“Mälestusi”
Käesolev kogumik sisaldab kolm eesti kirjandusklassiku memuaarteost “Vanad teerajad”, “Talvised teed” ning “Läbi tuule ja vee”, milles autor pajatab oma lapsepõlvest ja esimesest kooliaastast. Illustreerinud Asta Vender.
“Marginaalia”
Mõtteid ja meeleolusid “Hea raamat ei paljasta looja hinge üksnes lugejale, vaid ka loojale enesele. Suure teose lõpetamisel pole ükski kirjanik enam see, mis oli selle algamisel. Seda luues elatakse üle hulk võõraid eluvõimalusi. See on rõõmus teekond uuel maal noore päikese all. See on vangla hämarus ahastuse ja meeleheitega. See on rida enesekaotusi ja […]
“Meie tee viib edasi. Artikleid ja esinemisi aastaist 1940-1965”
Friedebert Tuglase ilukirjanduslikud teosed, kirjandusteaduslikud ja -kriitilised tööd on paljude põlvkondade lugemislauale jõudnud arvukate raamatutena. Rahvakirjaniku pärand avaldatakse taas “Kogutud teoste” sarjas, mis alustab ilmumist tema 100. sünniaastal. Kirjandusteoste ja teaduslike uurimuste kõrval avaldas Tuglas artikleid, esines revolutsiooniaastal 1940/1941 “Loomingu” toimetajana, hiljem Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmena, pöördus nõuannetega õpilaste ja noorte poole jne. See […]
“Meri ja maa”
Eesti Romaanivara “Meri ja maa” on Elmar Õuna (1906-1977) teine Hiiumaa-aineline romaan “Unustatud naiste” kõrval, mille 4. trükk ilmus “Eesti romaanivara” sarjas aastal 2007. Tegevus toimub mõlemas romaanis Esimese maailmasõja eel ja ajal Hiiumaa lõunarannikul, kus kohtuvad meri ja maa, avavesi ja põllumuld. Nende taustal jutustab “Meri ja maa” mereusku Joosepi ja põlluusku Ingli abieluloo. […]
“Meri”
1906. aasta algus. Revolutsiooni tõusulaine oli sedapuhku tagasi löödud. Terrorile toetuva tsaarvalitsuse seisund paranes iga päevaga. Maad painas sõjaseadus, toimisid karistussalgad ja välikohtud. Tallinna Toompea vangla vahialused loeti tollal poole tuhandeni. Meie paarikümnemeheline kamber oli lossi väliskülje ülemisel korral. Selle aknast õnnestus vahel heita pilku linnale ja pisut merelegi. Eriti ahistavad olid ööd. Lamp ukseavas […]
“Metsmees”
..Sensuaalsus ja romantika on omavahel ikka tihedasti seotud olnud. Romantilisi, peamiselt rahvusromantilisi ideid kohtab Janno loomingus tihtilugu. “Metsmehe” rahvusromantika kandjateks on peamiselt kolm kangelast: mordvalane Peedra Smirnov, magister Jüri Rander ja doktor (dotsent) Rasmus. Soome soo uljas võiduhüüd üle maade ja rahvaste mõjub tänapäeva lugejatele oma sisu poolest üleliia naiivsena, ometi tuleb tunnistada, et see […]
“Mineviku jahil”
Eesti Romaanivara Romaanivõistlusel auhinnatud ja 1929. aastal ilmunud teos on tollase noore algaja kirjaniku Erni Krusteni (1900-1984) debüütromaan, mille sündmustik leiab aset 1920ndate aastate Eesti Vabariigi äritsemispalavikust ja kasumijahist haaratud õhustikus. Sündmuste keskpunktis on tõusiklik antiigikaupmees Eelias Varangu ja tema vallaspoeg, õrnasüdameline Joaki, kes püüab end välja murda isa pettusele ja häbitule hangeldamisele rajatud elukeskkonnast. […]
“Miniatuure, novelle, jutustusi”
Poiss ja liblikas Kandlemängija Laulik Armastus Kuningas ja ööbik Süütu armastus Tõde Mäetaguse vanad Käbe-Kaarel ja tema noor naine Vanaisa surm Lehekandja nr. 17 Itaalia-reis Viiul Naistevõrgutaja Vanad ja noored Raha-auk Varjundid Kärbes
“Mõtterännakuid” I osa
Teosed VII. Artikleid ja esseid Käesolevas köites on avaldatud kronoloogilises järjekorras valik artikleid ja esseedest kirjanduse, kunsti, teatri, muusika, filosoofia ja muude kultuuriküsimuste üle minu kirjandusliku tegevuse algusest kuni 20-ndate aastate lõpuni
“Mõtterännakuid” III osa
Teosed IX Artikleid ja esseid Raamat sisaldab Semperi esseistikat, artikleid, retsensioone ja publitsistikat ajavahemikust 1912-1969.
