“Soomusrongil. Episoode Vabadussõjast”
Elmar Õun (1906-1977) on lugejale tuttav ehk eelkõige oma Hiiumaa-romaanidega “Unustatud naised” ning “Meri ja maa”. 1936. aastal ilmunud Soomusrongil” on lugu vabatahtlikest, kes astusid Vabadussõtta soomusrongivõitlejatena. Õun kirjeldab nende igapäevaelu, lahinguid, dessandiskäimist, seiklusi naistega, sekeldusi supirongiga. Soomusrongist sai neile meestele kodu.
“Südamik. Valik luuletusi ja ballaade 1917-1957”
Sõna saab luuleks ainult siis, kui ta on seesmise helina kant. Ainult siis, kui sellest sisimast võngutusest võrsuv elamus luuakse ümber kehtivaks võrdkujuks. Ainult siis, kui tollest sügavhaardelisest värinast sündinud väljendus ülendatakse stiiliks. Siinjuures võivad tehnika ja kujustus tähendada kahte, mitmeti erinevat talitlust. Tehnik (=sõnastuse pealispinna ja tema ruumala korrastaja) – koostab, kujustaja aga – […]
“Sügis”
Selles raamatus jõuab poole sajandi tagant taas lugeja kätte Tootsi-lugude tsüklit lõpetav “Sügis”, mille esimene osa nägi trükivalgust 1938.a., teine osa aga ilmub raamatuna üldse esmakordselt, aluseks kirjanikust mahajäänud käsikiri. Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi ning tihtipeale kisuvad olukorrad kirjaniku tahtel lausa jantlikeks.
“Suremise eod”
Sari: Eesti Romaanivara Karl August Hindrey (1875-1947) romaan novellides pakub rea psühholoogiliselt süvendatud pilte peategelase, vananeva filosoofiadotsendi, peenetundelise ja hästikasvatatud härrasmehe Hans Joalti elust, peamiselt tema puhkehetkedel: Joalt kuulab muusikat, käib kalal, mängib malet, astub sisse restorani, olles kõige selle juures teda ümbritsevate olude ja inimeste tundlik ning tähelepanelik vaatleja, ajuti vaimukas hindaja ning arvustaja.
“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest”
… “Suve” tuleb hinnata kui suurepärast humoristlikku jutustust. Nagu soe suvine päike saadab autori naeratav pilk jutustuse tegelasi igas nende teos ja toimetuses. Tootsi vempude ja Kiire äparduste koomikale lisanduvad Lutsu ülemeelikud mõttekäigud ja sõnadega kukerpallitamised, mis “Suvele” ta omapärase võlu ja värvingu annavad ja selle lugemise nauditavaks teevad.
“Suvi”
Ühel ilusal kevadisel päeval saavad Ülesoo omad kirja: nende poeg Joosep tuleb varsti koju, kuhu ta kauemaks ajaks tahab jääda, et tervist parandada. Kiri on, nagu postitemplist näha, kaua teel olnud; ka on suur sinine kirjaümbrik teel palju kannatanud, otsekui oleks ta tulles mõne jaamavahe jalgsi pidanud kõmpima. …
“Suvi”
I ja II Pildikesi noorpõlvest Ühel ilusal kevadisel päeval saavad Ülesoo omad kirja: nende poeg Joosep tuleb varsti koju, kuhu ta kauemaks ajaks tahab jääda, et tervist parandada. Kiri on, nagu postitemplist näha, kaua teel olnud; ka on suur sinine kirjaümbrik teel palju kannatanud, otsekui oleks ta tulles mõne jaamavahe jalgsi pidanud kõmpima. …
“Taavet Soovere elu ja surm”
Saatesõna 1. trükile: Taavet Soovere kurvanäoline kuju ilmus minu silme ette viimaseil aastail enne maailmasõda. Paberile panin katkendeid tema elukäigust aastail 1914-1915. Maailmasõja kaasas käiv hingeline ja vaimne murrang oli siis juba mõjule pääsmas. Inimene kisti oma isiklikkude murede ja rõõmude juurest rahvaste ja inimkonna saatust kaasa elama; kutsuti oma saatuse sepitsemiselt rahvaste ja inimkonna […]
“Taeva palge all”
Selle romaaniga on Mälk uuesti tagasi tulnud oma lemmik-aine juurde, milles ta juba varem on saavutanud oma suurimad kunstilised võidud. Meie rannarahva elu, aga mitte ajaloo hallis hämaruses (…), vaid sama olevik, mida leidsime arvustuse täielikku tunnustust nautinud “Õitsvas meres”, on Mälgu uue romaani aineks. Mootori kalapaatides, angerjarüsad-bottengarnid Rootsist, omnibuselinid ja telefonid – detailid fikseerivad […]
“Taevased ratsanikud”
Käesolev neljakeelne (eesti, vene, inglise ja soome keeles) publikatsioon ilmub tunnustatud kirjaniku, kirjandusloolase ja kriitiku, esseisti, tõlkija ning kultuurielu organisaatori 100. sünniaastapäeva tähistuseks. Paberkaaned üsna kulunud ja katki.
