“21 moraalset mõrvajuttu”
Vägivaldne surm, mõrv on kirjanikke alati paelunud oma dramaatilisusega ja eetiliste konfliktidega. Lõpmatul arvul on kirjutatud sõja-, kriminaal- ja seiklusromaane. Kahekümneühest mõrvast on kirjutatud sama palju novelle. Ajaline haare ulatub eelajaloolisest ajast tänapäevani, ruumiline haarab mitut mandrit. Mõrvu sooritatakse alati ja kõikjal – ka meie maal. Graham Green väidab, et mõrvaja sooritab heateo – ta […]
“Aegade sadestus” I ja II osa. 2 raamatut
Olusid, iseloomustusi, hinnanguid. Võrumaa idapoolsel veerul, vastu Setumaa kaelakujulist pikendust Peipsi suunas, venib lõunast põhja lausik soomaa just kui pikergune liud, ulatudes Orava metsadest Võhandu jõe suudmeni. Näib, nagu oleks muistsetel aegadel lebanud siin üksi Peipsi lahtedes, mis hiljem ära umbus ning rabalohuks muutus. Ometi ei tarvitse see nii olla, sest Peipsi veed on agressiivsed: […]
“Aegadesse raiutud näod”
Romaan ajaloolistel ainetel. Renessanss – kunstide ja teaduste uuestisünd – oli sädelev ajastu, mil inimene vabanes keskaja massvormist, kujunedes individualistiks. Teadmistejanu, materialismi ja lihalikkuse kohale tõusis surematu vaimu kõrglooming. Pikkamisi liigub kohmakas lai laev mööda Arnot üles. Jõgi voolab pehmelt hallroheliselt, rahutult värelevale veepinnale on pihustunud päikese hõbekuldjat helki. Madalad lagedad rannikuribad vahelduvad puiestikkude ning […]
“Aiapidu lampioonidega”
Väikseid asju suurest ruumist. See on vahelduvaist aegadest ja keskkondadest jutustav raamat – vanalt Venemaalt, tunasest Eestist kuni USA-ni, Esimesest maailmasõjast tänapäevani. Põnevate läbielamuste ja erakordsete inimsaatuse kõrval leidub suure kultuuriloolise väärtusega tähelepanekuid, iseloomustusi ja momentvõtteid paljudest nimekaist, kuid ka vähetuntud inimestest. Aga siin kohtame ka lüürilisi meeleolusid peegeldamas autori armastust looduse vastu. Need “väikesed […]
“Ainult ajutiseks”
Romaan Parem räpane tõde kui ilus vale? (Autor on siin pea peale pööranud iiri näitekirjaniku J. M. Synge´i mõtte: “Parem ilus vale kui räpane tegu”.) Arved Tammlaan ärkas kahekümne kolme aastase noormehe unest ööpimeduses täiesti erksana… Akna lähedal, tänava ääres asuva kollase elektritulega laterna valguses ta nägi, et lauakell oli viis minutit üle kahe. Mis […]
“Ainult inimene”
Ainult inimene. See on üks tund vastu hommikut. Valgus on hämaruse linna kohal juba võitnud. Toas muutuvad esemete kontuurid üha selgemaks ja selgemaks. Ärkad ja vaatad kella öölaual, – langed aga kohe rahustunult tagasi: veel on aega! Kuni uni ei tule enam. Otsid siis rahutult sigaretipakki ja tikutoosi. Tõmbad esimesed sõõmud ahnelt ja sügavalt. Ja […]
“Ainult juhus”
Kaks inimelu ajapöördeis. Teine raamat. Romaani võõrsile heidetud peategelased on aastakümneid kinni oma vanades meeldumustes. Üks neist kujutleb, et kõik temale juhtunu on seaduspärane, teine aga arvab, et kõik on ainult juhus. Üks peategelastest püsib paigal oma uues kitsas eluringis, teine rändab ringi kogu maailma ulatuses. Ometi püsib nende vahel mingi igaveste pagulaste saatuslik side. […]
“Ajad muutuvad”
Romaan “Ajad muutuvad” jutustab edasi “Vallavanema pärandustombust” ja “Elu edeneb” raamatust tuntud inimestest Ahkuna talu ja sellele ligidase piirilinna vaateveerult. Mõni uus tegekaskuju tuleb ka juurde kodumaa saatuseaastatel 1939-1941. Romaani sündmused rulluvad esile just nende aastate ulatuses. Eedi Karu ärkab õhukaitse sireenist öösel vastu hommikut, kui Saksa-Poola sõda puhkeb. – Mis see meile korda läheb, […]
“Alasi ja vasarate vahel”
Koolinõuniku mälestusi Käesolev teos on ilmunud ühenduses autori 85. sünnipäevaga. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, jutustab selles raamatus oma mälestusi Vene ja Saksa okupatsiooniajast ning elamusist põgenikuna sõjaaegsel Saksamaal. Eesti rahvas on tõepoolest sattunud “alasi ja vasarate vahele.” Kuid ka masendavates olukordades, okupatsioonide vägivallas, sõjasündmustes ja põgenemise teekondadel on autori lähtepunkt kultuuriline, omane vanale […]
“Arm ja ahnus”
Arm ja ahnus – auahnus, eluahnus – igipõline kahesus inimeses leiab Salme Ekbaumi uues romaanis käsitlemist. Kirjeldatakse peategelase – noore lauljanna elus toimuvat lõhenemist kutsumuse ja seda takistava abielu ja armastuse vahel. Kas inimene on see, kes ta näib olevat? küsib autor. Koos temaga vastust otsiv lugeja satubootamatutele keerdkäikudele, kohtab lühiühendusi, mis inimest põletavad ja […]
