“Kalev läbi sajandi. Liidrid. Viies raamat”
(Raamatus on autori pühendus) 24. mail 2011 möödus 110 aastat Kalevi nimelise spordiorganisatsiooni moodustamisest. See raamat on pühendatud kõigile neile, kes erinevalte aegadel ja olude kiuste pole säästnud tahet ega vaeva rahvusliku spordiseltsi hüvanguks ja kalevluse edasikestmiseks.
“Juhan Kukk. Framer of Estonian Independence”
Articles and memoirs Juhan Kukk – a martyr of the Republic of Estonia The ancestors of Estonians have lived on this land for thousands of years. Our nationhood was proclaimed a century ago. Juhan Kukk formulated the quintessence of this nation in the text of the Declaration of Independence (1918). In the course of the […]
“Guinness World Records 2004. Sajad uued rekordid”
Maailma suurim rekordite raamat tutvustab hämmastavaid fakte ja inimese ainulaadseid saavutusi. Kas teadsite, et … maailma kiireim mööbliese on mootoriga diivan, mis liigub 140 km/h? elektriangerjas suudab anda 650-voldise elektrilöögi, millest piisab täiskasvanud inimese halvamiseks või elektripirni süütamiseks? kõige pikem sõrmeküüs oli 68 cm pikk?
“Eri Klas. Kultuuri Suursaadik”
See raamat on sündinud Eri Klasi mõtteid ja meenutusi kuulates. Inimesena oma Klas kaasmaalaste jaoks märksa olulisemat tähendust kui pelgalt tippdirigent, dirigendina hõlmab avaramat aegruumi, kui inimene tavaliselt täita suudab. Kultuuri Suursaadikuks saab vaid siis, kui rahvas, kelle hulka kuulud, sind usaldab ja vajab. Selle usalduse ees kahvatuvad ordenid ja aunimetused. […]
“Maardu”
Veerandtunnise autosõidu kaugusel Tallinnast asub 24 ruutkilomeetril 16 000 elanikuga Maardu linn. Vaatamata väikesele elanike arvule on Maardu etendanud Eesti majanduselus läbi aastakümnete olulist osa. Alates läinud sajandi 20ndatest aastatest hakkas seoses fosforiidimaardlate avastamisega arenema keemiatööstus, käivitades vilka tootmis- ning tsiviilehituse, mis viis lõppkokkuvõttes Maardu linna tekkeni. Tänavu tähistab linn 25. asutamisaastat. 1994. aastal, kui […]
“Eduard Tubin ja tema aeg”
Eesti pianisti ja muusikateadlast Vardo Rumessenit (s. 1942) sidus helilooja Eduard Tubinaga aastatepikkune tutvus. V. Rumessen on tunnustatud nii Tubina muusika uurija kui ka interpreteerijana, kes on plaadistanud kogu helilooja klaveriloomingu. Tema koostatud Tubina helitööde temaatilisbibliograafiline kataloog (ETW, kirjastus SE&JS, 2003) on olnud abiks ka käesoleva albumi koostamisel. (CD on kaasas)
“Neeme Järvi. Kunstniku elu”
Ma armastan kogu aeg, iga päev. Hommikust õhtuni armastan ma muusikat. – Neeme Järvi (Mõlemad CDd on kaasas)
“Puugid kuubis”
Murutariga samas suunas on mõelnud ka Ameerika paleontoloog Dougal Dixon oma raamatus “Pärast inimest”. Kirjeldades olukorda maakeral kümnete miljonite aastate pärast, mil pärast homo sapiensi jäädavat kadumist maa-asukate loetelust on planeedi vallutanud rotilaadsed olendid. Kati Murutar pole oma fantaasiates nii kaugele läinud, vaid piirdub nägemusega lähemast tulevikust, mil kaduviku suunas liikuv inimliik on veel olemas, […]
“Nõukogude aeg ja inimene. Meie mälestused”
Nõuka-ajast rääkimine ei ole selle taganutmine ega idealiseerimine. See oli meie lapsepõlv, õpiaeg, töö- ja pereelu algus. Iseküsimus, kuidas see aeg meid mõjutas, meisse ladestus. Igal inimesel on oma ajaga emotsionaalne side ja ainukordsed mälestused, mille liitmisel võib tekkida huvitav üldistus. See raamat ongi pooldokumentaalne katse kollektiivse mälu abil korrastada ja sõeluda nõuka-aega. Et see […]
“Rändaja”
Hendrik Relve on sündinud 1948. aastal. Ta lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsanduse ja Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse erialal. Tema mitmekülgne tegevus on nii või teisiti olnud seotud loodusega. Aastakümneid on ta korraldanud kursusi metsanduse, looduse ja keskkonna teemadel, üllatanud ajakirjanduses sadu loodusteemalisi artikleid, olnud autoriks loodusesarjadele televisioonis ja raadios. Hendrik Relve kolm fotonäitust, mis praeguseni […]
“Inglise armuke. Emma Hamiltoni skandaalne elu”
“Niipea kui suurmees vastuvõtjate paati astus, viskus Emma talle õnnest nuttes kaela. Üle lahe kostvate hõisete ja kahuritule saatel lõi ta käed ümber Nelsoni ja talutas võiduka, kuid väsinud kangelase laevakajutisse, jättes endast maha rabatud kuningliku kaaskonna ja oma abikaasa söör William Hamiltoni. Inglismaa vapraimaks inimeseks pühitsetud mees oli varisenud Euroopa kuulsaima naise rinnale.” Kate […]
“Tuulest viidud” I&II osa. 2 raamatut”
Ameerika minukirjaniku Margaret Mitchelli (1900-1949) Pulitzeri preemia võitnud bestseller, kõigi aegtade ilukirjandusteostes kõige suurema kogutiraažiga romaan “Tuulest viidud” on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. Kodusõda Ameerika Ühendriikides, lõunaosariikide lüüasaamine, rekonstruktsioon – selline on ajalooline taust, mis saadab peategelase, hellitatud ja isepäise kaunitari Scarletti armastuse lugu ja tema dramaatilist elukäiku.
