“Vietnami sõda 1956-1975”
Vietnami sõda oli kahtlemata olulisim sündmus või sündmuste ahel “Ameerika sajandil”. Ameerika oli sellesse jõhkrasse kokkupõrkesse astudes kindel oma külma sõja põhimõtetes ja moraalses ülesandes maailm kommunismi leviku küüsist päästa. Nagu käesolev raamat selgitab, ei vastanud sõda Ameerika Ühendriikide ootustele. Arvulises ja relvavähemuses Põhja-Vietnami ja Vietkongi väed toetusid partisanisõjale, mis põhines Hiina Mao Zedongi teooriatel. […]
“Vigala Mihklid. Raamat 10 mehest, kelle nimi oli Mihkel Aitsam”
Vigala kandiga seostub kõigil Mihkel Aitsami nimi. Rahva suus võib ta paisuda isegi müütiliseks tegelaseks, kes on olnud korraga kuulus aidalukkude meister, mässaja, talupoeg, ajakirjanik ja kirjanik, televiisoriehitaja, õpetaja, loodusmees, kodu-uurija ja palju muudki. Eriti palju jõudis ta 1905. aastal. Tegelikult on ühe nime taga 10 mehe teod ja selline järjepidevus anda suguvõsas põlvest põlve […]
“Vihmavari”
Sari: moodne: aeg 1918. Naisõiguslane, sotsialist ja sõjamoonavabriku tööline Audrey Death haigestub letargilisse entsefaliiti, mis tapab kolmandiku ohvritest ning muudab teise kolmandiku elavateks laipadeks. 1971. Ligi viiskümmend aastat Frierni psühhiaatriahaiglas hoitud Audrey Death pälvib uuendusmeelse arsti Zack Busneri tähelepanu. Kas lootusetuks vaimuhaigeks peetud vanaproua on tegelikult täie mõistuse juures? 2010. Frierni vaimuhaiglast on saanud luksuslik […]
“Viie elemendi õpetusel põhinev toitumine emale ja lapsele”
Tänapäevane versioon traditsioonilise hiina meditsiini toitumisõpetusest emale ja isale. Milline toit annab lapsele jõudu, et ta võiks kasvada kehaliselt ja vaimselt terve ja stabiilsena? Kuidas saavad vanemad hellitada last lihtsate toitudega ja samas panna paika tema tugeva kehaehituse alused? Kuidas peaks toituma tulevane või imetav ema, et laps oleks tugev ja tsivilisatsioonihaiguste, näiteks allergia, eest […]
“Viies päike. Asteekide uus ajalugu”
1519. aasta novembris saabus Hernando Cortés oma meestega asteekide kuningriigi pealinna ja kohtus valitseja Moctezumaga. Seda lugu – ja lugu kõigest, mis pärast seda juhtus – on jutustatud lugematu hulk kordi, ent alati hispaanlaste vaatevinklist. Ometi on ka sealsed põlisrahvad toonased sündmused nahua keeles põhjalikult talletanud. Kuni päris viimase ajani on need lood olnud valdavalt […]
“Viikinkimiekat Suomessa”
Viikinkimiekka oli arvostettu ja pelätty taisteluase – ja Suomi viikinkimiekkojen suurmaa. Miekkalöytöjen suuri määrä haasta syvälle juurtuneet käsitykset viikinkiajan Suomesta köyhänä syrjäseutuna. Viikinkimiekat Suomessa johdatta lukijan viikinkiajan Suomeen ja Eurooppaan, ajan väkivaltaiseen kultuuriin ja uskomuksiin. Miekka oli viikingille sekä yliluonnollisia ominaisuuksia sisältävä ase että statusesine ja perintökalleus, jonka valmistaminen vaati suurta taitoa. Tunnetut Ingelrii- ja […]
“Viimane duell”
