“Linnud rahva keeles ja meeles”
“Meie tänapäevane kirjanduses häälitseb harva mõni lind, seegi enamasti ebamäärane, liigitu. Ei ukerda ega lase kõhvi tedrekull, ei kriiska tiiruparv, ei ketra ega plaksuta öösorr, ei tilksu salapäraselt vesivutid. Kas on siis ennemuistsete helide hulka länud ka linnuhääled? Huvi tuhmumine lindude vastu on omamoodi arusaadav ja isegi paratamatu. Karjapõli, laste esimene linnukool, on minevikunähtuseks jäänud. […]
“Lipitud-lapitud. Tänapäeva folkloorist”
1992. aastal saatsid Eesti koolide õpilased Eesti Rahvaluule Arhiivile üle 25 000 lehekülje koolifolkloori. Muutunud, absurdi- ja naljarohke pärimus inspireeris uurima, missugune see kaasaja folkloor õigupoolest on, mis teda iseloomustab. Folkloristid tutvustavad: paroole ja kilde, graffitit, piltmõistatusi, anekdoote, lauluparoodiaid, salmikuid, ennustuskaustikuid ja oraakleid, rebaseks löömist, kaartidega ennustamist, koolilaste mänge, seletamatuid juhtumeid, mõistatusi.
“Loomad eestlaste elus ja folklooris”
Sari: Looduse lood Rahvapärimus looduse ja loomade kohta köidab inimesi ka nüüd – ja eriti nüüd –, mil moodne maailm kipub loodusest üha enam eemalduma. Just loomadega seotud pärimuse muutumine ja teisenemine on motiveerinud Marju Kõivupuud kirjutama raamatut, mis keskendub inimese ja loomade suhetele. Pärimuspõhisest vaatenurgast on raamat ka peatükkideks liigendatud: juttu tuleb metsa- ja […]
“Lugusid wanalt Läänemaalt”
“Lugusid vanalt Läänemaalt” sisaldab autorite kodukandist pärit vanemate inimeste mälestusi, ütlemisi, rahvatarkusi ja uskumusi. See ei ole aga kodu-uurimuslik töö, vaid juttude kogumik, mille lugude alguseks on enamalt jaolt ühe või mõnelauseline mälestuskild, muu on autorite poolt juurde kirjutatud. Lugejaile on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes saja aasta eest. Tegevuspaigad ja tegelaste ning kohanimed […]
“Mäetagused 12”
Sisukord Usund: – Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis. II / Mall Hiiemäe Kombed: – Saami pulmakombed / Aleksandra Antonova & Jaan Sarv Lühivormid: – Vanasõnad loomade identiteedist / Arvo Krikmann – Inimene Eesti võrdlustes / Katre Õim Laulud: – “Ambroosius on ladna mees…” / Anu Vissel – Rahvalaul “Naise tegemine” / Felix Oinas Muusika – […]
“Mäetagused” nr 6
Usund: – Palakesi obiugri mütoloogiast. III / Aado Lintrop – Hõimlane verejõe tagant: saami muinaslood tootempõhjapõdrast. III / Enn Ernits – Sauadega jumalus – problemaatiline kuju Mochika usundis / Tarmo Kulmar – Marsi kanalite ajalugu / Tõnu Tuvikene Teooria: – Folklooriprotsess / Lauri Honko Muusika: Arg kosilane. Petis peiu. / Aleksander Sünter Nali: – Poliitiline […]
“Mäetagused” nr 9
Sisukord Usund: – Ussi ja siksaki motiivid soome kaljumaalingutel ja saami trummidel / Eero Autio – Hõimlane verejõe tagant: saami muinaslood tootempõhjapõdrast. VI / Enn Ernits – Ohverdamine Kaama-tagustel udmurtidel / Tatjana Minnijahmetova – Kolm vana-peruu kultuurihorisonti – kas ka kolm erinevat kultuuri? / Tarmo Kulmar Teooria: – Rahvaluule mõiste kujunemine Eestis / Tiiu Jaago […]
“Mängult. Päriselt. Tänapäeva folkloorist II”
– Kaasaja sõdurifolkloor: millest ja kuidas? / Mall Hiiemäe – Ühest isevärki mängust / Piret Noorhani, Tiina Saluvere – Mängult-päriselt / Pille Kippar, Jaagup Kippar – Kas tänavanali või? Pisut anekdoodist / Jüri Viikberg – Meie laste mängud: mängurõõm või mängu mure? / Sirle Pent – Mängud ja mänguasjad kultuuri ja elukekskkonna kajastajaina / Pirjo […]
“Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist”
Pildid joonistanud Kadri Roosi Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elu oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning […]
“Mia nägi unõs… Uni ja unenäod eesti rahvapärimuses”
Folklorist Jaan Sudak võtab raamatus vaatluse alla eesti unefolkloori ja unenäoended. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgendatakse. Raamatu tuumaks on unenäoennete põhjal koostatud märksõnastik rikkalike tekstinäidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja autori kogutud materjalist Kihnu […]
“Mõista, mõista, mis see on”
Matthias Johann Eisen (1857-1934) on Eesti suuremaid rahvaluulekogujaid ning rahvausundi uurijaid. Tema käsikirjaline rahvaluulekogu Kreutzwaldi-nimelises Kirjandusmuuseumis ulatub üle 90 000 lehekülje, sisaldades umbes 17 000 rahvalaulu- ja 25 000 rahvajututeisendit jm. Enese ja paljude kaastööliste poolt kogutud mõistatustest koostas ta raamatu “Eesti rahva mõistatused” (Tartu, 1889, II trükk 1913). Suur osa materjalist on ilmunud rahvaraamatutena, […]
“Mõttevara”
Aforismide kogumik. Aforismide kogumik on koostatud eesmärgil, et anda lugejale edasi osa nendest õilsatest ning sügavatest mõtteteradest, mida on väljendanud inimkonna väljapaistvad esindajad pika ajaloo vältel ning mis võiksid olla meie kaasaegsele inimesele heaks sõbraks tema igapäevases elus, tema töös, tema loomingulises tegevuses.
