“Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka. Kogutud teosed III”
Sisukord Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka Hindrey suve viimane, lõplik päev (T. Liiv) Esitrüki arvustusi K. A. Hindrey: Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka. Suvejutt. Noor-Eesti Kirjastus, 1939 (B. Kangro) Eesti romaan (B. Kangro) Selgitusi (T. Liiv) Bibliograafilisi andmeid
“Ja oli kunagi keegi…”
Valimik novelle. Sisukord: Karl Augusr Hindrey, Isa, Neero, Haiged hinged, Maksuinspektor, Üks pühapäev, Kahevõitlus, Viinapisarad, Ristteel, Ja oli kunagi keegi …, Linnuteelind. Loomingu Raamatukogu 1968, 35-38
“Jack Brown”
Käesoleva valik-kogumiku reisikirjeldus “Üle suure vee” on huvitavaks sissejuhatuseks kõigile neile sündmustele ja elamustele, mille osaliseks kirjanik hiljem, oma reisi eesmärgile jõudes saab. Selle kohta märgib autor oma kogutud teostes järgmist: “Reisipäevik Vahemere ja ookeani-teekonnalt 1911. aastal, tiitliga “Üle suure vee”, sisaldab minu arust küllalt niipalju poeetilis-meeleolulist kaalu ning selle kõrval autori hingeelu ja ilmavaadet […]
“Juhan Liiv. Proosa”
Sisukord: Pildikesi Peipsi rannalt, Muldmäe Mats, Juak, Vari, Esimesed kirjaniku tundmused, Igapäevane lugu, Peipsi peal, Käkimäe kägu, Nõia tütar, Ühe pildi alla, Ilus suvepäev oli …, Varblane, Ega me ometi sellepärast vihased ole? …, Teekäija, Töö, Jaan, vaata, kes sealt tuleb? …, Võimatu, Luuletaja, Ei laula!, Tuul, Uurijad.
“Jumala veskid”
Sari: Eesti novellivara Hugo Raudseppa (1883-1952) on iseloomustatud kui reporterit ja filosoofi, elunähtuste registreerijat ning nende kallal juurdlejat, kui erksat vaatlejat ja vaatamisrõõme nautivat elujaatajat. Siinne valik pakub selle reporteri ja filosoofi erilaadilisi lühiproosapalu, millest varasemad on pärit 1926. a ilmunud kogumikust “Ristteed”, hilisemad kogudest “Jumala veskid” (1936) ja “Kivisse raiutud” (1942).
“Jüriöö. Romaan eestlaste vabadusvõitlusest XIV sajandil”
“Minge, pojakesed, minge ning ärge hiljaks jääge, sest peatselt hakkab taevaserv juba koitma. Minge ja võtke nüüd sakslaste kanda rõhuda nõndasama, nagu nemad on meil rõhunud enam kui sada aastat! Minagi ei tahaks teist maha jääda, kuid jalad, need on mul vanadusest nõnda armetud, et nad ei suuda enam pikka teed tallata: Aga Jüri vakka […]
“Jutustused I – IV. 4 raamatut”
raamat Eduard Vilde elust ja loomingust Musta mantliga mees Kondivalu kõrtsirahvas Jumala tahe Peiu käsiraha Kippari unerohi Jõulumees Karikas kihvti Mihkli vurrud Minu postipoiss Ameti poolest kosilane Bibliograafilisi andmeid raamat Ärapõletatud peigmehed Klamanni-emanda kosilased Vigased pruudid Pill pinu taga, toru toa taga Laadalelled Kosilane Rakverest Kuida unenäod täide lähevad Suguvend Johannes Kuub kahasse Uinak tõllas […]
“Jutustused I-III. 3 raamatut”
raamat Andrese elukäik Olga Nukrus Õpilane Valter Väino Lehtmetsa noorpõlv Esimesed sammud raamat Soo (1914) Tuulesellid (1933) Vaikne nurgake (1934) Järelsõna Bibliograafilisi ja seletavaid märkusi Muukeelsete tekstide tõlge raamat Udu Pankrot Tagahoovis (I osa on ilma paberkaanteta, teistel eksemplaridel on aga paberkaaned natuke katki)
“Jutustused II”
Kirjaniku jutustuste II köide viib meid I köite külarealismist hoopis teise maailma – psühholoogiliste novellide alale. Siia kuuluvad: “Pikad sammud” (1908), “Noored hinged (1909), “Üle piiri” (1910), “Varjundid” (1917) ja “Kärbes” (1917). Nende sündmustik, peale eelviimase, areneb linnamiljöös ja nende tegelasteks on peamiselt üliõpilased. “Pikad sammud” võtab vaatluse alla kahe hea sõbra vahekorra ühe ning […]
“Juudit. Kuningal on külm”