Historia Magistra Vitae. Ühel külmal hommikul paar päeva pärast 1386. aasta jõulupühi tungles tuhandepealine rahvahulk Pariisi Saint-Martini kloostri taga lagedal väljal, et olla tunnistajaks kahe mehe duellile elu ja surma peale. Nelinurkset lahingutandrit ümbritses kõrge palktara, mida omakorda valvasid piikidega sõjasulased, värvikireval tribüünil oli istet võtnud kaheksateistkümneaastane Prantsusmaa kuningas Charles VI koos õukonnaga. Täies turvises […]
“Viimane sõna”
Sari: Avatud Eesti Raamat Mõjukas ameerika filosoof Thomas Nagel kaitseb siin raamatus ratsionaalsust selle subjektiivse mõtestamise ehk relativismi eest. Kõige sügavamad tõed loogikas, matemaatikas, aga ka loodusteadustes, ajaloos ja eetikas ei ole lihtsalt inimeste isiklikud või kollektiivsed tõekspidamised. Neid ei saa vaidlustada väljastpoolt, näiteks sotsioloogiliselt või bioloogiliselt kui huvide ja kohastumuste saadusi. Viimane sõna neis […]
“Viimane sõna”
„Viimane sõna“ pakub valiku tsitaate Tõnu Õnnepalu teostest. Aga see pole kõik. Raamatu eessõnaks ja vahetekstideks on pikem essee, suvepäevik, kus autor vaatab nii tänasesse päeva kui ka tagasi oma elule ja raamatutele. Kus ta vaidleb neile vastu, kus ta katsub aru saada, mis siis ikkagi on päriselt: „Sest kirjaniku kirjutamine on vastu kirjutamine. Maailma […]
“Viimane täht”
Ulmepõnevik Menuka Viienda Laine sarja kauaoodatud finaal! Vaenlane on Teised. Vaenlane on meie. Nad on siin all, nad on seal üleval, nad pole mitte kusagil. Nad tahavad Maad. Nad tahavad, et Maa oleks meie. Nad tulevad meid siit minema pühkima, nad tulevad meid päästma. Kuid kõigi nende mõistujuttude varjus peitub tõde – Cassie on reedetud. […]
“Viimane ükssarvik”
„Jää ja tule laulus” kirjeldatud sündmusteni on jäänud peaaegu sada aastat. Raudtroon on Targaryenite valduses ja mõned vanemad inimesed mäletavad veel viimast elusat lohet. Mööda Seitset Kuningriiki rändavad kaks tolle aja kohta mitte päris tavalist kangelast. Dunk on Kuningalinna kõige vaesemast linnajaost pärit orb, kelle üks vana võsarüütel kunagi endale kannupoisiks võttis. Nüüd on ta […]
“Viimane vaimudetund. Kakskümmend lugu”
Kardina tagant kostis ikka veel õudne, kime, veniv karje; karje, millesugust Raoul polnud iial “kuulnud”. See hääbus hirmsa korinaga. Siis kostis kukkuva keha mütsatus… Krimikirjanduse kuninganna Agatha Christie on kirjutanud rohkesti lühijutte teispoolsest viirastusteilmast. Romaanid tulid hiljem – kirjanikukarjääri alustas ta lugudega, mis pajatasid spiritismist, õudsetest ettekuulutustest, teispoolsusest tulevatest hoiatustest ja seletamatutest õnnetustest. Kõige jubedamad […]
“Viimased tuhat aastat”
See juhtub mitme sajandi pärast. Siis, kui viimase inimese viimase hingetõmbeni on jäänud tuhat aastat. Niko elab Berliinis. Tal on korter ja mõned sõbrad. Ta veedab oma päevi mängides, süües ja magades. Ta on täiesti normaalne inimene. Samasugune kui kõik teised selles tulevikus, kus masinad hoolitsevad inimeste nagu oma vanadekodus elavate vanemate eest. Selles vaikelus, […]
“Viiskümmend. Neli saatust”