“Tagahoovis”
Tänaselt vaateveerult tundub üllatavana, kui tõrelevalt võtsid kaasaegsed arvustajad vastu 1930-ndate aastate vaieldamatu tähtteose. Agulielu kirjeldused poleks tohtinud pärast August Jakobsoni, Rudolf Sirge jt. vaeste-patuste-koolkonna esindajate romaane enam vaimuilma šokeerida. Kuid küllap peituski komistuskivi Lutsu sootuks erinevas ainekäsituses. Lugedes kriitikute etteheiteid, kuidas Luts pole suutnud analüüsida ühiskondlike väärnähtuste tagamaid, pakkuda valmis lahendusi ja anda teosele […]
“Talve”
…Käsikirja tiitelleht sisaldab selgituse: Oskar Lutsu käsikirja järele ärakirja teinud Arnold Feliks Karu, Uusnas, 1953.a. Käsikirja lõpus on teinegi oluline ülestähendus: Oskar Luts suri Tartus lühikese haiguse järeldusel 23. märtsil 1953.a. Oma päevikus kirjeldab Arnold Karu lühidalt seda, kuidas ta kirgliku raamatusõbrana Oskar Lutsu juurde sattus, oma viimsel eluotsal olevalt Lutsult peaaegu lõpetatud käsikirja lugemiseks […]
“Tasuja”
Jüriöö ülestõus 1343 ja sellele paari aasta kestel järgnenud sündmused, milles eestlased tegid katse tõusta üles Saksa ja Taani feodaalide võimu vastu, on üks tuntumaid episoode Eesti keskaegses ajaloos. Ning Eduard Bornhöhe jutustus “Tasuja” on omakorda selle sündmuse vaieldamatult kõige tuntum ilukirjanduslik kajastus. Bornöhe “Tasuja” kuulub eesti kirjanduse populaarseimate raamatute hulka, tõenäoliselt on ta eesti […]
“Teosed II”
Jutustusi, novelle ja laaste. 1914-1930. Avaldamata töid (Alatu inimene; Külamehed). (paberkaaned väga kulunud)
“Tint”
1938. aasta romaanivõistlusel omistati kolmas preemia autorile, kelle pseudonüümiks oli Mardikas. Mõne aja pärast selgus, et selle nime all esines riigiametnik Voldemar Õun. Romaan pakub lugejale suurepärase sissevaate ühe ministeeriumi eluollu ja töösuhtesse, esitab paratamatuid konflikte ülemuskonna ning reatöötajate vahel, kirjeldab karjääriredelil ülespoole trügijate tihti ebaausaid võtteid ja vastukaaluks selles võitluses allajäänute nördimust ning lootusetust. […]
“Tõde ja õigus I-V. 5 raamatut”
See oli läinud aastasaja kolmand veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. …
“Tõde ja õigus I”
“Tõe ja õiguse” I osa uustrüki alustekstiks on Tammsaare kogutud teoste VI köide 1981. aastast. Et seekord on tegu rahvaväljaandega, on ladusama loetavuse huvides võetud siin teksti veidi rohkem redigeerida kui eelmises tekstikriitilises väljaandes. 1920-ndail aastail oli kirjakeel alles normimisel, mistõttu oli ebaühtlane kirjutusviis tolle aja teostes tavaline. Romaani tegelaskõnes on säilitatud pea kõik rahvakeelsed […]
“Tõde ja õigus V”
“Tõe ja õigus” viies köide algab ja lõpeb Indreku nostalgiaga, tunnetusega, et mineviku kaalub üles oleviku. Kui Indrek romaaniköide algul leiab Vargamäe eest muutununa, siis ei lagune koost mitte ainult tema ettekujutus Vargamäest, vaid kõikuma lööb ka maailmas olemise püsikindlus: “Kogu ümbrus ja elu oleks nagu mingisugune pettekuju ja tühipaljas illusioon. Esimest korda Indrek tundis […]
