“Laul olgu lühike või pikk…”
Valimik ajaloolisi sündmusi ja ühiskondlikke vahekordi kajastavaid eesti uuemaid rahvalaule. Käesolev kogumik on esimeseks eesti uuema, nn. lõppriimilise rahvalaulu väljaandeks. Uuem rahvalaul levis põhiliselt möödunud sajandil, ent hakkas kujunema juba varem ja elab mõnevõrra veel tänapäevalgi. Võrsunud varasema regivärsitraditsiooni pinnalt ning levides paralleelselt kirjandusega, on eesti uuemal rahvalaulul laialdaselt puutepunkte, põimumisi ja segunemisi nii ühe […]
“Lauluema Mari”
Kangelaslugu vanast orjaajast. Kunas nägin, kunas kuulsin sind esimest korda, lauluema Mari? Kas olid sa mu lapsepõlvesõber, vana Mahe-Mari, nagu teda kutsuti ja alatise maheduse ja sõbralikkuse pärast? Ta elas vaese Kondiküla viimases karjamaakolkas, onnis, mille õlgkatus peaaegu maani ei ulatanud ainult selles nurgas, kust viis sisse madal uks. Kui suviste- või jaanipäevaõhtul poisikesena viisin […]
“Lauluväelised”
Raamatu tutvustuseks tsiteerigem alljärgnevalt paari mõttekäiku Herbert Tampere kirjutistest. Rahvuslikust iseloomust ja traditsioonidest: “Iga muutus, iga uus element peab kasvama välja traditsioonist või sellega kohanema, läbi käima kollektiivi “sulatusahjust”. Ilma selleta jääb ta võõrkehaks ning tõrjutakse peagi kõrvale. Kuid tuleb meeles pidada, et rahvuslik iseloom ja traditsioon ei ole midagi igipüsivat, vaid on pidevalt või […]
“Libarebased ja kooljad”
Hiina armu- ja hirmujutud. Valimik kuulsa hiina klassiku Pu Songlingi novelle. Sisaldab suure hulga fantaasiaküllaseid ja salapäraga vürtsitatud põnevusgroteske, mis paistavad silma laia tundeskaala poolest, milles on armastust ja raevu, labasust ja vaimupeenust, tõsimeelsust ja pila.
“Linnud rahva keeles ja meeles”
“Meie tänapäevane kirjanduses häälitseb harva mõni lind, seegi enamasti ebamäärane, liigitu. Ei ukerda ega lase kõhvi tedrekull, ei kriiska tiiruparv, ei ketra ega plaksuta öösorr, ei tilksu salapäraselt vesivutid. Kas on siis ennemuistsete helide hulka länud ka linnuhääled? Huvi tuhmumine lindude vastu on omamoodi arusaadav ja isegi paratamatu. Karjapõli, laste esimene linnukool, on minevikunähtuseks jäänud. […]
“Lipitud-lapitud. Tänapäeva folkloorist”
1992. aastal saatsid Eesti koolide õpilased Eesti Rahvaluule Arhiivile üle 25 000 lehekülje koolifolkloori. Muutunud, absurdi- ja naljarohke pärimus inspireeris uurima, missugune see kaasaja folkloor õigupoolest on, mis teda iseloomustab. Folkloristid tutvustavad: paroole ja kilde, graffitit, piltmõistatusi, anekdoote, lauluparoodiaid, salmikuid, ennustuskaustikuid ja oraakleid, rebaseks löömist, kaartidega ennustamist, koolilaste mänge, seletamatuid juhtumeid, mõistatusi.
“Loomad eestlaste elus ja folklooris”
Sari: Looduse lood Rahvapärimus looduse ja loomade kohta köidab inimesi ka nüüd – ja eriti nüüd –, mil moodne maailm kipub loodusest üha enam eemalduma. Just loomadega seotud pärimuse muutumine ja teisenemine on motiveerinud Marju Kõivupuud kirjutama raamatut, mis keskendub inimese ja loomade suhetele. Pärimuspõhisest vaatenurgast on raamat ka peatükkideks liigendatud: juttu tuleb metsa- ja […]
“Lugusid wanalt Läänemaalt”
“Lugusid vanalt Läänemaalt” sisaldab autorite kodukandist pärit vanemate inimeste mälestusi, ütlemisi, rahvatarkusi ja uskumusi. See ei ole aga kodu-uurimuslik töö, vaid juttude kogumik, mille lugude alguseks on enamalt jaolt ühe või mõnelauseline mälestuskild, muu on autorite poolt juurde kirjutatud. Lugejaile on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes saja aasta eest. Tegevuspaigad ja tegelaste ning kohanimed […]
“Mäetagused 12”
Sisukord Usund: – Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis. II / Mall Hiiemäe Kombed: – Saami pulmakombed / Aleksandra Antonova & Jaan Sarv Lühivormid: – Vanasõnad loomade identiteedist / Arvo Krikmann – Inimene Eesti võrdlustes / Katre Õim Laulud: – “Ambroosius on ladna mees…” / Anu Vissel – Rahvalaul “Naise tegemine” / Felix Oinas Muusika – […]
“Mäetagused” nr 6
Usund: – Palakesi obiugri mütoloogiast. III / Aado Lintrop – Hõimlane verejõe tagant: saami muinaslood tootempõhjapõdrast. III / Enn Ernits – Sauadega jumalus – problemaatiline kuju Mochika usundis / Tarmo Kulmar – Marsi kanalite ajalugu / Tõnu Tuvikene Teooria: – Folklooriprotsess / Lauri Honko Muusika: Arg kosilane. Petis peiu. / Aleksander Sünter Nali: – Poliitiline […]
