“Nimed marmortahvlil”
Romaan “Nimed marmortahvlil” kujutab kooliõpilaste-vabatahtlike sõjameheteed Vabadussõja aastail. Teine, ümbertöötatud trükk. Kaane kirja joonistanud Günther Reindorff. Korrektuuri lugenud Eduard Roos. “Vaba Maa” trükikoda. (kaaned kulunud, seljalt ülalt ja alt katki. Sees on endise omaniku nimi)
“Nõmmelill: Valik luuletusi”
I Kanarbikus kasvasin, sambla süles sirgusin, kaste külm mind kaisutas, pilve puhkel paisutas: olen nõmmelill. Tuli päike, tulisilm, teiseks, teiseks läks kõik ilm. Laasi hakkas hiilgama, õhud õrnad õõtsuma, ilutsema ma. (paberkaaned kulunud)
“Õitsev meri”
Sari: Hõbevaramu Omapärane miljöö, haarav käsitlus, reljeefsed tüübid, hingeeluliste sügavuste veenev avastamine – need on selle romaani voorused. – Meie Maa, 1936 Ranniku olustikku ja ranniku inimesi kirjeldab A. Mälk nii kujukalt, niisuguse värskuse ja mahlakusega, et rõõm on tema romaani lugeda. Dialoogis kuuleme elavate inimeste keelt ja sealt kostab rannarahvas suur omapärane elutarkus. – […]
“Õitsev meri”
Romaan Saaremaa tuulise ja kivise kaluriküla tööka, väliselt karmi, kuid soojasüdamelise rannarahva elust. Raamatu seisukord jätab soovida, eriti on raamat kulunud seljalt, köide paremale viltu vajunud.
“Olga Nukrus. Ants Lintner”
Kaks armastuslugu 1926. aastast. Esimese sündmustik algab kahe Tartu agulinoore teineteiseleidmisega vahetult enne I maailmasõda, misjärel sõda ise ja selle tagajärjel tagalas vallanduv madalate kirgede pillerkaar seab katsumuse ette äsjaabiellunute armastuse ehtsuse ja sügavuse, andes siiski lootust leppimisele. Teise tegevus toimub äsjasündinud Eesti Vabariigis 1920ndate aastate alguses, kus kahe üliõpilase, kohmakavõitu ja tööka talupoisi ning […]
“Oma tuba, oma luba”
Eesti rahvusliku mõtte küpsemine ja omariikluse saavutamine 20. sajandil poleks olnud mõeldav ilma 19. sajandi rahvusliku tõusulaineta, milles omakorda on tähtsal kohal talude päriseks ostmine. Seda Eesti ajaloo üliolulist etappi on kirjanduses kõige selgemalt ja õnnestunumalt kajastanud päriseksostmise kaasaegne kirjamees Jakob Pärn. Tema jutustus “Oma tuba, oma luba”, mis esmatrükis avaldati 1879. aastal, sai juba […]
“Öö”
Eesti novellivara Võrumaalt pärit kirjaniku Richard Rohu (1891-1950) kogumik pakub läbilõike tema novelliloomingust. Roht alustas 1910. aastatel indiviidi vabadust jutlustavate sümbolistlike lugudega, kogetud sõjaõudused andsid tõuke kirjutada realistlikumas laadis sõjajutte. 20ndatel ilmus temalt mitmes kogus vestelisi alevi- ja külaelu kujutavaid novelle. 1932, pärast vanglas viibimist, avaldas Roht oma kõige ühiskonnakriitilisema novellikogu “Vabadus ja vangla”.
“Pähklipüha”
Nad pidasid mesinädalaid, õigemini ainult mesipäevi ja mesitunde, sest rohkemaks puudus aeg. Mees teenis kusagil ametiasutuses ja tegi peale lõunat mingisugust lisatööd: naine oli algkoolis õpetajaks, parandas õhtuti kodus vihke või andis eratunde palgalisaks. Vähimagi vaba silmapilgu püüdsid nad kasutada enesearendamiseks olgu lugedes või kusagil loengul käies. Isegi teatrisse ja kontsertidele mindi mitte lõbutsemiseks, vaid […]
“Paul Erikson”
Paul Erikson: ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja keerises. “Paul Erikson” on autori Adolf Kraani (1896-1992) eluloolistel andmetel põhinev ajalooline romaan. Romaan jutustab peategelase lapsepõlvest Narvas, koolipõlvest venekeelses algkoolis, spordiharrastustest spordi- ja karskusseltsi “Võitleja” liikmena, järgnenud I maailmasõjast, sõjavangistusest Saksa- ja Prantsusmaal ning lõpuks Eesti Vabariigi algusaastaist. Spordilembese peategelase unistusele saada Georg Lurichi eeskujul elukutseliseks […]
“Pisuhänd”
“Pisuhänd“ on Eesti näitekirjanduse tippteos, Eduard Vilde (1865–1933) satiiriline komöödia aastast 1913. Kirjandusteadlase Ants Järve hinnangul on see Vilde tuntuim näidend. Järve sõnul on „näidendi ideeline põhieesmärk /-/ eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Nii on näidend oma ainestikult lähedane draamale „Tabamata ime“.“ Näidendi tegelased „naeruvääristavad end eelkõige oma ideaalide […]
“Põlev lipp”
See on, mis ma oma õpetatud sõbrale vastan: Palju vaeva on näinud kirjatundjad mehed, et tõde terahaaval kokku koguda, aga need on varsti salvedes kopitama läinud. Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu, mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. […]
“Popi ja Huhuu”
Novell “Popi ja Huhuu” on Friedebert Tuglase 1914. aastal kirjutatud novell. Selle peategelased on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Novelli ainetel valmis 2015. aastal Riho Undi animafilm “Isand”.
