“Alati valmis” II osa
Noorsooromaan. See on kahtlematult esimene algupärane pikem jutustus skautide elust nende kõige mitmekesisemates piltides. Autoril on olnud palju tahet skautide elu tähele panna ja nagu skautluse süsteem eeldab, esile tuua eeskujuandvaid stseene skautide üritustest, nende poiste omast maailmast, võitlustest ja kannatustest, noortele omasest visadusest, nende püüetest, need on voorused, mis jätavad isegi kestvad jäljed lugejasse […]
“Aleksander Tassa. Igaviku lõpul”
Sisukord: Aleksander Tassa; Aleksander Tassa kunstnikuna; Uneraamat I ja II; Novellid – Saarte laul, Jutt mungast, Maarja maalijast, Äikse ilm, Igaviku lõpul, Saalomoni sõrmus, Sügispäev, Püütud kurat, Põrgu aed, Suvitus mägedes, Eneseülistus, Melanhoolia, Laulvad kellad, Surnu pärandus, Jutt nahaparkijast Athanaasiusest ja lõuendivärvijast Tiimonist, Vaga Jaan, Häving; Kriitikat ja mälestusi – Fr. Tuglas, V. Vaga, R. […]
“Anton Hansen Tammsaare kui saladus”
Mul ei olnud kavatsust kirjutada näidendit selle tavatähenduses. Võtsin sulepea eesmärgil jäädvustada vähetuntud ja tundmatuid mälestusi Anton Hansen Tammsaarest vestluste kujul. Kuna olen oma ametiülesannete täitmisel viibinud tema viimases kodus aastakümnete vältel, kuulnud leselt ja lastelt üsnagi palju meie suurkirjaniku kohta. Mälestusi peamiselt kõneldaksegi asjasthuvitatuile, vaid vähesed on neid kirja pannud ja välja andnud memuaaridena. […]
“Armuke”
Edgar V. Saks (Tartu 1910 – Montreal 1984) pole tänapäeva lugejale just tuttav nimi. Ajalukku jääb ta ennekõike ajakirjaniku ja majandustegelasena, ka Eesti eksiilvalitsuse haridusministrina. Eesti kirjandusse tuli E. V. Saks läbi 1929. a. Looduse romaanivõistluse, kus tema romaan “Kodutu” pälvis kolmand auhinna. Romaan “Armuke” ilmus esmatrükis 1936. aastal ja keskendub ühele armusuhtele, mis kestab […]
“Eesti uusromantika lüürikuid”
Sisukord: Sissejuhatus; Ernst Enno elu; Ernst Enno luule; Ernst Enno luulevalimik; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Villem Ridala elu; Villem Ridala luule; Villem Ridala luulevalimik; Märkusi; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Gustav Suitsu elu; Gustav Suitsu luule; Gustav Suitsu luulevalimik; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Sisukord. Keel ja Kirjandus nr 5,1934. K./Ü. “Loodus”, Tartu.
“Eestiaegsed asjad”
Selles raamatus meenutab Mark Sinisoo 120 asja, paika või lugu 1920-1930ndate aastate Eestist. Need on esemed, inimesed või koguni lõhnad, mis tagantjärele kehastavad möödunud aega: eestiaegsed kompvekid, kodumasinad, kauplused, mänguasjad, sõidukid ja koguni kojamehed. Eesti 100 aastapäeva puhul täiendas autor oma populaarset „Eestiaegsete asjade“ raamatut veel enam kui neljakümne vahva looga. Raamat on rikkalikult illustreeritud. […]
“Elu aseaine”
“Elu aseaine” autor Paul Viiding (1904-1962) kirjutab enda poolt hinnatud ja korduvalt ette loetud luuletuses: “Õhtuks olgu mul aegsasti selge / maailm ja mis seal sees.” Filosoofiline arutlemine maailma asjade üle oli nende värsside kirjutajale tõesti omane. See oli tema lemmiktegevus. Võimet mõtelda pidas Paul Viiding elu suurimaks hüveks. Kirjanduslike, sotsiaalsete ja filosoofiliste probleemidega oskas […]
“Hingede öö”
Keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandiga romaan on eelkõige sügava kriisiseisundi analüüs. Kordub eneseolemasolu ja eluõiguse pideva tõestamise motiiv. “Muusika kostis nüüd juba üsna selgesti, sest ka järgmine uks otse saali oli lahti. Sealt tuli ka see hele valgus, mis oli paistnud tänavale, sest muidu oli eesruum üsna hämaralt valgustatud. Tükk, mida mängiti, oli mingi klaverikontsert, […]
“Hukatus Mälaril”
Novellid: Viinapisarad. Võlur. Koerad. Hukatus Mälaril. Mõrd. Raamat üsna kulunud, nagu tolle ajastu raamatud ikka.