Sari: Eesti Romaanivara Marta Sillaotsa (1887-1969), prosaisti, lastekirjaniku, tõlkija, kriitiku kaks romaani aastaist 1937-1938. esimene on ühe tubli ja eeskujuliku naise tagasivaade oma eluteele 50. sünnipäeva künnisel, millest aimub mõndagi autobiograafilist. Teise keskmes on neli erinevat naist, kes seotud ühe ja sama mehega, kuulsa kirjanikuga, kes arvab endal kui loovvaimul õiguse olevat teha naistest oma […]
“Viktoriaanid”
19. sajandil toimusid maailmas suuremad muutused kui ühelgi varasemal ajastul: rahvuste ja ühiskondade korralduses, teadustes ja mitteusulises intellektuaalses arengus. Selle draama kesksed osatäitjad olid britid, kes mõtlesid välja nii kapitalismi kui ka imperialismi ning olid areneva maailma kõige rikkamad ja mõjukamad investorid. Selles mõttes sarnaneb kuninganna Victoria aegse Inglismaa positsioon tugevasti 20. sajandi lõpu Ameerika […]
“Viljana, nahkoina, kapakalana. Talonpoikien maksamat kruununverot Suomessa vuosina 1539-1609”
1500-luvun verotuksen tutkiminen avaa näkökulman, ei vain kruunun ja talonpojan talouteen, vaan koko sen ajan yhteiskunnan ymmärtämiseen. Suvianna Seppälän tutkimuksessa tarkastellaan ensimäistä kertaa kymmenen läänin ja yli 100 pitäjän osalta veronkannon periaatteita ja käytäntöä. Tutkimuksessa keskitytään suomalisiin verotalonpoikiin ja heidän asemaansa osana Ruotsin kruununtaloutta. Mitä veronkantoyksiköitä käytettiin ja millä tuotteilla vero kruunulle maksettiin? 1600-luvun alussa […]
“Viljapuude ja marjapõõsaste kahjurid. Maheaedniku käsiraamat”
Viljapuudel ja marjapõõsastel sigib ja sagib arvukalt lülijalgseid. Nende hulgas on liike, kes satuvad oma elu ja tegevusega inimesega konflikti. Need tegelased kahjustavad puid ja põõsaid ning hävitada saagi. Selleks et vaenalsega edukalt võidelda, tuleb teda tunda. Seda reeglit silmas pidades toon lugeja ette kahjurid, kes võivad meile koduaias või metsas peavalu valmistada. Paljud neist […]
“Virantanaz. Vepsa eepos”
Selle eepose autor Nina Zaitseva sündis 1946. aastal Vologda pedagoogilise instituudi lõpetamist 1973. aastal jätkas ta teadustegevust Venemaa Karjala pealinnas Petroskois, kust temast küpses keeleteadlane ja filoloogiadoktor, kelle sulest on tänaseks ilmunud arvukalt erialaseid uurimusi vepsa keelest. Praegu töötab ta Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi keeleteaduse sektori juhatajana. Ta on üks […]
“Virmalised”
Ühel ööl ei maga Jon silmatäitki. Olukord näib väljapääsmatu. Lõpuks ei jää tal muud kui pakkida kokku kaamera, viimane tükk vorsti ja igaks juhuks villased sokid. Miksi pitsitab kurgus, kui Jon koduga hüvasti jätab. “Ehk kohtme veel,” ütleb ta tasakesi.
“Viro 1914-1922”
Mirko Harjulan tutkimus on ensimmäinen yksityiskohtainen kokonaisesitys Suomen naapurimaan Viron tapathumista ja virolaisten toimista ensimmäisen maailmansodaan, Venäjän vallankumousten, Saksan miehityksen, itsenäistymisen ja vabaussodan aikana vuosina 1914-1921. Viron vapaussodan ja siihen liittyvien suomalaisten heimosotien lisäksi kirjassa kerrotaan virolaisten taistelusta Venäjän tsaarin puolesta ensimmäisessä maailmasodassa ja Venäjän ja Saksan kamppailusta Viron hallitsemisest. Teos valaisee myös virolaisten kansallismielisten […]
