“Ellen”
Esimene maailmasõda Eesti naise mõtteis. Ellen Koppeli 1914. aasta päevik Potsdami õpingupäevilt Ajalehe Olevik ajakirjanike Marie ja Karl Koppeli tütar Ellen Koppel viibis 1914. aastal, I maailmasõja puhkemise ajal Saksamaal Potsdamis, kus õppis Sanssouci keisrilossi ümbritsevates aedades aiandust. Oma igatsused ja mõtted pani 21-aastane Tartu neiu kirja päevikusse, kust saame lugeda sõjakoledustest, kohtumistest Saksa keisriga, […]
“Elu hariduse radadel”
Tuntud haridus- ja riigitegelase Aleksander Veiderma (1888-1972) mälestusteraamat peaks oluliselt täiendama suhteliselt nappi memuaarkirjandust eesti koolihariduse ajaloost. Oma mälestuste ülesmärkimist alustas Veiderma pärast vangistusest vabanemist 1954. aastal. Need meenutused kannavad meid läbi 19. sajandi lõpu külaelu Läänemaal, ülikooli-aastate Peterburis, kooliõpetaja ameti ning Vabadussõja Eesti Vabariigi haridus- ja ühiskonnaelu keskpunkti.
“Elu ja mälestusi”
Jakob Liiv (1859−1938) oli luuletaja, kirjanik, näitekirjanik; oli olnud ametikandja (Rakvere linnapea), seltskonnategelane, vallakirjutaja, raamatukaupmees, teemajapidaja ja kooliõpetaja. Kõik, kes temaga kokku puutusid, ütlesid üksmeelselt, et hea mees oli. Tema loomingut iseloomustati ilusate arvudega: pidanud 500 kõnet, kirjutanud 50 raamatut, teinud üle 50 aasta kirjanikutööd. Viimasel elukümnendil püüdis ta oma mälestusi kirja panna ning 1936 […]
“Elu jälg. Tuntud eestlaste elulood”
««Elu jälg» on järg aasta varem ilmunud raamatule «Elu jõud». Raamatus on seekord neli kangelast: Lia Laats, Kalmer Tennosaar, Toomas Sulling, Allar Levandi. Usun, et seekord õnnestus teistmoodi koondada raamatusse erinevate elualade tunnustatud ja tuntud inimeste suureks kujunemise teed. Elu viimase pika intervjuu andnud Lia Laats ja Kalmer Tennosaar püsivad minu mälus ääretult elujõuliste inimestena. […]
“Elu jõud. Tuntud eestlaste elulood”
Kalju Kiisk, Valve Kirsipuu, Jaan Talts, Helgi Sallo, Voldemar Kuslap, Ivo Linna. “Elu jõud. Tuntud eestlaste elulood” jäädvustab kuue tunnustatud inimese elu nii, et nad ise räägivad om senise elu loo. Meenutuslikud fotohetked otsis iga tegelane isiklikust kogust. Kahtlemate väärib igaüks selle raamatu kuuest isiksusest eraldi, ainult tema elule ja tööle pühendatud raamatut. “Elu jõud” […]
“Elu kui kabaree!”
Tantsu võlu ei saa kirjeldada, seda võib vaid tajuda ja tunnetada. Samas on tants kõige tänamatum ja kaduvam kunst, millest ei jää peaaegu midagi alles – ehkki nõuab eeldusi, pühendumist, ränka tööd, head tervist ja palju muud. Kalju Saarekesest sai omaaegsel tasemel tehniliselt tugev tantsija. Üsna varsti, pärast õpinguid Moskvas, selgusid tema eeludsed pedagoogitööks. Vaatamata […]
“Elu mu noorusaja Eestis ja Soomes”
Ikka paistab seesama päike Olen mõelnud, et tuleb teha kõik nende eesmärkide saavutamiseks, mida on võimalik saavutada. Aga kui eesmärk on lootusetult kättesaamatu, tuleb osata loobuda. Siis sünnib loobumisest jõud. … Olen mõelnud, et olen loomult puu. Võime puu kombel uues kohas juurduda aitab inimest. Pärast seda, kui ühendus Pälluriga muutus võimatuks ja kui seejärel […]
“Elu nagu etendus. Siberi ja Kremli kaudu Rootsi kuningriiki”
Enn Tõugu (snd 1935) on eesti vanema põlvkonna arvutiteadlane, akadeemik, emeriitprofessor, kes on üle neljakümne aasta olnud seotud Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudiga. Saatus on teda viinud asumisele Venemaale Kirovi kanti, laagri lastekodusse, kuid edaspidi ka Kremlisse rahvasaadikute kongressi saadikuks, Rootsi kuningriiki professoriks ning tagasi Eestisse küberkaitset korraldama. Sellest, ühtlasi tema lähedastest ja inimestest, kellega ta […]
“Elust kirju”
“Elust kirju” algab lapsepõlvest, kulgeb läbi konarliku kooliea ja haiguste tudengiseisusesse, hüppab läbi Indiast, Itaaliast, Venemaalt, Hispaaniast, jääb kauemaks New Yorki, kolib Tartusse ja siis Viljandisse, saab lapse, teise ja kolmanda, otsib elu mõtet, aga tavaliselt lihtsalt elab … Üks mikromaailm, mille seest paistavad tuhanded teised.
