“Eesti rahvaluule ülevaade”
Raamat püüab anda esimese ulatuslikuma käsitluse eesti rahva suulise poeetilise loomingu tähtsamatest liikidest. Teos on mõeldud kõigepealt laiale üldsusele, et tutvustada ja selgitada meie väga rikkalikku rahvaluulelist pärandit, näidata selle ideelist ja kunstilist väärtust ning tõsta esile selle suurt mõju ja tähtsust meie rahva ajaloo mitmesugustele etappidele.
“Eesti rahvanaljandid. Mõis ja kirik”
Naljandid moodustavad eesti rahvaluules ulatusliku ja olulise tähtsusega liigi. Need on peamiselt lühivormilised humoristlikud ja satiirilised jutud, mille peaülesandeks on mitmesuguste elunähtuste, eri kihtidesse ja kohtadesse kuuluvate inimeste ja nende vahekordade koomilise valgusse asetamisega tekitada kuulajais lõbusat meeleolu, välja kutsuda nende naeru. Koomiliseks võib aga saada Tšernõševski sõnu kasutades “kõik, mis esineb inimeses äpardunult, ebasobivalt… […]
“Eesti vanasõnad I-IV. 4 raamatut.”
1. Raamat Sisukord Eessõna Lühendid – Trükiallikate lühendid – A. Th. Helle 1739. a. piibli raamatute lühendid Kasutatud käsikirjalised allikad koos lühenditega Kohanimede lühendid Muud lühendid Sissejuhatus I. Väljaande koostamisloost II. Problemaatikat 1. Valiku probleemid 1.1. Folkloor või mittefolkloor: tekstide autentsus, suhted kirjandusega 1.2. Vanasõna või muu folkloor: suhted teiste liikidega 1.3. Valik tüübi tasemel: […]
“Eesti vanasõnad”
Vanasõnad ei valeta Sajandite jooksul hävitades, riisudes, tappes, vägistades ja põletades idast, lõunast ja läänest tulles üle meie kodumaa valgunud vaenlaste loendamatud hulgad tühjendasid paljudel kordadel kogu maa. Kümnetel kordadel hiilis lisaks ka must surm nende kannul või paarimehena ja nõudis pooltühjal maal oma osa. Suurimast suurimat esivanemate varandust ei õnnestunud neist kellelgi meilt võtta: […]
“Eesti vanasõnad”
Igal pool head, kodu kõige parem. Inimese nägu ununeb, teod ei unune. Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks. Tee head ehk tee kurja, ikka teed iseenesele. Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida. Olgu kas kaks suitsu suus, poiss jääb ikka poisiks. Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib. Mis keegi teab, see ei […]
“Eestiaegsed naljad”
“Eestiaegsed naljad” koondab vahvaid anekdoote 1930.-1940. aastate Eestist. Muu hulgas visatakse nalja armastuse, kosjaskäimise, abi- ja pereelu, naabrite, külaliste, kooli, raha, kunsti, joomise-söömise ja kuritegevuse üle. Vanad naljad lõbustavad suurepäraselt ka tänapäeva lugejat.
“Eestlase eluring”
Oma uues raamatus „Eestlase eluring” vaatleb folklorist Marju Kõivupuu inimese elu keskseid sündmusi, nagu lapse sünd ja katsikud, kosjad ja pulmad, sünnipäevad ja lasteaia- ning koolilõpupeod, sõjaväkke ja pensionile saatmised, surm ja matus, ning annab põhjaliku ülevaate, kuidas varasematel aegadel neid tähistati, millised vanadest peretähtpäevade kommetest on ka tänapäeval olulised ning miks ja kuidas on […]
“Emand kaseladvas”
Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast. Selliseid jutte nagu siin, on rahvasuu ammuilma jutustanud. Nad oleksid enamjaolt juba unustussegi jäänud, kui neid poleks üles kirjutatud. T A Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond on koht, kus hoitakse kümneid tuhandeid rahvajuttude kirjapanekuid. Ka see raamat sai nende põhjal kokku seatud. Tegelasteks pole […]
“Esivanemate ohverdamised”
Selles raamatus vaatleb M. J. Eisen tollal ja osalt täninigi marginaalseks peetud nähtust eesti rahvausundis – ohverdamist. Eisen on siin küllalt põhjalik ja süsteemne. Ta jälgib, mida ohverdati ja kus ohverdati. Rohkesti andmeid on ka sellest, millal ohverdati. Tunduvalt vähem on õnnestunud leida teateid ohverdajate, ohverdamise eesmärkide ja ohverdamisviiside kohta. Eriti huvitavaks peaks raamatu tegema […]
“Esivanemate varandus”
/—/ Eisen oli väga viljakas literaat, tema poolt välja antud raamatute arv (koos vaimulike teostega) ületab 200. Tähtsamateks tuleb pidada tema koostatud antoloogiat “Eesti luuletused” 1881 ning “Kalevala” tõlget (annetena aastatel 1891-1898). Eiseni suuri teeneid on rahvaluule kogumine ja selle publitseerimine. Erinevalt J. Hurdast ei avaldanud Eisen rahvaluule teaduslikke publikatsioone, vaid rahvaraamatuid. Neist tähtsamad on […]
“Flaami muinasjutud ja muistendid”
Flandria asub kahe kultuuri – romaani ja germaani – kokkupuutepiiril. Kuigi selle maa traditsiooniline kodanlik kultuur on väga tugevalt mõjutatud prantsuse keelest ning esteetikast, on suur osa arhailisemast muinasjutukultuurist rohkem germaani, seega kõige otsesemalt saksa kultuuriruumi kalduv. See fakt tegi aga käesoleva kogumiku koostamise omajagu raskeks, sest väga paljud flaami muinasjutud on üsnagi sarnased saksa […]
“Hinged puhkavad puudes”
Ülevaatlik käsitlus puudega seotud hingedeuskumusest ning ühest selle avaldumisviisist lõunaeestlaste matusekombestikus. Lahkunu mälestuseks puusse risti lõikamises kajastuvad iidsed uskumused puust kui hinge asupaigast. Lõuna-Eestis on komme tänapäevalgi elujõuline.
