“Eduard Tubin ja tema aeg”
Eesti pianisti ja muusikateadlast Vardo Rumessenit (s. 1942) sidus helilooja Eduard Tubinaga aastatepikkune tutvus. V. Rumessen on tunnustatud nii Tubina muusika uurija kui ka interpreteerijana, kes on plaadistanud kogu helilooja klaveriloomingu. Tema koostatud Tubina helitööde temaatilisbibliograafiline kataloog (ETW, kirjastus SE&JS, 2003) on olnud abiks ka käesoleva albumi koostamisel. (CD on kaasas)
“Eduard Vilde sammu…”
“… Mõisahärra vihane hääl hüüdis: “See muidugi kõik on sinu üleannetu poja süü, aidamees! Ma loodan, et sa talle hea keretäie annad!” Ja aidamehe Eedi saigi keretäie. See polnud küll nii ränk, nagu teises mõisas, Mahtras, viisteist aastat varem teomeestele jagatud keretäied, kuid juba selle ettevalmistused “ajasid mu ihukarva püsti. Väljast toodi kohutav vitsakimp, aknad […]
“Eduard Vilde. Eesti kirjamehi”
Eduard Vilde (1865-1933) tegutses üle poole sajandi kirjamehena. Tema ilukirjanduslik pärand on suurem kui ühegi teise eesti kirjaniku oma. Ent Vilde loomingu väärtus ei seisne suures lehekülgede arvus, vaid selles, mis ta neil lehekülgedel on ütelnud. Noore algaja sulemehena võõrutas ta oma nalja- ning põnevusjuttudega lugejad järelromantismi vesistatud ilutsemisest, 90-ndates aastates kandis ta oma õlul […]
“Eduard Wiiralt 1898-1954. Mälestusteos”
Kuhu meie ka rändaksime ja mida ette võtaksime, oma tõu ja igivana kultuuri pärandit kanname endaga ikkagi kaasas. – See tõekspidamine süveneb ka Eduard Wiiralti loomingu- ja eluteed jälgides. Viibinud kaua aega võõrsil, pöördus Wiiralt raskete aegade saabudes kodumaale tagasi; võtnud oma õpingu- ja tööaastail vastu võõraid mõjusid, sulatas ta need oma eestilise temperamendiga isikupäraseks […]
“Eemaldumine Kartaagosse”
See romaan käsitleb andeka helilooja Seido Rohu võitlust ilusa muusika eluõiguse eest, tema vastupanu Vene vägivallakorrale, konflikti väiklase seltskonnaga, tema maagilisi elamusi, pagemist okupeeritud Eestist Kartaagosse, nagu tšekistid Läänt nimetasid, ja välismaal tehtud avastusi. Raamat esitleb esoteerilisi pidepunkte peategelase vaimsest ja filosoofilisest küpsemisest, kujutab tema kohtumisi nii arukate kui ka juhmide inimestega ning heitlust Elulabürindis. […]
“Eesriie avaneb”
Mari Möldre oli sõjaeelsete põlvkondade legend ja jäi selleks ka sõja järel. Tema 1960. aastal esmakordselt ilmunud mälestused on värvikas matk läbi eesti teatri ajaloo, andes kaleidoskoopiliselt elava pildi nii teatrielust kui ka kireva elusaatusega näitleja elust. Raamat on kiles alles
“Eesti ärimees aegade tuules. Alfred Kalm”
Tagasivaated. Päevaraamat 1940-46. Eesti rikkalikus memuaarikirjanduses on Alfred Kalmu raamatul erandlik koht, sest ka mehe enda elu oli erandlik. Eesti Vabariigi okupeerimisel suudab ta välkkiirelt olukorda realistlikult hinnata, Tallinnast Riiga kihutada ja August Rei kombel pääseda reisilennukisse, mis ta Punaarmee poolt juba sissepiiratud lennuväljalt Stockholmi viib. Ei ole vähimatki kahtlust, et see päästis ta elu. […]
“Eesti filmi täheatlas”
1938. aastal sündinud Jaa Ruus on filmiajakirjanik ja -kriitik olnud 1961. aastast peale, mil tema esimesed filmiarvustused ja -tutvustused trükivalgust nägid. 1966. aastal hakkas ta Tallinnfilmi filmistuudio dokumentaalfilmide osakonna toimetajana vahendama tiibu kärpivat võimu ja puurist välja kippuvaid loovisiksusi. Toimetajatöö oli Nõukogude filmikunstis tugevate diplomaatide pärusmaa. Kolleeg Maris Balbat, kes samal ajal töötas mängufilmide toas, […]
“Eesti heliloojaid. Miina Härma”
Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann; 9. veebruar (vkj 28. jaanuar) 1864 Kõrveküla, Raadi vald – 16. november 1941 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Sari: Eesti heliloojaid Raamatu kaaned üsna koledad
“Eesti kirjamehi. Paul Kuusberg”
Kirjaniku valmimine Paul Kuusbergi teostele on andnud aine ja suuna esmajoones tema elukogemused. Ükski ta teos ei ole siiski vahetult autobiograafiline. P. Kuusberg ei ole pidanud lugu isiklikult kogetud elamuslike faktide täpsest registreerimisest, vaid on neid ikka fantaasia abil rikastanud. Algne fakt ja prototüüp minetavad teoses tavaliselt oma tegelikkusejooni ning astuvad uutesse seostesse, esitades nii […]
“Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel. Mälestusi aastatest 1869 – 1900”
Dr. Heinrich Rosenthali mälestused on ühe saksastunud keskkonnast pärit, kuid eesti rahvuslikuks tegelaseks tõusnud vastuolulise mehe mälestused, mis kirja pandud saksa keeles ja sakslastele mõistmaks eestlaste püüdlusi. Rosenthal on vähem tuntud paljudest teistest tolleaegsetest persoonidest, kuid kindlasti mitte vähem oluline. Ta oli EÜS-i asutajaliige, papa Jannseni väimees (Koidula õemees), osales esimese üldlaulupeo korraldamises, tegutses ajakirjanduses […]
“Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel”
Eesti rahvusliku liikumise tegelane, arst ja riiginõunik HEINRICH ROSENTHAL sündis 7. juulil 1846 Tartus saksastunud eestlasest rätsepmeistri pojana. Ta abiellus Johann Voldemar Jannseni tütre Eugeniega ja pöördus ilmselt just tänu sellele tagasi eesti rahva rüppe. Rosenthal õppis Tartu kreisikoolis ja gümnaasiumis, lõpetas 1971.a Tartu ülikooli arstiteaduskonna, oli õpingute ajal ka eesti üliõpilaste koondajaid ja Eesti […]
“Eesti raskejõustiku isa Gustav Boesberg”
Aastail 1952-1972 oli ta “Jõu” Kesknõukogu instruktor, organiseerimise osakonna juhataja ning Kõrgema Sporidmeisterlikkuse Kooli direktor. 1971-1974 oli Eesti Tõsteföderatsiooni esimees. 1973-1979 tööta Eesti Spordikomitee tõstmise vanemtreenerina, aastail 1985-1992 oli Tallinna 54. keskkooli direktor. Seejärel töötas kuni 1997. aastani Tallinna Haridusameti koolide inspektorina. 1997. aastast on ta Eesti Spordiveteranide Liidu peasekretär. Raamatus on pühendus.
