“Vanadest Eesti rahvakommetest”
Raamat eesti rahvakommetest ja tavadest. Käsitletakse perekondlike sündmuste ja kalendritähtpäevadega seotud kombestiku ja eestlaste tavasid igapäevases argielus. (Taskuformaat)
“Vanavara kogumisretkedelt 2. August Pulst”
August Pulst on üks huvitavamaid ja mitmekülgsemaid tegelasi möödunud sajandi Eesti kultuuriloos. Hariduselt kunstnik, oli ta tõsine rahvamuusikahuviline ja meie nii esemelise kui suulise vanavara koguja ning tutvustaja. Ta oli otseselt tegev nelja muuseumi rajamisel, milledest Eesti Kunstimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum ning Tori muuseum ka tõeks said, vabaõhumuuseumist sai asja alles hiljem. Esimesed vanavara korjamise […]
“Vanavara kogumisretkedelt 3. Nikolai Triik. Eduard Pedak”
Sisukord Eessõna Kristjan Raua artikel Postimehes nr 26, 1909 Nikolai Triik ja Eduard Pedak 1909. aastal Iisaku kihelkonnas 1909. aastal Iisakust korjatud esemed
“Vanu vahelugemisi”
Valimik satiirilisi ja humoristlikke palu varasemast eesti ajakirjandusest Esmatrükk ilmus 1957. aastal Loomingu Raamatukogus nr 10 pealkirjaga “Vanaisade vahelugemisi”. Valimiku satiirilisi ja humoristlike palu varasemast eesti ajakirjandusest on koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud Juhan Peegel.
“Vene muinasjutud”
Käesoleva kogumiku pildid pärinevad Ivan Bilibini loomingutee algusest, mil ta õpingute ajal Ilja Repini juhendamisel vürstinna Maria Teneševa stuudios, sai riikliku tellimustöö vene rahvajuttude illustreerimiseks. Need avaldati kuue õhukese vihikuna. Illustratsioonid “Vassilissa Imekaunile” (aastast 1899) on ühed varaseimaist. Tollal 24 aastase Bilibini käekiri on kui vihjamisi vürtsitatud art noveau stiiliga. 1902. aastaks, mil valmisid “Valge […]
“Virantanaz. Vepsa eepos”
Selle eepose autor Nina Zaitseva sündis 1946. aastal Vologda pedagoogilise instituudi lõpetamist 1973. aastal jätkas ta teadustegevust Venemaa Karjala pealinnas Petroskois, kust temast küpses keeleteadlane ja filoloogiadoktor, kelle sulest on tänaseks ilmunud arvukalt erialaseid uurimusi vepsa keelest. Praegu töötab ta Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi keeleteaduse sektori juhatajana. Ta on üks […]
“Võrdlev mütoloogia”
Ajalugu ja müüt ei ole astmelises sõltuvussuhtes, nagu seisneks müüt vaid ajaloo väärtõlgenduses. Need on kaks erinevat, kuid rööpjoonelist maailmatunnetuse viisi, mis võivad oma vastastikuselt osatähtsuselt erineda eri kultuurides, kuid on alati teatavas pingelises seoses. Müüdi autonoomse eluõiguse kuulutajaks oli saksa filosoof Schelling 19. sajandi algul oma teoses Philosophie der Mythologie. Schelling väitis, et müüt […]
