“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest”
… “Suve” tuleb hinnata kui suurepärast humoristlikku jutustust. Nagu soe suvine päike saadab autori naeratav pilk jutustuse tegelasi igas nende teos ja toimetuses. Tootsi vempude ja Kiire äparduste koomikale lisanduvad Lutsu ülemeelikud mõttekäigud ja sõnadega kukerpallitamised, mis “Suvele” ta omapärase võlu ja värvingu annavad ja selle lugemise nauditavaks teevad.
“Suvi”
Ühel ilusal kevadisel päeval saavad Ülesoo omad kirja: nende poeg Joosep tuleb varsti koju, kuhu ta kauemaks ajaks tahab jääda, et tervist parandada. Kiri on, nagu postitemplist näha, kaua teel olnud; ka on suur sinine kirjaümbrik teel palju kannatanud, otsekui oleks ta tulles mõne jaamavahe jalgsi pidanud kõmpima. …
“Taavet Soovere elu ja surm”
Saatesõna 1. trükile: Taavet Soovere kurvanäoline kuju ilmus minu silme ette viimaseil aastail enne maailmasõda. Paberile panin katkendeid tema elukäigust aastail 1914-1915. Maailmasõja kaasas käiv hingeline ja vaimne murrang oli siis juba mõjule pääsmas. Inimene kisti oma isiklikkude murede ja rõõmude juurest rahvaste ja inimkonna saatust kaasa elama; kutsuti oma saatuse sepitsemiselt rahvaste ja inimkonna […]
“Taeva palge all”
Selle romaaniga on Mälk uuesti tagasi tulnud oma lemmik-aine juurde, milles ta juba varem on saavutanud oma suurimad kunstilised võidud. Meie rannarahva elu, aga mitte ajaloo hallis hämaruses (…), vaid sama olevik, mida leidsime arvustuse täielikku tunnustust nautinud “Õitsvas meres”, on Mälgu uue romaani aineks. Mootori kalapaatides, angerjarüsad-bottengarnid Rootsist, omnibuselinid ja telefonid – detailid fikseerivad […]
“Taevased ratsanikud”
Käesolev neljakeelne (eesti, vene, inglise ja soome keeles) publikatsioon ilmub tunnustatud kirjaniku, kirjandusloolase ja kriitiku, esseisti, tõlkija ning kultuurielu organisaatori 100. sünniaastapäeva tähistuseks. Paberkaaned üsna kulunud ja katki.
“Tagahoovis”
Tänaselt vaateveerult tundub üllatavana, kui tõrelevalt võtsid kaasaegsed arvustajad vastu 1930-ndate aastate vaieldamatu tähtteose. Agulielu kirjeldused poleks tohtinud pärast August Jakobsoni, Rudolf Sirge jt. vaeste-patuste-koolkonna esindajate romaane enam vaimuilma šokeerida. Kuid küllap peituski komistuskivi Lutsu sootuks erinevas ainekäsituses. Lugedes kriitikute etteheiteid, kuidas Luts pole suutnud analüüsida ühiskondlike väärnähtuste tagamaid, pakkuda valmis lahendusi ja anda teosele […]
“Talve”
…Käsikirja tiitelleht sisaldab selgituse: Oskar Lutsu käsikirja järele ärakirja teinud Arnold Feliks Karu, Uusnas, 1953.a. Käsikirja lõpus on teinegi oluline ülestähendus: Oskar Luts suri Tartus lühikese haiguse järeldusel 23. märtsil 1953.a. Oma päevikus kirjeldab Arnold Karu lühidalt seda, kuidas ta kirgliku raamatusõbrana Oskar Lutsu juurde sattus, oma viimsel eluotsal olevalt Lutsult peaaegu lõpetatud käsikirja lugemiseks […]
“Tasuja”
Jüriöö ülestõus 1343 ja sellele paari aasta kestel järgnenud sündmused, milles eestlased tegid katse tõusta üles Saksa ja Taani feodaalide võimu vastu, on üks tuntumaid episoode Eesti keskaegses ajaloos. Ning Eduard Bornhöhe jutustus “Tasuja” on omakorda selle sündmuse vaieldamatult kõige tuntum ilukirjanduslik kajastus. Bornöhe “Tasuja” kuulub eesti kirjanduse populaarseimate raamatute hulka, tõenäoliselt on ta eesti […]
“Tasuja”
Jüriöö ülestõus 1343 ja sellele paari aasta kestel järgnenud sündmused, milles eestlased tegid katse tõusta üles Saksa ja Taani feodaalide võimu vastu, on üks tuntumaid episoode Eesti keskaegses ajaloos. Ning Eduard Bornhöhe jutustus “Tasuja” on omakorda selle sündmuse vaieldamatult kõige tuntum ilukirjanduslik kajastus. Bornöhe “Tasuja” kuulub eesti kirjanduse populaarseimate raamatute hulka, tõenäoliselt on ta eesti […]