“Armastuse heitlikkus”
Romaan. Philippe Marcenat Isabelle de Cheverny’le. Minu ootamatu ärasõit üllatas Teid kindlasti. Ma vabandan end, kuid ei kahetse seda mitte. Ma ei tea, kas märkasite ka Teie seda seesmise muusika orkaani, mis juba päevade kestel mässab minu sisemuses, sarnanedes Tristani põlevate leekidega. Ah, meeleldi anduksin tormidele, mis mind veel üleeile metsas paiskasid vastu Teie valgele […]
“Aruanne”
Novelle. Mälestusteose “Saaremaalt Leningradi” autor debüteerib siin ilukirjanikuna, esitades kimbu inimlikust kaastundest hõõguvaid novelle. Nendes lugudes juhib autorit äratundmine, et igale tõele leidub vastutõde ja igale nähtusele kui mitte õigustus, siis vähemalt seletus. Novellide tegelasteks on inimesed põllul, kaevikus ja maapaos. Inimene on ise oma piiratuse vang, kuid vahel siiski vilksatab ta tegudest ka headuse […]
“Atlandi aknal”
Kuigi Kolumbus oli sünnilt ja rahvuselt itaallane, ta ütles: “Minu kodumaa on Hispaania.” Seda ta tegi õigustatult, sest Hispaania võimaldas talle suure sõidu läände, mille tulemuseks oli Ameerika mandri avastamine; Hispaaniale ta pühendas oma elutöö; ta kodu asus Hispaanias ja Hispaanias on praegu ka üks sark, milles pidavat puhkama selle rahutu mereränduri põrm. Seetõttu on […]
“Atlantis”
Käesolev raamat on trükitud eriväljaandena Ü. Eesti Kirjastuse Orto liikmetele sünnipäevakingiks. Saksa posti- ja kiiraurik “Roland” lahkus Breemenist 23. jaanuaril 1892. See oli Põhja-Saksa laevaühingu vanimaid laevu, nende hulgast, mis pidasid ühendust New Yorgiga. Sellele laevale telliti Pariisist telegraafi teel kajutikoht Friedrich von Kammacherile …
“Augeiase tallid”
Novelle Lõunalauas istudes märkas mees seda esimest korda. Talle ulatatud leivakorvist viilu võtnud, pilguga naise kätt riivates pani ta tähele, et ta abikaasa kandis sõrmust leskede kombel, et ta elukaaslase kätt ehtis mitte üks, vaid kaks sõrmust. – Kas sa siis ei näe, imestas naine ta ebalevale, alles kavatsetud, veel teoks saamata küsimusele, teda süüdlaslikul, […]
“Balsameeritud elu”
Üks mõte on kangekaelselt söövitanud enese Hans Kumari teadvusse. See on seisnud seal kogu öö vahti pidades, väsimatult ta teadvusele koputades, et nüüd silmi lahti lüües rünnata teda sääse tüdimatu visadusega. Aeg on varajane, tuba on alles täis varahommiku lahjat valgust. Südaöö unine vaikus on murtud; suur maja on alustamas oma igapäevast rutiinipärast elu. Koridoris […]
“Don Segundo Sombra”
“Don Segundo, ütelge jumala nimel, et see kiri valetab. Ma ei ole kellegi poeg ja mul pole tarvis kelleltki vastu võtta ei nõuandeid, raha ega nime.” Pilguks kerkis mu tähelepanu keskpunkti don Fabio kuju. “Ja mis inimene üldse oli see minu nõndanimetatud kadunud isa, kes õige mehe näoga karjusehüttepidi käis ja häbiraasugi ei tundnud …?” […]
“Dünastia”
Romaan. Ühel jahedal septembrihommikul 1931 üks noormees läks läbi linna. Liiva ja kuivanud sõnnikut puhus talle silma. Praht ja vanad ajalehed keerlesid rentslis, neid veeretas sügisene tuul. Logardid nõjatusid uksepiitadele; noored kraadepoisid olid koondunud rühmadeks; paksud naised küürisid neljakäpukil pruunist liivakivist treppe; iidsed särgiväel mehed nõjatusid välja teise korra aknaist piipe suitsetades ja eilsest unistades. […]
“Eesti kool aegade voolus” I ja II osa. 2 raamatut
Koolinõuniku mälestusi. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, on käesolevas teoses kirja pannud eesti rahvahariduse ligemale kolmesaja aastase arenguloo. See on dramaatiline jutustus, kuidas talupojarahvast sai kultuurrahvas, nii et juba möödunud sajandi lõpus kirjaoskamatus eestlaste hulgas oli kõrvaldatud. Kuid autori peatähelepanu on pööratud eesti rahvakooli arengule iseseisva Eesti päevil selle raskustes, muredes ja saavutusrõõmus. Märt […]
“Eesti lüürika I&II. 2 raamatut”
Valimik Kr. J. Petersonist tänapäevani Koostanud Arvo Mägi Valimikku on katsutud koguda elavat ja kunstiliselt küpset eesti lüürikat, hoolimata luuletajate kirjandusloolisest positsioonist või poliitilisest maailmavaatest. Antoloogiast on seejuures välja jäetud rida luuletusi, mis lauldavate lauludena nagunii populaarseks saanud. Kuna koostajal olude tõttu pole õnnestunud kogu eesti lüürikat uuesti üle lugeda, on tõenäoline, et valimikust on […]