A. H. Tammsaare mõlemad näidendid kuuluvad eesti draamakirjanduse põhivara hulka. “Juudit”, esmakordselt ilumunud 1921, viimisteltud kujul teist korda 1936, on ainestiku saanud muistse aja sündmustest, mis minevikus paljude autorite poolt on varem käsitlust leidnud, kuid Tammsaare teost iseloomustab eriline filosoofiline ning psüholoogiline sügavus, seejuures esineb näidend erakordselt õnnestunud kunstilises vormis nii kompositsiooni kui sõnastusstiili poolest. […]
“Kaks sõrme. Kuhu päike ei paista. Röövitud tiivad”
Teosed. Romaanid. Eduard Vilde noorpõlve romaanid. E. Vilde rikkalikust eepilisest loomingust said tema esimesteks romaanideks “Teravad nooled”, “Kaks sõrme”, “Kuhu päike ei paista” ja “Röövitud tiivad”, millest viimased kolm moodustavad olulise lisa kirjaniku hilisematele, sagedamini ilmunud ja rohkem tuntud romaanidele. “Kaks sõrme” on veel noore, 22-aastase autori julgelt käsilevõetud psühholoogiline romaan, mis kohati naiivsete ja […]
“Kalle Jaanuse kättemaks”
Eesti Romaanivara Kirjanikest vendadest Krustenitest vanema, Pedro Krusteni (1897-1987) 1939. aastal avaldatud romaani keskmes on hiljaaegu maalt Tallinna elama asunud neiu Aino Liivik, kellele saab saatuslikuks armumine egoistlikku ja armukadedasse Kalle Jaanusesse. Kalle raskest iseloomust põhjustatud Ainos toimuv meelemuutus, tutvumine ja peatselt järgnev abielu teise noormehega, rõõmsameelse Priit Randlepaga käivitab põneva intriigi, mis hoiab tegelaste […]
“Kaugekõne”
Kirjaniku, ajakirjaniku ja karikaturisti Karl August Hindrey (1875-1947) kogumik annab läbilõike tema ulatuslikust novelliloomingust, mille huvikeskmes on algusest peale seisnud inimese psüühiline ja eetiline olemus. (kaaned kulunud)
“Kentaurid”
Eesti Romaanivara Romaan Valdavalt luuletajana ja tõlkijana tuntud Minni Nurme (1917-1994) tuli kirjandusse hoopis prosaistina. “Kentaurid” (1939 Minni Raudsepa nime all) on tema esimene raamat. See räägib maalt pärit kunstihuvilise neiu Kirsli Kõivu sobitumispüüdeist 1930-ndate aastate pealinna-keskkonda. (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Kevade”
Oh, kui palju kordi on minult juba küsitud “Kevade” esimese trüki ilmumisest saadik: Kas ikka tõesti elasid ja tegutsesid kord säärased isikud, nagu Joosep Toots, nagu Arno Tali, Raja Teele, Georg Adniel Kiir, Tõnisson jne.! Kas nad elavad veel Kus nad praegu on? Ning edasi, paljutähendavalt silma pilgutades: Küllap te ise ikka olitegi see Toots? […]
“Kirg”
Armastusromaan “See oli suur ja hämar Alpi võõrastemaja, kuhu jõudsime väsitava matka järele mulle tundmatus ja metsikus maastikus. Algas juba öö – pikk, sajune ja sügisnukker. Vihm peksis raskel, hoogsal krabinal meie väikese toakese tumedaid aknaid ja kuna see asetses hoone kolmandal korral, otse katuse all, siis kostis vihmahoogude valjenedes, otsekui oleks kosk vajunud valjul, […]
“Kirjad Maariale. Harald teotseb”
Laskusin põlvili su ette, Maaria, suudlesin su käsi, kindlas usus, et olin ometi leidnud oma kaotatud õnne. Aga sa raputasid kurvalt pead ja läksid ära ega öelnud, kelle eest põgenesid, iseenese või teiste eest. Sa kadusid tuule ja kellahelina linnast sama äkki, kui olid sinna ilmunud. Su viimsed roosid varisesid kokku ja muutusid põrmuks. Kirjas, […]
“Kirjad Pariisist”
Yves Bonnefoy: Ma ei saa kõnelda Aleksander Aspelist nii teadvalt, nagu oleks soovitav, sest ei tunne tema emakeelt ja pole järelikult saanud jagada temaga seda leiba ja veini, milleks on lapsepõlve sõnad. Ta oli ülearugi tagasihoidlik ja tihti ei püüdnudki end teistele arusaadavaks teha. Sellele vaatamata avaldusid tema õilsus ja arukus tuhandel viisil. Meil oli […]
