“Võhumõõk”
Öist kõrbe täitev tume ajuliiv mind mõneks tunniks päästab sellest seegist – siis pragiseb mus jälle iga viiv – aeg toitub silmis hubisevast leegist see siin on luuletaja hooratöö mis täidab siiski tühja elukeste pea haihtun aega nagu öhe öö – sääl vaikus vehib oma tummažeste tean mõni valguskiir ei tunne varju ja mõni sõna […]
“Võim ja kultuur”
Võim & Kultuur. Sisukord: Saateks; Eve Annuk – Totalitarismi ja/või kolonialismi pained: miks ja kuidas uurida nõukogude aega?; Jaan Undusk – Retooriline sund eesti nõukogude ajalookirjutuses; Arvo Krikmann – Руки прочь от Сталина! Luuseri pihtimus; Rein Veidemann – Kirjandus sotsiaalse sidususe tegurina. Eesti juhtum; Rutt Hinrikus – Eesti elulugude kogu ja selle uurimise perspektiive; Tiina […]
“Võimalus õunast loobuda”
Luulekogu aimatavaiks dominantideks on kannatus ja rahu, ebakõla ja harmoonia, ülekohus, õiglus ja minevikupained. Luuletaja kasutab siin-seal piiblimotiivistikku, saab tuge ning kinnitust allusioonidest eesti isamaaluulele. (taskuformaat)
“Võitlus kolmainsusega”
See raamat on mõeldud kõigile, keda huvitab meie igapäevane töö tootmisettevõttes. Raamatu jutustab ühe naise silmade läbi nüüdisaegsest trükiseid tootvast ettevõttest, kuhu ta asub tööle tootmisjuhi ametikohale. Naine on haritud ja rikkaliku kogemustepagasiga ning loodab siin rakendada taas oma edukat juhtimissüsteemi. Ent varsti märkab ta, et on sattunud hoopis pöörasesse kollektiivi, kus käib pidev olelusvõitlus. […]
“Võitluse härjad”
Romaan. Ühel juuliõhtul, paar aastat pärast kodusõja lõppu, buss, mis oli üüritud Cabrahigose novilladele minekuks, turtsus, jäi tee veerde seisma ja sõitjad valgusid sellest välja, uurima, mis Jumal nende päästmiseks kavatseb teha. Silma ulatuses polnud muud kui lõputud oliivipuude read ja sakilisi mäeaheliku serv, mille kohale päike oli jätnud ähmase vere ja gangreeni laigu. Cabrahigos […]
“Võlu ja vaim”
Esimene raamat Loomade ränded Eedu jaoks oli tähtis üks pilt: mööda lahevett, mis ei olnduki nagu vesi, vaid selge taevas ise, libises roheliselt-hõbedaselt helklev pilv; üha kaugemale temast, üha pisemaks, ja sedamööda kasvas üha suuremaks igatsus tema sees. Kui vana ta siis oli, kui ta seal kadakate varjus seisis ja pilve kaugenemist jälgis? Õige väike, […]
“Võlurid”
Sir Charles lahkub “Siin me siis nüüd oleme, mu härrad,” lõpetas Hathon oma parimal peadirtektori viisil. “Härra Selby on käitisedirektor, härra Torr ta abi.” Nüüd, kui see oli juhtunud, Ravenstreet ei tundnud mingit vapustust, isegi mitte üllatust. Ja ometi ta oli mõtelnud seda tõsiselt, kui ta oli keeldunud kuulamast Garsoni ja noort Trevesi, kes olid […]
“Võõra kutse”
Kui Agu Vahur astus selgest ja soojast sügissuve päikesest Roodevälja kirikumõisa raamatukogu madalasse ja hämarasse ruumi, oli tal nagu veidi kõhe. Noormees hingas korra hästi pikalt ja sügavalt – peagu ohkas – asetas piibli ja lauluraamatu kirjutuslauale ning seisis üsna tüki aega keset tuba, otsekui mõtleks millegi üle põhjalikumalt järele. Kitsa – kõik siin oli […]
“Võõrsil”
