“Kalevala 150”
1985. a. tähistati kogu maailmas soome rahvaeepose “Kalevala” ilmumise 150. aastapäeva. Eesti NSV-s toimus selle tähtpäeva puhul mitmeid märkimisväärseid ettevõtmisi, millistest kesksem oli TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri korraldatud vabariiklik konverents Tartu Riikliku Ülikooli aulas 4. – 6. apr. 1985. Vabariikliku konverentsi programmi kuulus lisaks teaduslikele ettekannetele TRÜ Akadeemilise Naiskoori ja Tartu Akadeemilise Meeskoori […]
“Kalevala kui kunstiteos”
Nüüd juba üle 130 aasta tagasi, 28. veebruaril 1835. aastal, toimus üks pealtnäha üsna tühine sündmus kaugel Põhjala põhjas. See juhtus Helsingist veel pool tuhat kilomeetrit Jäämere poole, keset määratuid metsi, järvi ja soid, maailma ühes põhjapoolseimas linnakeses Kajaanis. Õigupoolest see tollal polnudki veel linn, vaid suur küla umbes 400 elanikuga, kus prügitamata, poriseil tänavail […]
“Kalevala”
Maailmakirjanduse, eriti tema rahvaluulelise osa, vaatlemisel ei pääse mööda soomlaste rahvaeeposest “Kalevala”, mis on suurimaks ja kauneimaks kirjanduslikuks mälestusmärgiks muistsete läänemere soomlaste vaimsest ja ainelisest kultuurist. “Kalevala” huvitab meid kõigepealt juba oma luuleiluga, oma värvikülluse ning kireva pildirikkusega, rikkaliku ja kunstipärase sõnavalikuga, haruldase ilukõlaga (assonants, alliteratsioon) ning kogu oma esitusviisi omadustega üldse. Ei leidu ühtegi […]
“Kalevala”
Seekordne väljaanne erineb varasemaist selle poolest, et eepose värsid on paariviisi trükitud teineteise järele samale reale ja nii saadud pikkvärsid ühendatud sisult sobilikeks värsirühmadeks. See muudab teksti loetavamaks. Raamatu on illustreerinud Herald Eelma.
“Kalevipoeg”
Eesti rahva eepos. Laena mulle kannelt, Vanemuine! Kaunis lugu mõlgub meeles, Muistse põlve pärandusest Ihkan laulu ilmutada. “Kellel siis himu on “Kalevipoega” lugeda, see tehku seda mitte üksnes ajaviiteks, vaid lugegu järelemõtlemisega. “Kalevipoeg” olgu eestlastele üks vanaaja mälestus, tema sütitagu meie südames paremat vaimu, et oma sugu ja isamaad kallimaks hakkaksime pidama kui siiasaadik oleme […]
“Kalevipoeg”
“Kalevipoeg” on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt Eesti rahvaluuleaineil koostatud Eesti rahvuseepos. “Kalevipoega” peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll Eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel. Esimene “Kalevipoja” variant, tuntud kui “Alg-Kalevipoeg”, valmis 1853. aastal ja koosnes 12 loost, kuid jäi […]
“Kalevipoeg”
“Kalevipoeg” on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt Eesti rahvaluuleaineil koostatud Eesti rahvuseepos. “Kalevipoega” peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll Eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel. Esimene “Kalevipoja” variant, tuntud kui “Alg-Kalevipoeg”, valmis 1853. aastal ja koosnes 12 loost, kuid jäi […]
“Kangelane tiigrinahas”
Keskaja kuulsaima gruusia luuletaja Šotha Rusthaveli poeem, mis tänaseks on muutunud gruusia rahvuseeposeks. Poeemi tegevus toimub küll Araabias, Indias ja mujal Idamail, ometi võib teose õhkkonnas ja miljöös tunda 12. sajandi Gruusiat. Illustreerinud Sergo Khobuladze.
“Karske Pireta, Maheda Mareta ja Mehetapja Maie lood”
Perekonnaballaade vanast orjaajast – Rahvapärimustest põiminud. Eesti rahvalüürikast ja seal leiduvaist eepilistest motiividest pikemaks lugulauluks põimitud “Lauluema Mari loos” on jäädvustatud pilt meie orjaaegsete naiste argielust, nende töö ja elu raskustest ning rõõmudest. Kui seda alapealkirjas on nimetatud “kangelaslooks vanast orjaajast”, siis seetõttu, et nii raskeis oludes elamine ja seejuures laulukunsti viljelemine iseendast juba tähendas […]
“Kaval Antsu ja vanapagana lugu”
Kaval Ants ja Vanapagan Esimese väljaande järele redigeerinud ja trükivalmis seadnud Fil. lic. V. Konsa Saateks Käesolevas raamatus on esitatud Kaval-Antsu ja vanapagana lood selles valikus ja sel kujul, nagu need rahvajuttude põhjal kirja pani M. J. Eisen, siis kui ta veel oli Kroonlinna pastoriks. Uustrükk on tehtud esimese (1905) väljaande alusel ja ka illustratsioonid […]
“Kirjamehi mitmes mõõdus”
Uurimusi eesti kirjanduse ja kultuuriloo alalt “Eesti kirjanduse ajaloo” I-V osa koostamisest osa võttes on käesoleva kogumiku autoril tulnud läbi töötada mitmed teemad eri ajajärkudest ja seoses erinevate kirjanikega, ent kirjandusloo ülevaateliste peatükkide piiratud raamidesse pole alati mahtunud kogutud rohke allikmaterjal ja enamasti neist ülejääkidest on sugenenud mõnevõtta ulatuslikumad eriuurimused – käesoleva kogumiku artiklid.