“Mäetagused” nr 9
Sisukord Usund: – Ussi ja siksaki motiivid soome kaljumaalingutel ja saami trummidel / Eero Autio – Hõimlane verejõe tagant: saami muinaslood tootempõhjapõdrast. VI / Enn Ernits – Ohverdamine Kaama-tagustel udmurtidel / Tatjana Minnijahmetova – Kolm vana-peruu kultuurihorisonti – kas ka kolm erinevat kultuuri? / Tarmo Kulmar Teooria: – Rahvaluule mõiste kujunemine Eestis / Tiiu Jaago […]
“Mängult. Päriselt. Tänapäeva folkloorist II”
– Kaasaja sõdurifolkloor: millest ja kuidas? / Mall Hiiemäe – Ühest isevärki mängust / Piret Noorhani, Tiina Saluvere – Mängult-päriselt / Pille Kippar, Jaagup Kippar – Kas tänavanali või? Pisut anekdoodist / Jüri Viikberg – Meie laste mängud: mängurõõm või mängu mure? / Sirle Pent – Mängud ja mänguasjad kultuuri ja elukekskkonna kajastajaina / Pirjo […]
“Meie pühad ja tähtpäevad”
On väidetud, et just traditsioonid, kombed ja tavad on need, mis teevad inimesest inimese ning traditsioonide järgmine on viis hoida ning toetada kultuurilist järjepidevust ja identiteeti. Pühad ja tähtpäevad on nähtamatuks sillaks ning ajas vastupidavateks identiteedi nurgakivideks, mis ühendavad tänaseid sugupõlvi esivanemate traditsioonide ja kultuuripärandiga. Teisalt on pühad ja tähtpäevad ühtaegu ajatud ja ajalikud – […]
“Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist”
Pildid joonistanud Kadri Roosi Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elu oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning […]
“Mia nägi unõs… Uni ja unenäod eesti rahvapärimuses”
Folklorist Jaan Sudak võtab raamatus vaatluse alla eesti unefolkloori ja unenäoended. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgendatakse. Raamatu tuumaks on unenäoennete põhjal koostatud märksõnastik rikkalike tekstinäidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja autori kogutud materjalist Kihnu […]
“Mõista, mõista, mis see on”
Matthias Johann Eisen (1857-1934) on Eesti suuremaid rahvaluulekogujaid ning rahvausundi uurijaid. Tema käsikirjaline rahvaluulekogu Kreutzwaldi-nimelises Kirjandusmuuseumis ulatub üle 90 000 lehekülje, sisaldades umbes 17 000 rahvalaulu- ja 25 000 rahvajututeisendit jm. Enese ja paljude kaastööliste poolt kogutud mõistatustest koostas ta raamatu “Eesti rahva mõistatused” (Tartu, 1889, II trükk 1913). Suur osa materjalist on ilmunud rahvaraamatutena, […]
“Mõttevara”
Aforismide kogumik. Aforismide kogumik on koostatud eesmärgil, et anda lugejale edasi osa nendest õilsatest ning sügavatest mõtteteradest, mida on väljendanud inimkonna väljapaistvad esindajad pika ajaloo vältel ning mis võiksid olla meie kaasaegsele inimesele heaks sõbraks tema igapäevases elus, tema töös, tema loomingulises tegevuses.
“Muinasaja mõistatused”
Saksa DV arheoloogiaprofessor Burchard Brentjes paljastab fantastikakirjanduse esindajate katseid näha muinasaja arheoloogiamuististes mõistatuslike objekte. Konkreetsete teaduslike andmete varal kummutab autor fantaseerijate võltsinguid ja selgitab, et materiaalse kultuuri on maailmas loonud inimene ise, mitte aga mingid tulnukad kosmosest. Raamat igale arheoloogiast ja kultuuriloost huvitatud lugejale. Taskuformaat
“Müstilised sümbolid”
Suur maagiliste ja pühade märkide ning sümbolite käsiraamat Igal maailma kultuuril on oma rikkalik visuaalsete sümbolite ja märkide keel – tähtsamate põhimõtete, pühade ja maagiliste tähendusmärkide ning koodide graafilised kujutised. Sellised sümbolid nagu Egiptuse ankh, vabamüürlaste vinkel ja budistide lootoslill on paljudele tuttavad, aga märksa vähem teatakse nende sümbolite päritolust ja tähendusest. Sümbolitele on omistatud […]
“Mustlane, ratsu, kuld, kurat ja surm”
Vene mustlasfolkloori Valinud ja vene keelest tõlkinud Henn-Kaarel Hellat Meie valimik ei sea endale folkloristlikke eesmärke, selleks on ka mahtu napilt. Tahetud on visandada mustlasrahva vaimuilma piirjooned, niivõrd kui need rahvajuttudes nähtavale kerkivad. Mustlased on ühelt poolt äärmiselt vastuvõtlik, teisalt aga kõike oma ja ainulaadset kiivalt endale hoidev rahvas – seda on õige selgesti võimalik […]