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Murrang”
Eesti maareform 1919. aastal on üks tähtsamaid lähtepunkte meie riikliku iseseisvuse loos. Selle aktiga võõrandati mõisad ja sätestati põhimõtted, kuidas ja kellele võõrandatud maid jagada. Nii tekkis uus ja arvukas rahvakiht – asunikud. Tekkisid uut tüüpi talud ja elamised – asunikutalud. Selle reformi üks parimaid kajastusi ilukirjanduses on kahtlemata Albert Kivika “Murrang”. Õigupoolest kirjutas Albert […]
“Neli novelli”
Sisukord: – Arthur Valdes – Androgüüni päev – Viimne tervitus – Käsu Hansu noorus. Loomingu Raamatukogu 1-2/1966
“Nimed marmortahvlil”
Romaan “Nimed marmortahvlil” kujutab kooliõpilaste-vabatahtlike sõjameheteed Vabadussõja aastail. Teine, ümbertöötatud trükk. Kaane kirja joonistanud Günther Reindorff. Korrektuuri lugenud Eduard Roos. “Vaba Maa” trükikoda. (kaaned kulunud, seljalt ülalt ja alt katki. Sees on endise omaniku nimi)
“Nõmmelill: Valik luuletusi”
I Kanarbikus kasvasin, sambla süles sirgusin, kaste külm mind kaisutas, pilve puhkel paisutas: olen nõmmelill. Tuli päike, tulisilm, teiseks, teiseks läks kõik ilm. Laasi hakkas hiilgama, õhud õrnad õõtsuma, ilutsema ma. (paberkaaned kulunud)
“Õitsev meri”
Sari: Hõbevaramu Omapärane miljöö, haarav käsitlus, reljeefsed tüübid, hingeeluliste sügavuste veenev avastamine – need on selle romaani voorused. – Meie Maa, 1936 Ranniku olustikku ja ranniku inimesi kirjeldab A. Mälk nii kujukalt, niisuguse värskuse ja mahlakusega, et rõõm on tema romaani lugeda. Dialoogis kuuleme elavate inimeste keelt ja sealt kostab rannarahvas suur omapärane elutarkus. – […]
“Õitsev meri”
Romaan Saaremaa tuulise ja kivise kaluriküla tööka, väliselt karmi, kuid soojasüdamelise rannarahva elust. Raamatu seisukord jätab soovida, eriti on raamat kulunud seljalt, köide paremale viltu vajunud.
“Olga Nukrus. Ants Lintner”
Kaks armastuslugu 1926. aastast. Esimese sündmustik algab kahe Tartu agulinoore teineteiseleidmisega vahetult enne I maailmasõda, misjärel sõda ise ja selle tagajärjel tagalas vallanduv madalate kirgede pillerkaar seab katsumuse ette äsjaabiellunute armastuse ehtsuse ja sügavuse, andes siiski lootust leppimisele. Teise tegevus toimub äsjasündinud Eesti Vabariigis 1920ndate aastate alguses, kus kahe üliõpilase, kohmakavõitu ja tööka talupoisi ning […]
