“Minu sõna sinu sõna”
1999. aasta ilusal suvel sõidavad Kit ja Laura ühele Cornwalli festivalile täielikku päikesevarjutust vaatama. Kit on nimelt varjutusekütt, aga Laura pole kunagi varem ühtki varjutust näinud. Nad on noored, armunud ja täis teadmist, et see sündmus saab olema vaid üks paljudest, mida nad elus jagavad. Kuid hämaratel hetkedel pärast varju möödumist satub Laura peale millelegi […]
“Minu teine elu”
Sari: Nüüdisromaan Paul Edward Theroux on sündinud 1941. aastal USA väikelinnas Medfordis prantsuse-kanada päritolu isa ja itaallannast ema pojana. Ta elu on olnud sündmusterohke; ta on elanud-töötanud paljudes maailma maades. Kõik see kajastub tema rohketes, põnevates reisikirjades. Theroux on tegutsenud ka filmistsenaristina. Ent põhiosa ta loomingust moodustab proosalooming, tuntuim teos reisikirjaline romaan “Suur raudteebasaar” (1975). […]
“Mis hundi suus, see hundi oma”
Meisterlik ja ülipõnev romaan, mille peaosas on seesama karismaatiline trio, keda Stephen King tutvustas meile “Härra Mercedeses” (Edgari auhind parima romaani eest), räägib lugejast, kelle fanatism erakliku kirjaniku suthes ületab kõik piirid. End kirjandusasjatundjaks pidav Morris Bellamy tapab kuulsa kirjaniku John Rothsteini ja tühjendab tema seifi rahast, ent tõeline aardeleid on märkmikud, mis sisaldavad (vähemalt) […]
“Mis lõunapäike Prahaga teeb”
Tšehhi poeet V. Nezval (1900-1958) on üks huvitavamaid kujusid XX sajandi luules. Ta on rikka fantaasiaga, viljakas luuletaja – ühtaegu irriteerivalt moodne ja sügavalt rahvapärane, huvitav oma väsimatute otsingute, aga ka õnnelike leidude poolest, romantik ning revolutsionäär ja kodumaa ajaloo ning looduse trubaduur, kelle värsid võluvad nii oma pildirikkuse kui ka kõlamuusikaga. XX sajandi luule […]
“Misery”
1970. aastal lõpetas Stephen King Maine´i ülikooli inglise keele alal. Pärast kraadi kaitsmist elatas noor autor end õpetajatööga, kuni järgnes läbimurre esikromaaniga “Carrie” (1974, ek. 1997). Romaan ning iseäranis sellele kaks aastat hiljem järgnenud ekraniseering tegid algaja kirjaniku kiirelt kuulsaks. Üksteise järel ilmusid romaanid, mis noore kirjaniku tuntust vaid suurendasid. “Surmahotell” (The Shining; 1977, ek. […]
“Miss Marple. Kaksteist uut lugu”
Krimikirjanduse kuninganna Agatha Christie ontlik ja pealtnäha uje vanapiigast detektiiv on tagasi ning rändab kuritegusid lahendades maailmas ringi. Just temale kuulub mõte, et inimloomus on igal pool ühesugune – olgu vaikses Inglismaa külakeses, Broadway lavadel, Hongkongi kruiisilaeval või Itaalia maalilises mägikuurordis –, ning ükskõik kas kuriteo taga on armastus, ahnus, armukadedus või võimuiha, miss Jane […]
“Missioon Sienas”
… Higi nõrgus mööda Shapiro nägu alla, kui ta seal niiviisi ootas. Paremas peos hoidis ta laia teraga nuga. Ja siis äkki nägi ta, kuidas ähmaselt läbi kardinate kumanud tuled kustusid. Ta surus sõrmed aknaraami alla, tõukas selle üles, astus tagasi ja jäi ootele. Kerge tuuleõhk liigutas kardinaid. Ta sai vahest kümme või kakskümmend sekundit […]
“Misterioso”
Sari: Mirabilia Rootsi ärimees mõrvatakse tema elutoas. Järgmine Rootsi ärimees mõrvatakse tema elutoas. Kõik viitab sellele, et mõrvad jätkuvad. Keskkriminaalpolitseis moodustatakse kibekähku hoolikalt valitud inimestest eriüksus, mis saab nimeks A-rühm ja mille ülesandeks on müsteerium kiiresti lahendada. Kes on see tüüp, kes istub ärimeeste elutubades, kuulab jazz´i, tulistab kaks kuuli läbi ohvri pea ja kaob […]
“Mitz. Bloomsbury marmosett”
„Mitzi“ moto „Tol ajal oli mul marmosett Mitz, kes käis minuga peaaegu igal pool kaasas, istudes mu õlal või vestipõues“ pärineb Leonard Woolfi autobiograafiast. „Too aeg“ oli aastad 1934–1938 ja maailm liikus vastu XX sajandi teisele suurele sõjale. Nunez on mälestustest, kirjadest ja päevikukatketest lõimede külge põiminud loo väikesest loomast ja suurtest isiksustest tema ümber. […]
“Moemaja sõjas”
Populaarse raamatu ja teleseriaali järg. Varrak. Sari: “Varraku ajaviiteromaan” (puuduvad paberkaaned)
“Mõisa saladus”