“Iiling”
Elmar Lipstok sünnib jõuka taluomaniku esimese lapsena kodumaa rikkamas maanurgas. Vana Lipstok, ta isa, rühmab tööd nagu hobune; hakkab vaeselt peale, kogub raha, omandab esmalt talukoha ja ostab siis, paar aastat pärast poja sündi, nägusa karjamõisa. Kõhetu, kondine, kõrgete palgenukkidega ja tihedate kulmudega. Oili-Jaan, nagu teda koha järgi hüütakse, on mees, kes oma teenijatele kunagi […]
“Iiling”
Sari: Eesti romaanivara Oskar Lutsu 1924. aastal ilmunud romaani peategelased on jõuka taluomaniku lapsed Anna ja Elmar, vooruslikult range õde ja tema hoopis kergemeelsem vend, ning teose sündmustiku kujundavad nende kaks paralleelselt kulgevat armastuslugu. Peategelaste ümber askeldavad arvukad kõrvaltegelased – nende onud ja tädid ja teised sugulased ning siis veel pastorid, apteekrid, kunstnikud, metsavahid ja […]
“Imede saar”
… Sest ma pean oma vabandustega või patutunnistusega veelgi kaugemale minema ja avaldama, et seda raamatut ei saa isegi muganduseks nimetada ilma südametunnistuse piinata. Pigemini võiks sobida nimetus rekonstruktsioon. Umbes nii nagu on teinud itaallased oma renoveerimisõhinas Dodekaneesidel, kus nad ainsa leitud sambafragmendi ümber on üles ehitanud mitte ainult ühe samba, vaid terve grupi. Selle […]
“Imede saar”
… Sest ma pean oma vabandustega või patutunnistusega veelgi kaugemale minema ja avaldama, et seda raamatut ei saa isegi muganduseks nimetada ilma südametunnistuse piinata. Pigemini võiks sobida nimetus rekonstruktsioon. Umbes nii nagu on teinud itaallased oma renoveerimisõhinas Dodekaneesidel, kus nad ainsa leitud sambafragmendi ümber on üles ehitanud mitte ainult ühe samba, vaid terve grupi. Selle […]
“Improvisatsioon mängutoosis. Karjäär”
Eesti Romaanivara Varalahkunud eesti prosaisti Helga Pärli-Sillaotsa (1912-1939) kaks süvapsühholoogilise kallakuga romaani 1930ndatest aastatest, esimese sisuks noore kultuuripüüdlustega naise heitlused väikelinna umbsetes klatšihimulistes oludes, teises ilmsetel armukadedusmotiividel sooritatud tapmiskatse tagamaid selgitav ja arutav kohtuprotsess.
“Improvisatsioon mängutoosis”
Üks väielinna-romaan. Kui tahan ausalt jutustada sellest, kuidas järgnev päevik on avalikkuse ette sattunud, siis pean enese seadma veidi halba valgusse. Seda päevikut, noore naise päevikut, pole ma leidnud pärast tema kirjutaja surma (avalikkusee pääsenud päevikute omanikud on enamasti ikka leidnud romantilise surma), seda päevikut pole selle omanik mulle kinkinud. Selle päeviku olen lihtsalt varastanud. […]
“Isade maa”
Need on tormi jõulised puhangud, mis üha paisudes ja suurenedes lõõtsuvad idast, tulles otsekui vete vihane tõus ulguva kohinaga, ning kaldale jõudnud, purunedes kiirgavaks vahuks ja tolmuks. Metsade süngelt oiates, lagendikkude alaliselt vilistades, kuulipritside haukudes ühtsoodu, tuiskab määratu ida vinguvate tuulte, alaliste tormide ning arvutute inimešelonidega. Sõduritest täiskiilutud kaubarongid liiguvad viimse pingutusega iga ilmakaare poole, […]
“Issanda koerad”
Romaan liivlaste kristianiseerimisest. Enn Kippelit tunneb lugeja peamiselt jutustuse “Meelis” põhjal, sootuks vähem aga kui mahukate ajalooaineliste romaanide autorit. Käesolevaga taasüllitatav “Issanda koerad” kujutab Läti Henriku kroonikale toetudes ristisõdijate vallutustegevust XIII saj. alguses Baltimail. Pinevas sündmustikus, rikkaliku olustikukujutuse taustal hargneb liivi rahva ja nende vanemate Kaupo ning Ako tragöödia. Paralleelse liinina põimub tegevustikku rüütel Danieli […]
“Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka. Kogutud teosed III”
Sisukord Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka Hindrey suve viimane, lõplik päev (T. Liiv) Esitrüki arvustusi K. A. Hindrey: Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka. Suvejutt. Noor-Eesti Kirjastus, 1939 (B. Kangro) Eesti romaan (B. Kangro) Selgitusi (T. Liiv) Bibliograafilisi andmeid
