“Oma tuba, oma luba”
Eesti rahvusliku mõtte küpsemine ja omariikluse saavutamine 20. sajandil poleks olnud mõeldav ilma 19. sajandi rahvusliku tõusulaineta, milles omakorda on tähtsal kohal talude päriseks ostmine. Seda Eesti ajaloo üliolulist etappi on kirjanduses kõige selgemalt ja õnnestunumalt kajastanud päriseksostmise kaasaegne kirjamees Jakob Pärn. Tema jutustus “Oma tuba, oma luba”, mis esmatrükis avaldati 1879. aastal, sai juba […]
“Öö”
Eesti novellivara Võrumaalt pärit kirjaniku Richard Rohu (1891-1950) kogumik pakub läbilõike tema novelliloomingust. Roht alustas 1910. aastatel indiviidi vabadust jutlustavate sümbolistlike lugudega, kogetud sõjaõudused andsid tõuke kirjutada realistlikumas laadis sõjajutte. 20ndatel ilmus temalt mitmes kogus vestelisi alevi- ja külaelu kujutavaid novelle. 1932, pärast vanglas viibimist, avaldas Roht oma kõige ühiskonnakriitilisema novellikogu “Vabadus ja vangla”.
“Pähklipüha”
Nad pidasid mesinädalaid, õigemini ainult mesipäevi ja mesitunde, sest rohkemaks puudus aeg. Mees teenis kusagil ametiasutuses ja tegi peale lõunat mingisugust lisatööd: naine oli algkoolis õpetajaks, parandas õhtuti kodus vihke või andis eratunde palgalisaks. Vähimagi vaba silmapilgu püüdsid nad kasutada enesearendamiseks olgu lugedes või kusagil loengul käies. Isegi teatrisse ja kontsertidele mindi mitte lõbutsemiseks, vaid […]
“Paul Erikson”
Paul Erikson: ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja keerises. “Paul Erikson” on autori Adolf Kraani (1896-1992) eluloolistel andmetel põhinev ajalooline romaan. Romaan jutustab peategelase lapsepõlvest Narvas, koolipõlvest venekeelses algkoolis, spordiharrastustest spordi- ja karskusseltsi “Võitleja” liikmena, järgnenud I maailmasõjast, sõjavangistusest Saksa- ja Prantsusmaal ning lõpuks Eesti Vabariigi algusaastaist. Spordilembese peategelase unistusele saada Georg Lurichi eeskujul elukutseliseks […]
“Pisuhänd”
“Pisuhänd“ on Eesti näitekirjanduse tippteos, Eduard Vilde (1865–1933) satiiriline komöödia aastast 1913. Kirjandusteadlase Ants Järve hinnangul on see Vilde tuntuim näidend. Järve sõnul on „näidendi ideeline põhieesmärk /-/ eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Nii on näidend oma ainestikult lähedane draamale „Tabamata ime“.“ Näidendi tegelased „naeruvääristavad end eelkõige oma ideaalide […]
“Põlev lipp”
See on, mis ma oma õpetatud sõbrale vastan: Palju vaeva on näinud kirjatundjad mehed, et tõde terahaaval kokku koguda, aga need on varsti salvedes kopitama läinud. Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu, mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. […]
“Purjus väärjumalad. Märatseja ja kokott”
Romaani tegevuspaigaks on Tallinn, selle ajaviitekohad, ajakirjandus- ja äriringkonnad, lokaalid, suvituselu Narva-Jõesuus. Peategelasi on kaks – noor ajakirjanik Roland Harjuste, ideaalidega noormees, kohati blaseerunult elukogenud, ja naisarmastuskunstnik Emmi Visak, ilus, küüniline kõigi pahede kehastus, rikaste meeste kulul elav moodne kokott. Romaani süžee jälgib Harjuste armumist Emmisse, aga ka tema suhteid teiste naiste ja neidudega. Autori […]
“Purpurne surm”
Ning mida laiemale valgus taud, seda selgemaks sai mulle, et siin mitte hariliku tõvega polnud tegemist, vaid et ta kandis eneses terve inimsoo katastroofi algust. Kõigi abinõude peale vaatamata polnud võimalust taudile piiri panna. Ei aidanud maakohtade isoleerimised, karantiinid, paljud piiride sulgemised. Ei aidanud mingisugused medikamendid, sest taudi pisielukas oli tundmatu ning nähtavasti täiesti erinev […]
“Rahusõit. Manglus Sepapoeg”
Sari: Eesti romaanivara 1986. aastal ilmus “Eesti romaanivara” sarjas Leida Kibuvitsa (1907-1976) debüütromaani “Soomustüdruk” 3. trükk. Siinne valik pakub kaks vähem tuntud teost. Värvikate tegelaskujudega “Rahusõit” (esmatrükk 1933) on noore emantsipeerunud abielunaise enese eest seismise lugu. Allegooriline “Manglus Sepapoeg” (1936) kujutab Kalevipoja taastulekut 1930. aastate Eestisse. Mõlemast romaanis võib leida kokkukõlasid tänapäevaga.