“Klaasmäel”
Sisukord – Katrin Alekand / Setu legendilaadsete muinasjuttude ruumisemiootikast – Risto Järv / Eesti imemuinasjuttude kangelaste, jutustajate ja kogujate soost – Andreas Kalkun / Mõistus ja tunded. Protestantlik ja ortodoksne Anne Vabarna tekstides – Annika Kilgi / Nõo keel. Nõo Reaalgümnaasiumi õpilaste slängist – Melika Kindel / Kuusalu kohapärimus kaasajal (1999. aastal koolides toimunud küsitluse […]
“Klaverialbum. Eesti rahvamuusika”
Klaverimängu algõpetus lastele I Tutvumine noodijoonestiku ja nootidega 53 eesti rahvalaulu klaveriseades
“Komi rahvaluulet I ja II osa. 2 raamatut”
Neljakeelne (komi, eesti, inglise, vene) raamat sisaldab Eesti Rahvaluule Arhiivis hoitavat komi folkloorset ainestikku, mida on kirja pannud Paul Ariste 1941. aastal komi sõjavangidelt. Komi rahvaluule on esindatud erinevate tekstidega lühivormidest laulude ja muinasjuttudeni. Foneetilises transkriptsioonis originaaltekstid on varustatud tõlgetega eesti, vene ja inglise keelde. Koostaja eessõna iseloomustab avaldatud tekste ja nende seoseid näiteks kirjandusega. […]
“Kõmri saagad”
Keldi kirjanduse varasalvest Keldi rahvaste kirjanduses kuulub silmapaistev koht Walesi poolsaarel sündinud kõmri kirjandusele. Selle õitseaeg oli 12. sajandil tolleaegseid levinumaid legende tuntakse nimetuse all “Mabinogion”. Osa neist – nn. Mabinogi neli haru – on käesolevas esitatud ka eesti lugejale, lisaks veel üks fantastiline kosjalugu. Neis äärmiselt omapärastes legendides põimuvad keltide mütoloogilised kujutelmad “ajalooliste” viidetega, […]
“Korea müüt”
Suurtest Aasia kultuuridest ja nende mütoloogiast on eesti keeles varem ilmunud raamatuid peamiselt India, Hiina ning Jaapani kohta. Seo Daeseoki “Korea müüt” pakub esimest korda eesti lugejale põhjalikumat ülevaadet ka selle riigi mütoloogiast ning ajaloost. Autor on raamatusse valinud seitse asutamismüüti, kümme šamanistlikku ja seitse Džedžu saare müüti. Need kirevad lood annavad võimaluse võrrelda, mis […]
“Kreeka müüdid. Kreeka kangelased. Trooja” 3 raamatut
Kreeka müüdid – Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised. Tuntud koomiku Stephen Fry poolt ümber jutustatuna saavad nad veelgi enam värve ja muutuvad veelgi enam sõltuvust tekitavateks. Majesteetlik ja naistemaias Zeus, armukade Hera, armutu Artemis, särav Apollon ja paljud teised tuttavad, kuid siiski kauged tegelased saavad inimliku näo ja ärkavad taas […]
“Kui tähed olid jumalad”
Muistsete rahvaste huvi Päikese, Kuu ja tähistaevaga seotud nähtuste vastu on eelkõige uuritud seoses üksikute rahvaste kultuuriga. Probleemi kokkuvõtliku käsitluse leiab lugeja sellest raamatust. Tuginedes arheoloogia, etnograafia, ajaloo, kunsti ja keeleteaduse andmetele vaatleb saksa autor Rudolf Drössler taevakehade osa vanaaja rahvaste maailmapildis. Müütides ja uskumustest ilmneb, kui keerukad ning mitmetahulised olid varasemad kujutlused taevakehadest, kui […]
“Kuningas Arthuri triloogia”
Vaprad rüütlid, vägevad võlurid ja nõiutud neitsid – neid kõiki võib kuningas Arthuri lugudest leida. Kas kuningas Arthur oli kunagi ka päriselt olemas, on siiani mõistatus, kuid põnevad, müstilised ja siiralt traagilised lood temast, kaunist kuninganna Gueneverist ja kuulsatest Ümarlaua rüütlitest Lancelotist, Gawainist ja teistest elavad ja kütkestavad lugejaid juba aastasadu. Need lood võimaldavad ka […]
“Kuuldust-nähtust. Tänapäeva folkloorist” IV osa
Sisukord – Saateks; – Välitööde võimalikkusest internetis/Pille Runnel; – Katk ja aids – sarnaste fenomenide käsitlemine rahvapärimuses/Reet Hiiemäe; – Nõukogude inimene suudab kõike – jutustamisteema sotsialismi ja postsotsialismi ajastul/Guntis Pakalns; – Miks puu ei lange maha, miks lind ei lenda ära – ehk kurtide viipekeelsest folkloorist/Liina Paales; – Siberi eestlalaste kujutlused ümberkaudsetest turgi keeli rääkivatest […]