“Põrgupõhja uus Vanapagan”
Vanapagan on juba mitmendat-setmendat vooru taeva-ukse taga, sest ta tahaks teada, on ta inimesena maa peal elades õndsaks saanud või mitte. Kaua peab ta koputama, enne kui Peetrus avab. “Sada aastat on täis, tulin jällegi,” ütles Vanapagan Peetrusele. “Nii ruttu!” imestab see. “Ootajal on aeg pikk.” “Jumal on pika meelega.” “Nii et otsust pole ikka […]
“Purjus väärjumalad. Märatseja ja kokott”
Romaani tegevuspaigaks on Tallinn, selle ajaviitekohad, ajakirjandus- ja äriringkonnad, lokaalid, suvituselu Narva-Jõesuus. Peategelasi on kaks – noor ajakirjanik Roland Harjuste, ideaalidega noormees, kohati blaseerunult elukogenud, ja naisarmastuskunstnik Emmi Visak, ilus, küüniline kõigi pahede kehastus, rikaste meeste kulul elav moodne kokott. Romaani süžee jälgib Harjuste armumist Emmisse, aga ka tema suhteid teiste naiste ja neidudega. Autori […]
“Rahusõit. Manglus Sepapoeg”
Sari: Eesti romaanivara 1986. aastal ilmus “Eesti romaanivara” sarjas Leida Kibuvitsa (1907-1976) debüütromaani “Soomustüdruk” 3. trükk. Siinne valik pakub kaks vähem tuntud teost. Värvikate tegelaskujudega “Rahusõit” (esmatrükk 1933) on noore emantsipeerunud abielunaise enese eest seismise lugu. Allegooriline “Manglus Sepapoeg” (1936) kujutab Kalevipoja taastulekut 1930. aastate Eestisse. Mõlemast romaanis võib leida kokkukõlasid tänapäevaga.
“Ranna jutud”
Novelle Saaremaa Läänerannalt. Uustrükk raamatust: Noor-Eesti Kirjastus Tartus 1936.
“Reigi õpetaja”
Eesti-soome kirjaniku Aino Kalda lühiromaan “Reigi õpetaja” on jutustus vanast rootsi ajast. Romaani minategelaseks on Reigi pastor Paul Lempelius, kes kirjeldab oma üleelamisi seoses oma abikaasa ning teda võlunud diakoni Jonas Kempega. Lugu põhineb tõestisündinud ainesel, autor on kasutanud romaani loomisel reaalseid kohtuprotokolle. “Reigi õpetajat” on peetud Aino Kalda kõige rikkamaks ja jutustamistehnikalt omapärasemaiks teoseks. […]
“Rõuge kiriku kell”
Eesti romantiline kirjandusklassik Juhan Jaik (13.1.1899 – 10.12.1948) sündis Sännas, Võrumaal, suri põgenikuna Rootsis. Debüteeris 1924 luulekoguga “Rõuge kiriku kell”, milles on kokku 34 luuletust aastatest 1918-1922, nende hulgas nii armastusluulet, kodukohaga seotud luuletusi kui ka sõjasonette. Juhan Jaiki loetakse eesti algupärase müstilise kirjanduse rajajaks, lisaks oma kuulsatele tondijuttudele (näiteks “Tondid, hundid, hobud” 2004) kirjutas […]
“Saatuslik armastus majas nr 34”
Neli tänavat viib väikesele asfalteeritud platsile Berliini linnaosas Charlottenburgis. Ühelt neist asus maja number 34 – ehitatud aastal 1902, milles elasid meie romaani tegelased. Nagu tuhat samataolist maja ümberringi, nii oli ka maja number 34 üks neid omapäratuid hallkollaseid Berliini üürimaju, mille tumedad kivikatused, väikesed rõdud ja kitsad trepikojad sarnanevad üksteisega nagu kaks tilka vett. […]
“Sõjamõtted”
Lugejale / Futurism / Äärmärkused / Sõjamõtted / Sõda ja rahu / Ma vaatlen / Masin masina vastu / Mis sõjast loodetakse / Unistused / Katsumisepäevad / Meelsusest ja vabadusest / Nipped-näpped / Mõtted ja mälestused / Sõjast, õigusest ja teadusest / Õigusest ja ülekohtust / Ameeriklastest / “Tema” / M. Maeterlinck surmast / Usust […]