“Rahutu rada”
Katkeid lõpetamata jäänud memuaaridest (Teoste sünnilood. “Väikese Illimari” tegelastest. Jne).
“Ranna jutud”
Novelle Saaremaa Läänerannalt. Uustrükk raamatust: Noor-Eesti Kirjastus Tartus 1936.
“Reigi õpetaja”
Eesti-soome kirjaniku Aino Kalda lühiromaan “Reigi õpetaja” on jutustus vanast rootsi ajast. Romaani minategelaseks on Reigi pastor Paul Lempelius, kes kirjeldab oma üleelamisi seoses oma abikaasa ning teda võlunud diakoni Jonas Kempega. Lugu põhineb tõestisündinud ainesel, autor on kasutanud romaani loomisel reaalseid kohtuprotokolle. “Reigi õpetajat” on peetud Aino Kalda kõige rikkamaks ja jutustamistehnikalt omapärasemaiks teoseks. […]
“Rõuge kiriku kell”
Eesti romantiline kirjandusklassik Juhan Jaik (13.1.1899 – 10.12.1948) sündis Sännas, Võrumaal, suri põgenikuna Rootsis. Debüteeris 1924 luulekoguga “Rõuge kiriku kell”, milles on kokku 34 luuletust aastatest 1918-1922, nende hulgas nii armastusluulet, kodukohaga seotud luuletusi kui ka sõjasonette. Juhan Jaiki loetakse eesti algupärase müstilise kirjanduse rajajaks, lisaks oma kuulsatele tondijuttudele (näiteks “Tondid, hundid, hobud” 2004) kirjutas […]
“Saatuslik armastus majas nr 34”
Neli tänavat viib väikesele asfalteeritud platsile Berliini linnaosas Charlottenburgis. Ühelt neist asus maja number 34 – ehitatud aastal 1902, milles elasid meie romaani tegelased. Nagu tuhat samataolist maja ümberringi, nii oli ka maja number 34 üks neid omapäratuid hallkollaseid Berliini üürimaju, mille tumedad kivikatused, väikesed rõdud ja kitsad trepikojad sarnanevad üksteisega nagu kaks tilka vett. […]
“Siiski on elu ilus”
Siiski on elu ilus! Ilus ja hunnitu-suur. – Kõndinud mina ka madalusteed, Juhtinud siiski mind jumalaväed; Keset ka saatuse pimeda Loonud hing lootuse ilula; Võitlustes – surmagi varju all Minuga jäänud mu Elulaul. Armastan sind – Sina, minu Elu! Läbi kõigi taevaste kostab see ilu! – – Lilled kõik, valged ning taevaselged, Purpuripunad ning päikesehelged, […]
“Sõjamõtted”
Lugejale / Futurism / Äärmärkused / Sõjamõtted / Sõda ja rahu / Ma vaatlen / Masin masina vastu / Mis sõjast loodetakse / Unistused / Katsumisepäevad / Meelsusest ja vabadusest / Nipped-näpped / Mõtted ja mälestused / Sõjast, õigusest ja teadusest / Õigusest ja ülekohtust / Ameeriklastest / “Tema” / M. Maeterlinck surmast / Usust […]
“Soomusrongil. Episoode Vabadussõjast”
Elmar Õun (1906-1977) on lugejale tuttav ehk eelkõige oma Hiiumaa-romaanidega “Unustatud naised” ning “Meri ja maa”. 1936. aastal ilmunud Soomusrongil” on lugu vabatahtlikest, kes astusid Vabadussõtta soomusrongivõitlejatena. Õun kirjeldab nende igapäevaelu, lahinguid, dessandiskäimist, seiklusi naistega, sekeldusi supirongiga. Soomusrongist sai neile meestele kodu.
“Sügis”
Selles raamatus jõuab poole sajandi tagant taas lugeja kätte Tootsi-lugude tsüklit lõpetav “Sügis”, mille esimene osa nägi trükivalgust 1938.a., teine osa aga ilmub raamatuna üldse esmakordselt, aluseks kirjanikust mahajäänud käsikiri. Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi ning tihtipeale kisuvad olukorrad kirjaniku tahtel lausa jantlikeks.
“Suremise eod”
Sari: Eesti Romaanivara Karl August Hindrey (1875-1947) romaan novellides pakub rea psühholoogiliselt süvendatud pilte peategelase, vananeva filosoofiadotsendi, peenetundelise ja hästikasvatatud härrasmehe Hans Joalti elust, peamiselt tema puhkehetkedel: Joalt kuulab muusikat, käib kalal, mängib malet, astub sisse restorani, olles kõige selle juures teda ümbritsevate olude ja inimeste tundlik ning tähelepanelik vaatleja, ajuti vaimukas hindaja ning arvustaja.