See on Helmi Mäelo järjekorras kolmas mälestusteos. «Võõrsil» hõlmab pagulasaja kümmet esimest aastat. Need on Teise maailmasõja viimaste kuude sündmused Saksamaal ja hiljem uue elu alustamine Rootsis ja tegevus siin, millest autor jutustab. Kõige selle kõrval pälvib üldist huvi autori kaasatöötamine Saksamaal asuvate eestlaste abistamiseks ja eesti sõdurite ületoomiseks Rootsi. Autor on paljudega kokku puutunud, […]
“Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”
Ajalooline jutustus suurest Liivi sõjast (1558-1583) “See oli kena, suvine päev lõikuskuu hakatusel 1576. Armsalt ja rahulikult säras päike Harjumaa üle, aga maakoha pilt, mida tema kiired läbipaistva kuldse uduga katsid, ei olnud südant rõõmustav ega silmi meelitav. Umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed – need olid maakoha tähtsamad tundemärgid. Rikas […]
“Wabadusrist”
Indrek Hargla „Wabadusrist“ räägib EW-aegsest tagatoast. Kuidas 1924. a loodi Tallinnas koorekihi klubi Centum. Seal tehti poliitikat, aeti äri, peeti balle, võeti vastu Euroopa diplomaate, spioneeriti. Seal liikusid Konstantin Päts, Johan Laidoner, Joakim Puhk, Karl Einbund, Karl Robert Pusta, August Rei, Artur Sirk jt. Tegelikult teatakse eelmisest Eesti Vabariigist sageli ainult paraadportreesid. Me ei tea, […]
“Webby”
Olin jõudnud “Webby” kirjutamisega lõpusirgele, kui mulle torkas juhuslikult silma üks artikkel teadlaste soovist ristata inimese DNA ja lehma munarakk. Mis juhtub siis, kui teadlaste taotlusele antakse roheline tee? Ja ühel päeval hakkab kusagil katseklaasis arenema kimäär, kes oleks osaliselt inimene ja osaliselt loom. Minu kaheksanda romaani kangelanna, 17-aastane Webby, pole sündinud katseklaasibeebina. Tüdruk on […]
“Wellesto”
Sisukord: Sirje Kiin – Avasõna; Doris Kareva – Manifest; Mati Hint – Manifest; Hasso Krull – Luulet; Louis Hjelmslevile – Sümbolist; Ülo Mattheus – Öö valvur; Indrek Hirv – Luulet ja luuletõlkeid: Baudelaire, Rimbaud; Toomas Raudam – Kolm Tallinna muinasjuttu; Jaan Undusk – Luulet; Peeter Puide – Reis polaarjoone taha, tõlkinud Ülev Aaloe; Märt Väljataga […]
“Westoffhauseni häärberi saladus”
Mereäärse väikelinna ajaloolises häärberis ristuvad õige mitmest ajastust pärit inimeste, nii elavate kui surnute saatused. Häärberi nüüdisaegne omanik, Mari-Liisi kasuisa Ralf, ei taha kummitustesse uskuda, kuna elu on nendetagi keeruline – tema armastatu, Mari-Liisi ema Marelle, kes tüdrukupõlves lahke ja armas oli, kaldub aina enam nii seksuaalsetesse kui alkoholist tingitud liialdustesse. Kuidas on häärberiga seotud […]
“Wikmani poisid”
Üks tuntumaid eesti kirjanikke Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas ning omandas hariduse Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Kross oli inimene, kelle eestimeelne tegevus häiris mõlemat okupatsioonivõimu. Nõukogude okupatsiooni alguses 1940 osales ta nn juulivalimiste rahvuslike vastaskandidaatide ülesseadmises ning Saksa okupatsiooni ajal oli Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kaastööline ja pandi selle eest 1944 vangi. […]
“Очерки по истории эстонской литературы”
Содержание: Народный певец и крестьянская литература; Рождение Народа (1850-1880); Под сенью русификации (1880-1900); Будни эстонской жизни (1886-1917); “Молодая Эстония (1905-1917); “Сиуру” (1917-1920); От неореализма к слободскому реализму (1920-1933); Семь плодоносных лет (1934-1940).