“Pühad ja kombed”
Sõbrapäev – Vastlad – Lihavõtted – Emadepäev – Vobripäev – Jaanipäev – Halloween – Mardipäev – Kadripäev – Jõulud Igal asjal oma aeg ja igal ajal omad kombed. Juba muistsetest aegadest alates on eestlased oma igapäevatöid ja tegemisi ning pereelu planeerinud aastaringina, mille järgi aeg liigub ühest pühast teise. Meie tänase päeva kombestikku on jõudnud […]
“Pühad kivid Eestimaal”
Kividele on pandud nimesid, omistatud erilist väge, need on orientiiriks, mingi sündmuspaiga tähiseks. Uskumused ja jutustused kivide kohta kajastavad tegelikult inimeste endi tõekspidamisi, igapäevase elu juhtumusi, tegemisi ja toimetusi. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogudes on palju pärimusi, mis seotud Eestimaa kividega. Need said selle raamatu tekstiliseks aluseks, lisatud on fotod eri paigus asuvatest pühaks peetud kividest.
“Raha-augu jutud”
Raha leiutamisest saadik on inimesed unistanud ootamatult sülle sadanud rikkustest. Pole ime, et paljude rahvaste muistendites ja pärimustes kroonib peategelase pingutusi pilgeni täis rahapada, kullakirst või koguni aardekamber. Erandit ei kujuta ka meie esivanemate jutulaegas, millest kullakarva valiku kogus ja koostas Matthias Johann Eisen juba enam kui saja aasta eest. Laias laastus võib alljärgnevad lood […]
“Rahvaluule välipraktika”
Tartu Riikliku Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri töökavas oli koostada metoodiline käsiraamat “Praktilised tööd rahavaluule alalt”. Käesolev brošüür oli koostamisele võetud käsiraamatu üks peatükk. Selle väljaandmisele asumine esmajärjekorras oli tingitud vajadusest suvisele menetluspraktikale siirdujaile juba nüüd see kätte anda.
“Ravitseja-Leenu tarkused”
Varsti kõlkuski naine oksa küljes, nagu ravitseja oli soovinud. Ei läinud sugugi kaua aega mööda, kui nastik toobrisse sulpsatas, kust Leenu ta välja tõstis. Edasi jätkas uss oma teekonda rohus. Leenu oli sündmuste käiguga rahul. “Piima hais meelitas nastiku kohust välja.” (Taskuformaat)
“Rooma jumalad ja kangelased”
Leo Hjortso “Rooma jumalad ja kangelased” on populaarteaduslik ülevaade rooma jumalustest ja müütilistest kangelastest. Autor näitab, kuidas religioon ja legendid puudutasid tihedalt iga roomlase elu kõiki aspekte ning mõjutasid tugevalt tema mõttemaailma. Ta tõmbab huvitavaid paralleele tänapäevaga ning tema teksti täiendab suur hulk ilmekaid tsitaate ja illustratsioone. Põhjalik register ja sisukord võimaldavad raamatut kasutada teatmeteosena, […]
“Rõžkovo virulased pärimuskultuuri kandjaina”
Eesti Rahvaluule arhiivi toimetised Lääne-Siberi vanimas luteriusuliste asunduses Rõžkovos elavad virulased, kelle Eestist, Soomest ja Ingerimaalt pärit esivanemad saadeti sinna Vene tsaari poolt umbes kakssada aastat tagasi. Hiljem lisandus esmaasukaile väljarännanuid ning nii kujunes mitmekultuurilises keskkonnas omanäoline kogukond oma keele ja pärimusega. Raamat tutvustab virulaste pidude- ja laulutraditsiooni, rahvakalendri tavandit, rahvapärase ravitraditsiooniga seotud pärimused ja […]
“Saaksin ma saksa sundijaks”
Uurimusi Eesti regivärsi ja rahvajutu alalt. I osa XIII sajandil katkes eestlaste normaalne elu. Vallutanud maa, rakendasid Skandinaavia ja Saksa anastajad rahva oma adra ette, tõkestades koos ihulise orjusega ka vaimse arenemise. Uus olukord tekitas uusi kajastusi ka vaimses elus. On oletatud, et suulises kunstilises loomingus lakkasid kõlamast kangelaslaulud, nagu vähenes lüroeepika osa üldse, sest […]
“Sada saarelehte – tuhat toomelehte”
Valimik eesti rahvajutte, -laule, mõistatusi ja vanasõnu. Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest? (Raamatu paberkaaned on katki)
“Seened kultuuriloos”
„Seened kultuuriloos“ pole tavaline seeneraamat – siin astuvad seened ette meie kaaslaste ja huviobjektina inimkultuuri valdkondades. Lisaks nende rollile toidukultuuris on juttu eestlaste ja teiste rahvaste suhtumisest seentesse, seenekorjamisest, seente kasvatamisest, seentega ravimisest, aga ka seenemürgitustest. Autor näitab, missuguses tähenduses esinevad seened mõistatustes, naljandites, muistendites, unenägudes. Saame teada, mida on inimesed arvanud seente päritolust, kes […]
