“Ma armastasin rootslast ehk Solleftea suvi”
Sügavalt rahvuslikult meelestatud arstitudeng teenib ainsa eestlasena aega Rootsi kaitseväes Solleftea linnas, kuid keda tabab pime armastuse nagu välk selgest taevast. Romaan kirjeldab kahekümne aastase eesti noormehe ja üheksateistaastase rootsi tütarlapse armastuslugu väikeses Rootsi linnas värvikalt ning üksikasjalikult. Armastus ei küsi luba ja teos peegeldabki seda, mis sellest saab või ei saa, kui vastukaaluks seatakse […]
“Maapagu” I ja II osa. 2 raamatut
Sebastian Alkmani ülestähendusi aastaist 1906-1917. Romaan “Maapagu” kirjeldab peategelase, Noor-Eesti liikumisega seotud Sebastian Alkmani elu pagulasena Euroopas a. 1906-1917 ta enda ülestähenduste kaudu. Pikemateks peatuskohtadeks ta maapao-aastatel on Helsingi, Stokholm, Pariis, London ja Wien ning mitmel suvel Ahvenamaa, aga ta reisid ulatuvad ka Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Maailmasõja aastad 1914-1917 veedab ta mitmel pool Soomes […]
“Mäeküla piimamees “
Firma kehvapalgaline madalama astme töötaja saab edutatud osakonnajuhataja tulutoova ameti peale, kui lubab vastutasuks aeg-ajalt oma naist vananevale firmadirektorile seksuaalsete kihude rahuldamiseks. Selline võiks välja näha Eduard Vilde (1865-1933) romaani “Mäeküla piimamees” (1916) põhiprobleem, kui see 19. sajandi viimase kümnendi Eesti külast üle kanda tänapäeva Eesti suurlinnaoludesse. Vilde romaanis moodustavad selle kolmnurga mõisahärra Ulrich von […]
“Maja lumes”
Teema variatsioonidega. On tähtsusetu, kas see, millest järgnevas jutustatakse, juhtus ammu või ei ole seda iialgi juhtunud, sest kõik, mis meis äratab ehk võõrastust, polegi tegelikult nii võõras, ja kõik, mis meile tundub tuttav, ei olegi seda. Oli üks vabariik Euroopas enam kui kümmekond aastat tagasi. Oleks raske hakata teda maakaardilt otsima. Mitte sellepärast raske, […]
“Maja lumes”
Teema variatsioonidega. On tähtsusetu, kas see, millest järgnevas jutustatakse, juhtus ammu või ei ole seda iialgi juhtunud, sest kõik, mis meis äratab ehk võõrastust, polegi tegelikult nii võõras, ja kõik, mis meile tundub tuttav, ei olegi seda. Oli üks vabariik Euroopas enam kui kümmekond aastat tagasi. Oleks raske hakata teda maakaardilt otsima. Mitte sellepärast raske, […]
“Maja rohelise puuga”
Kui ise ollakse olnud poliitiline põgenik võõral maal – mina isiklikult küll vaid üks aasta ja kindlas teadmises, et mu kodumaa vabanemine seisab väga lähedal -, võib kujutleda tundeid, mis hingestavad neid eestlasi, kes viibivad võõrais maades ja ei tea, kui kaua türannia veel valitseb nende maad ja kui sügavad haavad see lööb nende rahvasse, […]
“Mälestused” II osa
“Mälestused II” moodustavad minu 1973. a. ilmunud “Mälestused I” kronoloogilise jätku. Käesolev jutustus katab aega alates 12. märtsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Pätsi ja kindral J. Laidoneri poolt ühiselt ettevõetud riigipööre. Jutustus lõpeb 22. septembriga 1944, mil saabusin põgenikuna Eestist Saksamaale. … Ilmar Raamot
“Mapp”
Novelle ja katkendeid Sisukord – Eroica – Monstrum – Uksed – Kolm kohtumist – Väitekiri – Gaasipedaal – Rotikonsulent – Õpetlase surm – Papi puu otsas – Viis juttu – Ausate kavatsustega – Sõnum tünnist – Marmorpoeet – Aafrikasse – Seitse proosapala – Käbi ja känd – Kolm kirja – Teedeminister – Rangelt salajane – […]
“Märgitud”
Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947 lõpukuudel. Seda aega – Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu – võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo […]
“Markuse muutumised”
Uibopuu uue romaani üheks peategelaseks on noormees, kes erineb teistest inimestest selle poolest, et ta ellusuhtumine pole rikutud eelarvamustest, et ta on “naiivne”, nooruslikult siiras ning vahenditu. Sellest sünnib pidev konfliktide ahelik ta elus, mis sunnib teda kohanemisele ümbrusega, kuni ta viimaks on selline nagu kõik teisedki ta ümber. Teose tegevus toimub ühes moodsas suurlinnas […]