“Eesti saatuse keerdsõlmes”
Mälestusi elust, võitlusest ja vangipõlvest. Nõukogude orjalaagri joonis tagakaanel end. poliitvangi Ju. Belowi poolt. Selles raamatus kirjeldab autor ajajärku, mis algas märtsis 1944, mil pealetungivad nõukogude armeed sundisid tema perekonda koos paljude teiste kaasmaalastega lahkuma kodukohast Sinimägede lähistel. Kirjeldatav ajajärk lõpeb 37 aastat hiljem, mil autorit koos abikaasaga sundis nõukogude võim lahkuma mitte ainult oma […]
“Eesti Švejk”
Olev Remsu romaan “Artur Magnussoni suur sõjasuvi” käib käest kätte ja inimesed muudkui naeravad. Naljakad juhtumid kirjeldavad tudengite elu stagnaaja sõjaväelaagris Klaipedas. Kõik ohvitserid on esitatud oma õigete nimede all – kindral Govorov, alampolkovnik Ivaništšev ning majorid Kalesnikov ja Užin. Peategelane kursant Schmidt on kahtlemata Jaak Allik, temale lisaks on Schmidtina kujutatud veidike teisigi tolle […]
“Eesti tänase muusika loojaid”
Sarjas eesti tänapäevaheliloojate loominguportreedest on seni ilmunud “Kuus eesti tänase muusika loojat” (1970) ja “Kaheksa eesti tänase muusika loojat” (1979). Et mitte segi ajada esimese kogumikuga, on käesoleva helilooja elu ja loomingu ülevaateid, kelle tegevus algas sõjajärgseil aastail ja on kestnud tänaseni. Nimetatud heliloojate puhul on antud töö esmakordne katse hõlmata nende loomingut, anda sellele […]
“Eestile”
Kirjastusel SE&JS on au esitleda raamatut, mis kahtlemata on haruldane. Läinud viiekümne aasta jooksul oli Eesti diplomaat Ernst Jaakson ainus inimene kogu maailmas, kes oli n.-ö. kehastunud reaalsus Eesti Vabariigist. Kuidas kõik päriselt oli, sellest ongi käesolev raamat. Nähtusena üsnagi ebatavaline, sest Jaaksoni mälestused heiastuvad dokumentide ja ajaloo valguses ning saavad ka ise neiks – […]
“Eestile”
Eesti diplomaatia grand old man Ernst Jaakson sündis 11. augustil 1906 Riias Hiiumaalt pärit laevakapteni pojana. Algkoolis käis ta Riias ja Peterburis, hiljem õppis Riia reaalkoolis ja saksa gümnaasiumis, Läti ülikooli majandusteaduskonnas, Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, San Francisco ülikoolis ja New Yorgi Columbia ülikooli majandusteaduskonnas, mille lõpetas 1934.a. Aastail 1919-1926 oli Jaakson Eesti Vabariigi Riia konsulaadi […]
“Eestimaa poeg võõras armees”
Selles raamatus on ühe Eestimaa mehe mälestused elust ajateenijana Nõukogude Armees, Venemaa avarustel, eelmise sajandi 50-ndate aastate lõpus ning pärast ajateenistust miilitsana Lääne-Virumaal, Kundas. Mälestuskilde lugedes ei usugi kohe, et sellist elu elati ning sel moel mõeldi alles viiskümmend aastat tagasi. Need tol ajal noored inimesed on meie isad-emad, vanaemad-vanaisad. Kuulakem nende lugu… Mälestuskillud on […]
“Eino Baskin. Naer läbi pisarate”
Näitleja ja lavastaja Eino Baskin on 80 eluaasta jooksul nullist üles ehitanud kaks teatrit, teinud säravaid rolle nii teatri- kui ka estraadilaval ning lavastanud ülimenukaid tükke. Aastaid publikut naerutanud mehe eraellu aga on jätkunud hoopis nukramaid toone. Ta on pidanud matma nii abikaasa kui ka pisitütre. Pärast infarkti vaakus ta 47 päeva elu ja surma […]
