“Kui ma olin väiksekene”
Vanema generatsiooni muusikasõbrad mäletavad Artur Rinnet Figarona ja dr. Bartholona “Estonia” laval, ooperinäitlejana ja -lavastajana “Vanemuises”. Veelgi rohkem on neid, kelle rinnus suudavad tänapäevani tundeid helisema panna Artur Rinne laulud “Mets mühiseb”, “Vana vokk”, “Seal, kus rukkiväli…”, “Mu meelen kuldne kodukotus”. Aga ka kaasaegsete heliloojate laululoomingust ei kujuta me näiteks B. Kõrveri laulu “Maasaunas” ja […]
“Kui tähed olid jumalad”
Muistsete rahvaste huvi Päikese, Kuu ja tähistaevaga seotud nähtuste vastu on eelkõige uuritud seoses üksikute rahvaste kultuuriga. Probleemi kokkuvõtliku käsitluse leiab lugeja sellest raamatust. Tuginedes arheoloogia, etnograafia, ajaloo, kunsti ja keeleteaduse andmetele vaatleb saksa autor Rudolf Drössler taevakehade osa vanaaja rahvaste maailmapildis. Müütides ja uskumustest ilmneb, kui keerukad ning mitmetahulised olid varasemad kujutlused taevakehadest, kui […]
“Kuidas teie laps kõneleb”
Lastevanemaile ja pedagoogidele määratud brošüür lastel esinevaist kõnehäiretest ja nende kõrvaldamise võtteist.
“Külajutud”
Jutud. Sisukord: Saateks, Monoloog, Hobune, Vaikus, Kaarnad, Meie küla Faust. Loomingu Raamatukogu 1983, 44/45
“Kümme käsku kaaskodanikele”
Neljapäeval algas puhkus. Selleks seaduslikus korras ette nähtud aega tuleb veeta vaheldusrikkalt, oli ta kuulnud raadiost. Niisiis läks ta bussijaama ja ostis pileti järveäärsesse kolkakülla. Seal pidi puhkama tema sõbratar oma mehega. Naljaka nimega külas polnud ta varem käinud, seega olid eeldused vahelduseks olemas. Buss oli peaaegu tühi. Ta istus akna alla ja hakkas jälgima […]
“Kurtisaanide hiilgus ja viletsus”
Prantsuse kirjanduses klassiku Honoré de Balzaci (1799-1850) viimane suurteos, mis põhineb Balzaci kogu varasemal loomingul ja on omakorda kokkuvõtteks tervele “Inimlikule komöödiale”
“Kuukivi kevad”
Pildid Marja Vehkala Kaunis, jõuline ja poeetiline jutustus esimese aastatuhande Soomest, armastusest ja vihast, eri kultuuride põrkumisest. Roismala talu asub Liekovee ääres, varakas Üla-Satakunnas. Talu kõrgest soost perenaine, Saura Kultasolki, on suurtsugu naine kuid, lastetu. Vägev Kaukamo, Saura vend, on ta pannud mehele oma poolehoidjale – Pirjantile. Talus elab ka liignaine Silpa, sest suguvõsa vajab […]
“Kuukivi”
“Kuukivi”, mis ilmus 1868. aastal, peetakse esimeseks kriminaalromaaniks Inglise romaanikirjanduse traditsioonis, kuigi tol ajal nimetati sedalaadi teoseid “sensatsioonilisteks romaanideks”. Raamatut on nimetatud parimaks Inglismaal kirjutatud detektiivromaaniks nii T. S. Eliot kui ka Dorothy L. Sayers. Rachel Verinder pärib oma kaheksateistkümnendal sünnipäeval suurepärase kalliskivi, Kuukivi, mille on toonud Indiast tema onu. Kivi on erakordselt väärtuslik ning […]
“Kuuldust-nähtust. Tänapäeva folkloorist” IV osa
Sisukord – Saateks; – Välitööde võimalikkusest internetis/Pille Runnel; – Katk ja aids – sarnaste fenomenide käsitlemine rahvapärimuses/Reet Hiiemäe; – Nõukogude inimene suudab kõike – jutustamisteema sotsialismi ja postsotsialismi ajastul/Guntis Pakalns; – Miks puu ei lange maha, miks lind ei lenda ära – ehk kurtide viipekeelsest folkloorist/Liina Paales; – Siberi eestlalaste kujutlused ümberkaudsetest turgi keeli rääkivatest […]
