabadust ja sõltumatust saksa fašistlike agressorite vastu ning saavutasid maailmaajaloolise võidu kogu inimkonna ähvardanud “pruuni katku” üle. On sirgunud uus põlvkond. Armees ja sõjalaevastikus teenivad nüüd kunagiste rindemeeste […]
“Väike-Maarja lood”
Väike-Maarja lood käsitlevad huviväärsusi nii Väike-Maarja asulast kui ka kihelkonnast, mis laias laastus vastab praegusele Väike-Maarja vallale. Kõigis neis palades on esitatud autentseid fakte kohalikust maastikust ja minevikust, aga see materjal on kätketud muistendihõngulisse kuube, mõningatel juhtudel ka naljandilaadsesse vormi või hoopiski realistlikku rüüsse. Nõnda peaks pakutu olema vastuvõetav nii noorele kui ka vanale lugejale. […]
“Vaimulikud kaitsejõududes”
Eesti Kaitseväe kaplaniteenistus ja selle eellugu. Käesoleva töö teema valiku põhjuseks on asjaolu, et vaimulike tegevust sõjajõududes Eesti pinnal ei ole veel piisavalt uuritud. Nii nagu Eesti ajaloos tervikuna, leidub ka Eesti kaitseväe ajaloos veel palju “valgeid laike”. See teos on üks katse nii meie kaitseväe- kui kirikuajalugu veidikenegi täiendada. Loodan siin anda ülevaate kaitseväe, […]
“Vald. Talurahva omavalitsus 1866–1918”
1866. aasta vallareform oli oluline samm kogukondade iseseisvumise teel. Vallaomavalitsuste ja vallakohtute loomisega üritati emantsipeeruv talupoegkond sobitada Balti erikorra sajanditepikkuse seisusliku ja õigusliku traditsiooniga. Balti kubermange ühtlustav vallaseadus tõi Eestimaa kubermangus kaasa suuremaid muudatusi kui Liivimaal, kus vallakohtutel oli juba olemas pikaaegne, ligi 50aastane kogemus nii kohtupraktikas kui ka majandus- ja haldusasjade ajamises. Eestimaa talupojad […]
“Valge kotka tiiva all. Poola võim eestlaste maal 16.–17. sajandil”
Enn Tarvel (1932–2021) on üks Eesti ajalookirjanduse suurkujusid, kelle uurijatee algas ja lõppes Poola võimuperioodi uurimisega Eesti ajaloos. Raamat “Valge kotka tiiva all” valmis autori elu viimasel kolmel aastal ja päris valmis käsikiri kahjuks ei saanudki. Ometi pakub see esimest korda süsteemse eestikeelse ülevaate sellest, kuidas toimus Liivimaa, eeskätt Lõuna-Eesti alade liitmine Poolaga 1560. aastatel […]
“Valikud ja otsused. Pärnu koolid”
Pärnu linn on koolidega seotud alates aastast 1251, juba umbes 30 põlvkonda. 1666. aastal sai Pärnust alguse ka eestikeelne rahvaharidus. Neile aastaarvudele eelnes aga paljude aastasadade pikkune areng, mille traditsioonid on tajutavad veel meie tänases ühtluskooliski. Kuigi viimase seos antiikse kogukonnakooli või keskaegse kirikukooliga on veel vaevu tajutav, pole neid juuri meenutamata kerge vastata näiteks […]
“Väliseesti kirjandus”
Väliseesti kirjanduse ülevaade püüab kokkusurutud kujul anda informatsiooni selle eesti kultuuri osa kohta. Valgustamist leiavad kirjandusolud, luule, proosa, memuaaristika ja näitekirjandus. Lisatud teatmestikus on toodud biobibliograafilised andmed 48 autori kohta. (esikaanel on murdumise jälg)
“Valitsejate vastu”
“Valitsejate vastu” on Tiit Made kaheksas ajalooraamat ning räägib opositsioonist võimule ja valitsusvastasest tegevusest Eestis läbi aegade. Rahulolematus valitsuste ja valitsejatega on eestlasele omane – et mitte öelda geenides. Reeglina viib demokraatlikus riigis opositsiooni olemasolu ühiskonda edasi ning distsiplineerib võimulolijaid. Kuid Eestis on demokraatiat enamasti nappinud või pole see elanud just parimaid aegu. Valitsejate vastu […]
“Valitsused ja riigimehed”
“Valitsused ja riigimehed” annab ülevaate Eesti viimase saja aasta võimustruktuuridest ning olulisimatest riigitegelastest. Käsitletakse kõiki Eesti Vabariigi riigipäid, valitsusi ja nende juhte ning parlamente alates 1917. aasta Eesti autonoomse rahvuskubermangu Maapäevast ja maavalitsusest kuni 2015. aastal valitud XIII Riigikogu ja praeguse valitsuseni. Raamatust leiab 5 Eesti presidenti, 49 vabariigi valitsust (sõdadevahelise ja tänase Eesti valitsused […]
“Vana Hiiumaa”
Tänapäeva Hiiumaa on atraktiivne puhke- ja turismiala, mida iseloomustab liigirikas taimestik ja loomastik, metsad ja soomaastikud, laiud ja pikad liivarannad. Loodusobjektide kõrval on Hiiumaal rohkesti ajaloolisi vaatamisväärsusi: tuletornid, kirikud, mõisaansamblid, tuuleveskid, vanad talud, Kärdla meteoriidikraater. Raamatus on kujutatud Hiiumaad, tema loodust, elanikke ja ehitisi nii, nagu need nägid välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil […]