“Idamaade mütoloogia entsüklopeedia”
Legendid idast: muistse Egiptuse, Araabia, Pärsia, India, Tiibeti, Hiina ja Jaapani imepärased müüdid ning lood kangelastest, jumalatest ja sõdalastest Autoriteetne teejuht idamaiste mütoloogiate ja legendide juurde Egiptusest kuni Jaapanini. Üle 500 märksõna kirjeldavad iga kultuuri keskseid müütilisi tegelasi ja nende tähtsust oma aja muistsetele tsivilisatsioonidele. Erinevate kultuuride keskseid teemasid ja sümboleid illustreerivad suurepärased pilditahvlid, alates […]
“Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter”
Sissevaade Eesti rahvameditsiini. Selles raamatus vaatleb folklorist Marju Kõivupuu peaasjalikult Eesti ainesele tuginedes rahvameditsiini: missugused on läbi aegade olnud inimeste arusaamised erinevate haiguste põhjustest ning milliseid ravivõtteid ja -viise on ühest või teisest tõvest jagusaamiseks pruugitud või pruugitakse tänini. Pilk heidetakse ka rahvaarstide värvikasse ja isikupärasesse maailma. Kuigi see raamat ei ole mõeldud praktiliseks käsiraamatuks, […]
“Igal kohal oma lugu”
Türi ligidal Oisus olnud ennevanasti hästi kena ja vaikne järv. Kuid Oisu inimesed ei pidanud oma veekogust suurt lugu: kes ehitanud otse järve kaldale sealauda, kes lasknud talu solgiveed hõbeselgetesse voogudesse. Peale selle käinud kogu ümbruse naised järves pesu pesemas. Küll hoiatanud järvehaldjas inimesi, küll ähvardanud, ent vastuseks kajanud vaid üleolev sajatamine, paremal juhul naer. […]
“Iiri legendid”
Kes olid muistse Iirimaa asukad? Millised olid nende kombed, uskumused, arusaamad heas ja kurjast? Iiri kangelaslugude ja legendides avaneb uks kaugesse, karmi, kuid köitvasse ruumi ja aega. Aega, mida mõõdetakse “alates maailma loomisest”. Ruumi, milles elavad ja tegutsevad druiidid, haldjad, sangarid-pooljumalad, kaunid kuningannad ja võimukad kuningad.
“Ilias. Odysseus. 2 raamatut.”
I Raamat – “Homeros´e Ilias” Gustav Schvabi järele Eesti keelde A. Tammsaare Prof. P. Baumani sissejuhatusega Oleviku tähtsamaks kultuuriliseks jõuks on tema minevik; Euroopa kultuuriline elu ei ole täielikult mõistetav ilma Euroopa mineviku tundmiseta. Need üldtunnustatud laused on maksvad kõigi kultuurelu avalduste kohta, olgu see üksikute rahvaste poliitiline või majandusline arenemine, kirjanduse, kunst, teadus jne. […]
“Imemuinasjutu ajaloolised juured”
IImemuinasjutt algab mingi õnnetuse või kahju tekitamisega või millegi omandamise sooviga ning jätkub kangelase lahkumisega kodust ning kinkija kohtamisega, kes annab talle abilise või võluvahendi, kelle või mille abil otsitav asi leitakse. Seejärel toimub muinasjutus võitlus vastasega, tagaajamine, naasmine koju, raskete ülesannetega proovilepanek ja lõpuks abiellumine enda või oma äia riigis. Erinevate rahvaste imemuinasjuttude uurimine […]
“Islandi kultuur”
NSV Liidu ühe väljapaistvama keeleteadlase, filoloogiadoktor Mihhail Steblin-Kamenski skandinavistika-alased uurimused on leidnud laialdast tunnustust nii kodumaal kui ka raja taga – seda tõendavad Stokholmi Kuningliku Ülikooli ja Reikjaviki Ülikooli audoktori tiitlid. Teadusliku ja pedagoogilise töö kõrval on Leningradi Riikliku Ülikooli skandinaavia keelte kateedri juhataja prof. Steblin-Kamenski kirjutanud ka mitmeid populaarsema sisuga teoseid. Üks neist on käesolev […]
“Jumalad, deemonid ja teised”
… Kirjandus pole mitte uurimisala, mis tuleb eraldi lahtrisse panna ainult õpetlastele meeleülenduseks, vaid laiahaardeline ja taidurlik väljendusvahend, mis toob kasu nii kirjaoskajatele kui kirjaoskamatutele. Õige kirjandusteos peab huvi äratama kõige mitmekesisemal viisil: kõiki “Ramajana” stroofe võib viisistada ja laulda, jutustada dialoogina ja esitada koos tegevusega ning käsitleda üleva draamana (…) Igal lool on filosoofiline […]