Igapäevane elu oli küll rist ja viletsus, kuid see ei tähendanud veel midagi! Vahel juhtub ju inimestega ikka kõiksuguseid asju ja sedakorda tuli mulle mõte kirjeldada kõike läbielatut. Mõtlesin küll alustada vaimurikkama eessõnaga ja teatada oma lugejaile valitud lausete ning kõnekäändudega, et olen täiesti teadlik selle kirjanduslikus patustuses, mida teen, kirjeldades üht vana maja – […]
“Mõistulood”
Robert Louis Stevensoni (1850-1894) kakskümmend vaimukat ja mõtlemapanevat mõistujuttu inimeksistentsi, moraali, usu ning muudel teemadel. Kogumiku esmatrükk ilmus alles pärast kirjaniku surma, aastal 1896. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Mona Lisa abielu”
Eelrafaeliitide novelle Tööstusrevolutsioonist haaratud 19. sajandi Inglismaal kujunes justkui vastukaaluks ajastu pragmaatilisusele kirjanduses ja kunstis välja nn eelrafaeliitide rühmitus. Kirjanduses ammutasid nad oma rõhutatult romantiliste teoste teemasid müstilisest keskajast ning kaunistasid neid antiiksete ja arhailiste kujunditega. Eelrafaeliitide lugudes võib leida saatuslikke naisi, nõiduskütkes vaevlevaid armastajaid, kummalisi haigusi, äkilisi surmasid ja salapäraseid sündmusi. Kord elas Pisas […]
“Mona”
Arvutiteaduse professor Eric Söderqvist on leiutanud teedrajava mõttega juhtimise süsteemi, mis võimaldab erivajadustega inimestel veebi lehitseda. Samal ajal valmib Samir Mustafil, endisel MIT professoril, kelle armastatud tütar hukkus pommiplahvatuses, ajaloo kõige täiuslikuma arvutiviiruse, et rünnata Iisraeli finantssüsteemi. Kui Ericu naine Hanna pärast mehe leiutise katsetamist koomasse langeb, on mees veendunud, et naine on nakatunud võimsa […]
“Mõned mu sõbrad on inglased”
Sisukord – Mõned mu parimad sõbrad on inglased – Kannata au eest – Haipuur. James Aldridge sündis 1918. aastal Austraalias, omandas seal alghariduse ja töötas seejärel mitmesugustel aladel, muu hulgas ka ajakirjanikuna. Hiljem sõitis ta hariduse täiendamise eesmärgil Inglismaale, kus 30-ndate aastate terava klassivõitluse õhkkonnas formeerus tema marksistlik maailmavaade. Aldridge võttis osa fašismivastastest väljaastumistest ja […]
“Mõned tüdrukud”
LoveStories Shane Conner ei hooli reeglitest… ning ta ajab mu hulluks! Miks ei võiks ta kedagi teist tüüdata? Ja miks ei suuda ma teda peast visata? Melanie Merrill teab, et õnnetus ei hüüa tulles. Niisiis, kui Shane Conner, keda seadused ega ettekirjutused ei heiduta, Knox High´s maandub, põgeneb Melanie tema eest vastassuunas – ja kiiresti. […]
“Mõnikord õed”
New York Timesi bestsellerite autor Kolm üksteisest võõrdunud õde toob üle pika aja taas kokku vanaemalt saadud pärandus. Perekonnal, usaldusel ja andestusel on nende elus suur roll. Dana, Harper ja Tawny kasutasid endi kohta väljendit “mõnikord õed”. Nad said kokku vaid suviti, kui veetsid kuu aega Põhja-Texases järveäärses puhkekülas oma vanaema juures. Viimasest korrast, kui […]
“Montaažiruum”
Glasgow´ oksjonipidaja Rilke satub rikka manalamehe antiikset majakraami kokku pannes pööninguharuldustele, mis vaimustaksid igat kollektsionääri ja raamatukaupmeest. Leidja rõõm on paraku üürike, sest talle jääb näppu ümbrik vanade ülesvõtetega, millel on kujutatud jahmatavalt vägivaldseid stseene. Rilke on avastusest niivõrd häiritud, et otsustab välja uurida, kas need on lavastatud stseenid või on kahkjad naised kunagi pool […]
“Moondatute laulud”
Margaret Atwood on Kanada kõige tuntum elav klassik. Eestis tuntakse teda peamiselt romaanide kaudu, kuigi autori mahukas loomingus on luule täpselt sama tähtsal kohal. Atwoodi luulet läbib moondumiste, teisenemiste ja metamorfooside teema. Siinne valimik sisaldab tekste kümnest luulekogust, hõlmates ajavahemikku 1966-1993. Ninniku Taskuformaat, kaaned kulunud
“Mooramees ja Londoni varesepojad”
Vilmos ja Ilse Korn on Saksa Demokraatliku Vabariigi kirjanikud, kes kahas on noorsoole püüdnud huvitavalt tutvustada Karl Marxi kui inimest sellest perioodist, mil teadlane perega Sohos elades kirjutas “Kapitali” ja selleks materjali kogus vahetult ka tegelikkusest. “Varesepoegade” kaudu annavad autorid pildi Londoni omaaegsete tekstiilitööliste, peamiselt alaealiste elust, kes ebainimlike töötingimuste ja vabadusjanu sunnil oma rõhujatega […]