“Siegfriedi lood”
Lastele jutustanud Mary MacGregor Sari “Eeposed ja lood” koondab eurooplase suurte eeposte ja kangelaslugude ümberjutustusi. Noorel lugejal on võimalik kaasa elada nende vanade teoste põhisündmustikule ja tutvuda kesksete tegelastega, nii saab ta ettekujutuse, kuidas toonased inimesed mõistsid ennast ja maailma enda ümber. “Siegfriedi lood” põhineb saksa eeposel “Nibelungide laul” nin jutustab sangar Siegfriedi noorusest, kangelastegudest […]
“Slaavi mütoloogia”
Siit raamatust leiad hindamatu kogumiku slaavi legende ja müüte, lugusid jumalatest ja vägilastest, koletistest ja kaunitaridest, aga ka talurahva elust ja seiklustest maagilises maailmas. Need kroonikatest ja rahvaluuleallikatest leitud ja taasloodud materjalid ei jää oma rikkuse ja kirkusega sugugi alla ka maailmakuulsatele Vana-Kreeka ega Skandinaavia müütidele. Siit leiad kindlasti nii vanu tuttavaid, kui ka täiesti […]
“Sõnajalg jaaniööl”
Mall Hiiemäe (Proodel) sündis 9. jaanuaril 1937 Iisaku kihelkonnas Roostoja külas metsavahi peres. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna kaugõppes 1962. aastal, töötades õpingute ajal metsavahina Iisaku metskonnas ja õpetajana Iisaku keskkoolis. Aastatel 1964-1965 oli Mall Hiiemäe teadur Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas; 1965-1969 täiendas ta end aspirantuuris. Alates 1969. aastast […]
“Sõnast sõnasse”
Käesolevasse raamatusse on valitud pikema aja jooksul peamiselt ajakirjades (“Akadeemia”, “Keel ja Kirjandus”, “Looming”) avaldatud artikleid ja retsensioone kirjandusest ja rahvaluulest. Põhiosa neist kajastab rahvaluule ja kirjanduse suhteid, eriti regilauluelementide esinemist luules. Õieti saigi mainitud teema käsitlemine alguse huvist luule vastu. Kuid analüüsides luulet ei võinud märkamata jääda selle taga terenduv rahvaluule. Anonüümse rahvaluule ja […]
“Soome-ugri saladused”
Kuidas muudab soome-ugri toit inimeste meeleseisundit? Kas soome-ugri hing on nagu vaikselt voolav oja? Millised on soome-ugri naiste, meeste ja jumalate omavahelised suhted? Kuidas taluvad soomeugrilased põhjatuult? Miks ei suuda meie hõimlased nõidumisest hoiduda? Soomeugrilastel on igale mõistatusele olemas konksuga vastus. Nad hulguvad unenäolistel lumeväljadel, mõistavad kalade mõtteviisi, kuulevad viljade tärkamist, põimivad vaimude jäljed oma […]
“Šukasaptati”
Papagoi seitsekümmend juttu. Jutud peegeldavad keskaegse India linlase arusaamasid ja taotlusi. Sanskriti keelest tõlkinud Linnart Mäll. Loomingu Raamatukogu, 1983 (12/13)
“Surematu Kalevipoeg”
Teaduslikele uudisleidudele tuginedes annab Indiana Ülikooli professori, rahvusvahelise mainega folkloristi Felix Oinase (sünd. 1911) esseedekogu senisest märksa varjundirohkema pildi nii eesti eeposest kui ka selle peasangarist. Raamat koondab autori Kalevipoja-ainelisi kirjutisi, mis on varem ilmunud raskesti kättesaadavates kogumikes “Kalevipoeg kütkeis” (Alexandria, Vir., 1979) ning “Vargamäe tõde ja õigus” (Stockholm, 1984), täiendades neid mitme esmakordselt raamatukaante […]
“Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel”
Minult on väga sageli küsitud, miks ma tegelen nii sünge teemaga, nagu seda on surm ja matused. Võimalik, et selle küsimuse põhjuseks on inimeste üha suurem võõrandumine vanadusest kui erilisest staatusest, inimeksistentsi põhimõistetest surm, suretamine, surelikkus ja suremine. Et olen sündinud ja kasvanud Võrumaal, on sealsed tavad ja kombed – sealhulgas ka matustega seotu – […]
“Suur onu ja väike vennapoeg”
Eesti rahva muinasjutte ja muistendeid. Motiivid võetud M. J. Eiseni “Rahvaraamatust” (I-V) Illustreerinud V. Tolli II trükk
“Torupill, haldjad ja hiiglased. Iiri ja šoti rahvajutte”
Suure Euroopa poolt vaadatuna asuvad Iirimaa, Šotimaa ja nende juurde kuuluvad vähemad saared lausa maailma lõpus. Iirimaa, see kõige põnevam saar, on viimane maalapp enne Atlandi avarusi, ja vana aja geograafide meelest oligi ta viimane maa, kaugemal olid juba lausa muinasjutulised saared, millest keegi midagi kindlat ei teadnud. Nüüd on küll lapik maa ammu saanud […]