“Metsäteollisuuden maa 1-5. 5 raamatut”
Metsäteollisuus on yhä edelleen 2000-luvun alussa keskeinen suomalaista yhteiskuntaa, taloutta, luontoa, kulttuuria ja politiikkaa muovaava tekijä huolimatta vuosituhannen vaihteen rajuista rakennemuutoksista. Se joka haluaa tietää, mikä liikuttaa Suomea, sen on tiedettävä mikä liikuttaa metsäyhtiöitä. Metsäyhtiöiden ja -teollisuuden liikevoimiin paneutuminen pakottaa puolestaan pohtimaan kansainvälisen järjestelmän ja voima-asetelmien suhdetta kansalliseen kehitykseen ja sen sisäisiin ristiriitoihin. Metsäteollisuuden maa […]
“Elämän ja entisyyden maisemat. Kolgujev nenetsien arjessa, musitelussa ja kerronnassa”
Etnografinen tutkimus Kolgujevin saarella Barentsinmerellä asuvien nenetsien kerronnasta ja arkipuheesta.
“Mikael Agricolan teosten painoasu ja kuvitus”
Mikael Agricola julkaisi yhdeksän teosta. Ne painettiin Kuninkaallisessa kirjapainossa Tukholmassa 1543-1552. Tekstit palvelivat uskonpuhdistuksen tavoitteita. Myös painoasu korosti yhteyttä Lutheriin. Teokseen sisältyy kattava kuva-aineisto.
“Karjalan kuva. Karelianismin taustaa ja vaiheita autonomian aikana”
Suurilla siirtomaavalloilla on ollut Itänsä eli Orienttinsa. Kun Suomi rakensi itseään kansakunnaksi, sen menneisyyskuvaan kuului myös oma lähi-itänsä, rajan takaa avautuva Karjala. Koskaan Suomeen kuulumattomiin Raja-Karjalaan ja itäiseen Venäjän Karjalaan kohdistunutta harrastusta kutsutaan karelianismiksi. Tietoisuus ja tieto rajantakaisesta heimomaasta on saanut suurimman inspiraationsa Kalevalasta. Kiinnostus Karjalaan ei ole vain runoa ja aatetta, vaan monenkirjavaa joukkoa […]
“Syrjäseudun idea. Kulttuurianalyysejä Ilomantsista”
Näkökulmiltaan monipuolisessa artikkelikokoelmassa Suomen itäisintä kuntaa Ilomantsia tarkastellaan takamaan elämisen ehdoista hirvenmetsästykseen, nuorten kotimurteisiin sekä paikalliseen tapakulttuuriin ja taide-elämään. Teoksen keskeisiä käsitteitä ovat kulttuurimikrohistoria, syrjäseudun rakentuminen sekä raja, paikka ja tila.
“Lappi. Maa, kansat, kulttuurit”
Moderniin historiaan painottuva teos piirtää kokonaiskuvan Lapista osana Suomea ja maailmanyhteiskuntaa. Kirjoittavat pohtivat mitä Lappi nykyään on ja kuinka siitä kehittyi sellainen. Artikkelit etenevät maasta ja maisemista lappilaiseen ihmiseen ja kansaan sekä edelleen nyky- yhteiskunnan alueelle tuomiin ongelmiin ja mahdollisuuksiin. Teoksessa käsitellään myös Lappia tieteen ja taiteen tuottamisen paikkana. Painopiste on uusimmassa tutkimustiedossa. Kirjoittajia ovat […]
“Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused”
Eduard von Stackelberg (1867–1943) oli üks Eesti baltisakslaste juhte. Ta õppis 1886–1893 Tartu ülikoolis matemaatikat ja keemiat ning täiendas end Leipzigis, Pariisis ja Peterburis. Teadlasekarjääri vahetas ta poliitika vastu, kus sai tunda nii suuri võite kui ka valusaid kaotusi. Stackelberg pidas Harjumaal Sutlema, Lümandu ja Mäeküla mõisa ning oli 1899–1911 Eestimaa rüütelkonna sekretär, 1912–1918 rüütelkonna […]
“Feliks õnnelik”
Romaan … Nii mõnitan sind ja ennast ja julgen su üle naerdagi, mu Issand. Just nii, mu ihu nautides ahju sooja, küllane leivast ja piimast, tubakast joobunud. Aga muidugi sa piitsutad mind jälle karistuseks. Üllatav ja leidlik oled sa, Issand. Oskad alati tabada hella kohta. Lausa aimamatult. Sinu vastu ei saa kunagi valmis olla. Su […]