“Endla teatri biograafiline leksikon”
“Endla teatri biograafilise leksikoni” koostamise idee sai alguse kutselise Endla 95. aastapäeva tähistamisele mõeldes, kaante vahele on see jõudnud Endla seltsi 130. aastapäevaks. Konsulteerinud “Eesti teatri biograafilise leksikoni” (ETBL) peatoimetaja Kalju Haani ja Eesti Teatriliidu vastutava sekretäri Riina Viidinguga, otsustasime “Endla teatri biograafilise leksikoni” välja anda. Kui olime saanud nõusoleku ja õiguse kasutada ETBL-i artikleid […]
“Eri Klas. Kes ma olen?”
Tallinna vapi märgi kavaleri elulooraamat. Olen väga tänulik Eesti Raadiole ja Ivalo Randalule, et olen saanud rohkem kui kaks aastat jutustada saatesarjas “Tere, Eri. Avatud oopus” lugusid oma kirjust elust, neid, millest ongi kokku pandud see mitte ilukirjandusse pürgiv hüplev jutustus. Raamat on lugemisest paremale viltu vajunud – halb köide.
“Eri Klas. Kultuuri Suursaadik”
See raamat on sündinud Eri Klasi mõtteid ja meenutusi kuulates. Inimesena oma Klas kaasmaalaste jaoks märksa olulisemat tähendust kui pelgalt tippdirigent, dirigendina hõlmab avaramat aegruumi, kui inimene tavaliselt täita suudab. Kultuuri Suursaadikuks saab vaid siis, kui rahvas, kelle hulka kuulud, sind usaldab ja vajab. Selle usalduse ees kahvatuvad ordenid ja aunimetused. […]
“Ernst Idla – võlur Tallinnast”
“See ei kustu, see ei kao!” See raamat on sündinud tänutundest. Tänutundest ja auvõlast. Sest meil oli õnn kuuluda mõned aastad oma elust – just väga olulised nooruseaastad – Ernst Idla õpilaste hulka. Stockholmi kesklinnas seisab suur punastest tellistest maja, endine tööstushoone, mis on muudetud kõigiti kaasaegseks võimlemiskeskuseks. See on rahvusvaheliselt tuntud Idla-Center. Kui Idla-Center […]
“Esimesest algusest meie ajani. Karl August Hermann 150”
Ta kuulub nende väheste eesti rahva seast põlvnevate meeste hulka, kes teaduslikult koolitatud viisil oma emakeelt uurivad. See sügavuti minek on tänu tema mitmeaastastele õpingutele Leipzigis, … (kus) ta omandas filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga “Lihtne sõnatüvi ja kolm väldet eesti keeles” … Aga igatsugu mitmekülgsete huvide tõttu killustas ta end ka teaduspõllul … Oleks ta keskendunud […]
“Esimesilt päevilt”
“Esimesilt päevilt” on sündinud vajadusest oma südamelt esimeste aastate elamusi ära ütelda. Seepärast on read tulnud nagu iseenesest, ilma vaeva ja pingutuseta, vabalt spontaanselt. /—/ Loomingu Raamatukogu 14-16/1975
“Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast”
Selle raamatu kirjutamine algas 2007. aasta hilissuvel. Autor ja Kaljo Kiisk kohtusid, arutasid raamatu kondikava, otsisid üheskoos vastuseid mõnele selleks ajaks kerkinud küsimusele. Kuid öelda, et raamat on kirjutatud autori ja Kaljo Kiisa koostöös, oleks vale, sest 20. septembril 2007 läks filmilavastaja ja näitleja manalateele. Kaljo Kiisa jälg Eesti filmikunstis on tohutu, lavastajana jõudis ta […]
“Fr. R. Kreutzwald 1803-1882”
Elu ja tegevus sõnas ja pildis. Esilehel: Fr. R. Kreutzwaldi portree värviline reproduktsioon trükitud J. Köleri õlimaali (1864.a.) järgi. Toimetuskolleegium: E. Sõgel, P.N. Izmestjev, O. Kangilaski, M. Lepik, L. Raud, H. Tobias. Raamatu seljalt tekst maha kulunud.
“Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus” 1. osa
Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D.H. Jürgensonile ja teistele 1833-1866. [—] Mul on kahju, et Sa oma ilusa lauludekogu kasutult seista lased. Hoopiski kõnelemata poeetilisest väärtusest, on laulud meil tähtsaks keelevaraks, eesti keelega on aga lugu väga halvasti. Viimasel ajal olen ma palju selle üle järele mõtelnud, kuidas küll oleks asja kõige parem korraldada, et rahvajutte […]
“Georg Lurich”
Georg Lurich sündis 10., uue kalendri järgi 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarjas Virumaal… Lapsena oli Jüri tugev poiss, kuid haigestus siis raskesti ning pärast paranemist jäi kiratsema. Nii juhtuski, et kui poiss kümneaastasel Tallinna reaalkooli õppima asus, vabastati ta võimlemisest, sest näis selleks liiga haiglane ja kidur…
“Georg Ots. Näituse kataloog”
Käesolev kataloog pakub fotode kujul hetkevisioone lahkunud kunstniku elu- ja loometeelt. 1968. a. anti G. Otsale NSV Liidu Riiklik preemia, 1975. a. Nõukogude Eesti preemia.