“Muinasaja mõistatused”
Saksa DV arheoloogiaprofessor Burchard Brentjes paljastab fantastikakirjanduse esindajate katseid näha muinasaja arheoloogiamuististes mõistatuslike objekte. Konkreetsete teaduslike andmete varal kummutab autor fantaseerijate võltsinguid ja selgitab, et materiaalse kultuuri on maailmas loonud inimene ise, mitte aga mingid tulnukad kosmosest. Raamat igale arheoloogiast ja kultuuriloost huvitatud lugejale. Taskuformaat
“Mütoloogia”
Ajatud jutustused Kõik peamised müüdid – lood armastusest, seiklustest ja kangelaslikkusest, loomislood jm – elavalt jutustatud ja kaunilt illustreeritud. Jumalad ja koletised Põhjalik ülevaade mütoloogilistest kujudest kõikides müüte loonud kultuurides. Lood kogu maailmast Kuulsad lood Kreeka ja Rooma mütoloogiast ning vähem tuntud Ameerika, Aasia ja Aafrika rahvaste müüdid. Mütoloogilised seosed Avastage teemad ja uskumused, mis […]
“Mütoloogiad kogu maailmast. Eri rahvaste mütoloogilised uskumused ja traditsioonid”
tutvustab ja selgitab maailma rahvaste mütoloogiate peamisi tõekspidamisi. annab ülevaate mütoloogia tekkeloost ning põlisrahvaste uskumustest ja traditsioonidest. uurib Mesopotaamia, Muinas-Egiptuse, Kreeka, Rooma, Põhja-Euroopa, Kesk- ja Ida-Euroopa, Aafrika, India, Hiina ja Jaapani, Põhja- ja Kesk-Ameerika, Lõuna-Ameerika ja Okeaania mütoloogiaid. sisaldab kokku üle 200 värvifoto, kaardi ja tabeli. esitleb mütoloogiliste kultuskohtade unikaalseid rekonstruktsioone.
“Müüdid ja legendid”
Müüdid & legendid. Iidsete lugude illustreeritud teejuht. Müüte – lugusid jumalatest ja kangelastest – leidub kõikides maailma kultuurides. Neis käsitletakse kõige sügavamaid ja põhilisemaid küsimusi: Universumi ja inimese loomist, jumalate ja vaimolendite olemust, seda, mis juhtub pärast surma või pärast maailma lõppu. Müütides võetakse vaatluse alla armastus ja armukadedus, sõda ja rahu, hea ja halb, […]
“Naised, šaakalid ja muud inimloomad. Vana-India jutte”
“Naised, šaakalid ja muud inimloomad” on Vana-India (muinas)juttude kogumik. Sel on kolm peamist sihti. Esiteks on see antoloogia, valik lugusid kuuest kõige kuulsamast ja menukamast kogumikust, mis keskaja Indias kirja pandud. Sellisena on tekst suunatud lugemiseks ja uurimiseks akadeemilise maailmapildiga Aasia-huvilistele, ent näiteks ka folkloristidele ja maailmakirjanduse uurijaile. Teiseks on muinasjuturaamat, ilukirjanduslik tõlge, mis võrreldav […]
“Nibelungide laul”
See oli 1757. a., kui Zürichi literaat Johann Jakob Bodmer toimetas trükki äsjaavastatud käsikirja “Chriemhildens Rache und die Klage”, milles jutustati vägilase Siegfriedi reetlikust hukkamisest ja Kriemhildi verisest kättemaksust alatu tapatöö eest. Nii sai tuntuks Euroopa kirjanduse üks olulisemaid eepilis teoseid, mis on kõrvutatud Homerose eeposte, “Rolandi laulu” ja “Kalevalaga”. …
“Nibelungide laul”
Saksa kangelaseepose ümberjutustus Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel Saksa DV kirjaniku Franz Fühmanni ümberjutustus saksa kangelaseeposest “Nibelungide laul”. Illustreerinud E. ja H. Jürgens.
“Noole-Oddi saaga”
“Noole-Oddi saaga” tundmatu islandlasest autor elas tõenäoliselt 13. sajandi teisel poolel, vanapõhja saaga-kirjanduse õitseajal, mil Islandi keskaegne vabariiklik periood oli lõppemas ja juhtivate ülikute vahel toimusid teravad konfliktid. Saaga hoogsad ja verised, kuid tihti ka grotesksed ja humoorikad seiklused pole oma meelelahutuslikku väärtust kaotanud tänapäevalgi. Saaga-žanrit tutvustava saatesõna on kirjutanud tõlkija Mart Kuldkepp.