“Kuulsaid loodusmälestisi”
Meie rohkem kui 5 miljardit aastat vana planeet on rikas looduse kordumatutest meistritöödest. Nendest on Kölni Ülikooli professor, tuntud paleoklimatoloog M. Schwarzbach oma raamatus kirjeldanud 38 kõige silmapaistvamat. Tulemuseks pole aga tavaline “imederaamt”. Ennekõike on see kordumatu reis läbi kõikide mandrite, teejuhiks tark ja kõikenägev inimene. Raamatu väärtuseks on see, et ta õpetab märkama looduses […]
“Kuulsaid XVIII-XIX saj. matemaatikuid”
… Newtoni, Leibnizi ja Bernoullide poolt rajatud infinitesimaalarvutus arenes ja levis palju hoogsamalt, kui tema avastajad olid osanud loota. Lisaks sellele arendati välja ja süstematiseeriti XVIII sajandi teisel poolel algebra; anti üldine formuleering analüütilisele geomeetriale, loodi kujutava geomeetria põhialused, elustati uuesti arvuteooria kui matemaatiline distsipliin, hakkas formeeruma tõenäosusteooria. Infinitesimaalarvutuse meetodid tungisid ka astmeridade ja trigonomeetriliste […]
“Läänemeri muutustes”
Meri ja rannarahvas on lahutamatud. Ka meie, rootslased, elades ühel Atlandi ookeani poolsaarel, oleme ikka merd omaks pidanud. Aastasadade jooksul on meil olnud rõõmu ja tulu puhtast ja produktiivsest merest. Veel hiljuti arvasime, et meri on ääretu ja võib lõputult vastu võtta kõik meie heitmed. Suur osa sellest, mida me suuname jõgedesse ja atmosfääri, jõuab […]
“Lahekudemised”
Helde taevas, kui palju on tühja sulega sekeldamist, kogu aeg on midagi parandada püütud, sõelaga vett kantud. Küll põllu- ja karjavirtsahvti, seda sõjajärgset, kui lõppes “sigade tapmine dünamiidiga” ning algas Nuumõitseng, kuni ristpesiti suhkrupeedi ja “konn hüppas üle maisipõllu”-sundõpetusteni. Seekõrval käib mingi donkihhotlik piigivehkimine küll praagi ja olmeterrori tuulikute vastu, küll korraliku töö ja sotsiaalse […]
“Lähenevad rannad”
Lähenevad rannad. Reisid 130. ja 160. meridiaani vahel (Kamtšatkast)
“Laine tõuseb”
Maestro Gustav Ernesaksa autobiograafiline teos on sisuliseks järjeks 1980. aastal ilmunud raamatule “Kutse” ning hõlmab tema töö- ja loomeaastaid Suure Isamaasõja päevist kuni tänaseni. Meie tuntuima koori, Riikliku Akdadeemilise Meeskoori asutajana ja peadirigendina on autori suurim tähelepanu pühendatud nimetatud koori ning üldse meekoorilauluga seotud probleemidele. Illustreeritud fotodega autori erakogust.
“Laste kehaline kasvatus”
Soov terve olla ja kaua elada on mõistetav, igale inimesele loomuomane. Need kaks asja on omavahel seoses. Enam ei murta pead üksnes selle üle, kuidas elule aastaid lisada vaid ka selle üle, kuidas aastatele elu lisada. Viimase all mõtleme tervist, aktiivsust, võimet tunda ja nautida eluhüvesid. Õpilastel, kes ei tee kehalist tööd ega võimule, arenevad […]
“Laul, ava tiivad”
NSV Liidu rahvakunstniku, Lenini preemia laureaadi, sotsialistliku töö kangelase, Eesti NSV teenekaima koorijuhi laulupeoraamatusse on koondatud publitsistika, mis seondub eesti nõukogudeagsete laulupidudega. Laulupeovaated, sõnavõtud ja mõtteavaldused. Illustreeritud must-valgete ja värvifotodega, sõbralike šaržide ja joonistustega.