“Mary”
Käesolev raamat on trükitud eriväljaandena Ü. Eesti Kirjastuse ORTO liikmetele sünnipäevakingiks. “Mary” on Pariisi-romaan, prantsuse pisut närbe, mitte alati just tervesuunalise, pikantseid situatsioone taotleva psühholoogilise “südameromaani” mustreile ehitatud pala. B. Björnson, Nobeli kirjanduslaureaat 1903, on norralastele palju enam kui kirjanik. Suur rahvajuht ja rahvusteadvuse ärataja. Optimist ja tahteinimene. Alati valmis pihta andma, nobe manitsema, julgustama. […]
“Mask ja nägu – mälupilte kahes okupatsioonist”
Kohe ärkas uudishimu, kuid niisama suur kahtluski, kui mitte uskmatus. Müüt – ja pealegi rahvamüüt? Nüüdsel ajal? Kas Wincklere ei võta suud liiga täis? Avasin raamatu umbusklikult selle lõpu pool ning lugesin: “Ja rahvas räägib, et Vana Prits (Friedrich Suur) jõudis üles ning koputas taevaväravale. Räägitakse, et püha Peetrus peab seal ülal köstriametit, ja ta […]
“Mehed ja mered” I&II osa. 2 raamatut
Käesolev kirjapanek ei taotle erilist kõrgestiililist forsseeringut. See ei taha kuidagipidi ka kujuneda mustkaptenlikus piraadilooks. On pajatatud vaid eesti meeste heitlustest meredega, troopiliste tormidega, tuuletute kuumuseleitsakutega, väsimusega ning unega. On kirjutatud nende eesti kalurite-hännakupüüdjate vaheldusrikkast tööst, kes Mehhiko üliavaral lahel ja Kariibi mere rajoonides rühmavad üksikpaatides või sini-must-valgeid värve kandvasse eesti kalandusühingu “Estotexi” püügilaevastikku koondunult. […]
“Meie noored”
Valimik raamatutest Meie Noored, Mets ja Minu Kodu (Raamatus on autori autogramm, osad lehed on lahtilõikamata)
“Merel, kõrves ja dzhunglis. Laevakoer, eesel ja krokodill”
Olgu merel, maal või kaugetel randadel, inimesed rändavad oma eluteel. Rändavad läbi elu rõõmude ja murede, teenivad palgehigis oma igapäevast leiba, kummardavad jumalate ees ja toovad neile ohvreid. Koos inimesega rändab ta neljajalgne abiline. Ta on sageli usaldatavam ja truum kui paljudki inimesed, kes küll vannuvad truudust ja nimetavad endid su sõbraks, ent kes samal […]
“Metsakodu – eesti pesapaik Rootsis”
Roheline on lootuse värv, roheline on ka Metsakodu. Metsakodu muretsemist tiivustas lootus ja usk Eesti vabanemisse võõra ikke ajal, kui taevas kodumaa kohal oli veel tume ja eesti rahval oli raske näha vabaduse koitu! Roheline on ka skautluse värv, mis andis alates põgenikelaagrites loodud skaudirühmade poistele lootust ja tahet sirguda oma maa kohusetundlikeks kodanikeks ning […]
“Mihkel, muuseas. Lugu läbikatsumata eludest.”
Elin Toona romaani “Mihkel, muuseas” keskmes on eesti pagulaste elu 1970. aastate Londonis, põgusate tagasivaadetega nende Eestis põgenemisele ja kohanemisele uuel asukohamaal. Tegevus vältab umbes aasta ning algab peategelase kirjanik Mihkel Laasma sünnipäevapeoga, mis on ühtlasi ka tema abikaasa peied. Boheemlikus miljöös toimuvad üsna tragikoomilised sündmused, mille tulemusena ennast analüüsivale Mihklile tundub kogu eelnev elu […]
“Mina ja Tema”
Romaani peategelasteks on Mina ja Tema, kaks eesti meest, kes kord juhtumisi ühes kodumaa vaikelulises linnas samasse majja elama sattunud. See päritolutegur paneb neid läbi elu üksteist silmas pidama. Esimene meestest ütleb enda kohta: “Iga arukas inimene teab, et Mina on kõige tähtsam olend maailmas.” Selle kõrval on Tema teisejärguline tegelane. Ometi ei saa Mina […]
“Minu mälestused” I&II osa ühes raamatus
Keegi Tarvastust pärit taluperenaine on jäädvustanud suurepärase kirjelduse Mulgimaa veel täiesti patriarhaalsest elust-olust ja mõtteviisist XIX sajandi algupoolel, kus domineeris alles naturaalmajandus ja meie homogeenselt talupoeglik külaühiskond oli veel läbi imbunud vastastikusest heatahtlusest ja otse ürgaegsest, läbi sajandite pärandatud hõimukollektivismist: “Tuli rannalkäija koju – kohe saadeti naabritele värskeid räimi, kutsuti sugulased kokku sööma. Tapeti midagi […]