“Teosed II”
Jutustusi, novelle ja laaste. 1914-1930. Avaldamata töid (Alatu inimene; Külamehed). (paberkaaned väga kulunud)
“Tõde ja õigus I-V. 5 raamatut”
See oli läinud aastasaja kolmand veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. …
“Tõde ja õigus I”
“Tõe ja õiguse” I osa uustrüki alustekstiks on Tammsaare kogutud teoste VI köide 1981. aastast. Et seekord on tegu rahvaväljaandega, on ladusama loetavuse huvides võetud siin teksti veidi rohkem redigeerida kui eelmises tekstikriitilises väljaandes. 1920-ndail aastail oli kirjakeel alles normimisel, mistõttu oli ebaühtlane kirjutusviis tolle aja teostes tavaline. Romaani tegelaskõnes on säilitatud pea kõik rahvakeelsed […]
“Tõde ja õigus V”
“Tõe ja õigus” viies köide algab ja lõpeb Indreku nostalgiaga, tunnetusega, et mineviku kaalub üles oleviku. Kui Indrek romaaniköide algul leiab Vargamäe eest muutununa, siis ei lagune koost mitte ainult tema ettekujutus Vargamäest, vaid kõikuma lööb ka maailmas olemise püsikindlus: “Kogu ümbrus ja elu oleks nagu mingisugune pettekuju ja tühipaljas illusioon. Esimest korda Indrek tundis […]
“Tuli ja raud”
“Tuli ja raud” on Karl Ristikivi 1938. aastal ilmunud esimene romaan. Koos teostega “Õige mehe koda” ja “Rohtaed” moodustab “Tuli ja raud” Ristikivi Tallinna triloogia, mis käsitleb linnastumise mõju ühiskonna erinevatele klassidele. Teos sai kirjastuse Loodus romaanivõistlusel esikoha. Debüütromaani ilmumise järel tituleeriti Karl Ristikivi kirjandusringkondades A. H. Tammsaare mantlipärijaks. Sisu: Jüri Säävel lõpetab 1880. aastail […]
“Tuli tuha all”
Veidi enne 17. sajandi lõppu tabas Eestit üks ajaloo rängemaid näljahädasid, mida laiemalt teataksegi Suure Nälja nime all. Näljahäda tappis viiendiku tollasest maarahvast – 75 000 inimest. Seda Põhjasõja puhkemise eelset karmi aega on kirjanduses kõige tõetruumalt kajastanud Mait Metsanurk oma 1939. aastal ilmunud romaanis “Tuli tuha all”, mida vahel on peetud isegi kirjaniku kuulsaimast […]
“Tung kaugustesse. XX saj. algupoole eesti novellistide loomingust.”
Eessaare Aadu. Metsa serval Mait Metsanurk. Epp Johannes Semper. Eksitus August Gailit. Viimne romantik Peet Vallak. Teise eest Peet Vallak. Korvitegija Siimu õnn August Jakobson. Tung kaugustesse August Mälk. Tulepõletajad Jüri Parijõgi. Streik Karl August Hindrey. Neero
“Ühe naise kiri”
Valik novelle ja lühipalu Oskar Luts suudab meid ikka ja jälle üllatada, tema rohketest perioodikasse pillatud lühipaladest leiab vahel eriskummalisi teemaarendusi (näiteks mälestuskillus “Elevandi abielust” räägib ta oma sõpradest elevantidest), mida on esmapilgul isegi raske seostada – kui ei teaks autorit – kirjaniku koguloominguga. Käesolev kogumik sisaldab rahvakirjaniku vähemtuntud lühiproosat. Tuumiku moodustavad mitmed peaaegu žanripuhtad […]
“Ühtekuuluvuse teel. Johan Laidoneri kirjad abikaasale”
Raamatusse on koondatud valik Johan Laidoneri kirju Genfist ja Mosulist abikaasale Mariale aastatest 1924-1926 ja 1932-1933. Kirjad paistavad silma tähelepanuvõime ja analüütilise vaimu poolest, sisaldades hinnanguid päevapoliitikiale ja mõtisklusi ees ootavatest sündmustest. Laidoner kirjutab palju oma kokkupuudetest teiste riikide diplomaatide, aga ka riigitegelastega, võimaldades nii sissevaate diplomaadielu argipäeva. Oluline koht tema kirjades on isiklikel majandus- […]
