“Surm Niilusel”
Hercule Poirot´ mõrvamüsteerium Agatha Christie 1937. aastal ilmunud romaanis pöördub Hercule Poirot´ poole rikas noor abielunaine Linnet Doyle. Poirot kavatseb parajasti asuda lõbusõidule Niilusel ning sama plaan on ka Linnetil ja tema vastsel abikaasal. Linnet on abiellunud oma sõbranna peigmehega ning muidugi pole nüüd enam sõprusest juttugi. Pettunud ja kibestunud Jacqueline de Bellefort jälitab noorpaari […]
“Kingfisher Hilli mõrvad”
Uus Hercule Poirot´ lugu New York Timesi menuki “Kolme neljandiku mõistatuse” autori uus romaan Maailma nupukaim detektiiv, Agatha Christie romaanide “Mõrv Idaekspressis” ja “Surm Niilusel” legendaarne peategelane Hercule Poirot naaseb Sophie Hannah´ romaanis “Kingfisher Hilli mõrvad”, et lahendada uus põrgulik müsteerium. Poirot sõidab Richard Devonporti palvel elitaarsesse Kingfisher Hilli elurajooni tõestama, et Richardi kihlatu Helen […]
“Saladuslik juhtum Stylesis”
100 aastat Poirot´ lugusid “Saladuslik juhtum Stylesis” on Agatha Christie esimene kriminaalromaan, mille ta kirjutas esimese maailmasõja ajal, kuigi ilmus see alles 1920. aasta oktoobris. Sel aastal saab Christie esikromaan saja-aastaseks. Juba selles esimeses raamatus tutvustab Christie lugejatele belglasest sõjapõgenikku Hercule Poirot´d, inspektor Jappi ja kapten Arthur Hastingsit. Need tegelased esinesid hiljem suures osas tema […]
“Lõpetamata mõrv”
“Lõpetamata mõrvas” kohtub lugeja taas Campbelli ja Carteri, aga ka tegevusse naasnud Mitchelli ja Markbyga. Pensionipõlve nautiv Alan Markby kuulab hämmastunult oma aedniku Josh Browningu tunnistust. Viimane räägib, et lapsepõlves, kahekümne aasta eest, leidis ta koos oma õe Dilysega linnakese lähedalt metsasalust noore naise laiba. Pahandust kartes jätsid lapsed avastuse enda teada, kuid nüüd avastas […]
“Surma jälgedes”
Kui kuulus flöödimängija Sir Manuel Camargue upub pimedal talveõhtul jäises järves, näib olevat tegemist tavalise õnnetusjuhtumiga. Siis aga selgub, et kaugest Californiast on saabunud uppunu ainuke tütar, keda isa polnud aastaid näinud ja kes nüüd peaks olema rikka mehe pärija. Mitmel põhjusel hakatakse kahtlustama petuskeemi. Peainspektor Wexford võtab asja käsile ja pärast mitmeid ummikteele sattumisi […]
“Gurbilt teateid ei ole”
“Huumor on osa minu DNA-st,” väitis hispaania romaanikirjanik Eduardo Mendoza, kui sai 2016. aastal teada, et on pälvinud väärika Cervantese auhinna, mis on tuntud hispaaniakeelse kirjandusmaailma Nobelina. Romaani “Gurbilt teateid ei ole” võiks žanrilt liigitada logiraamatu formaadis ulmekomöödiaks. Barcelonas maanduvad kaks tulnukat, üks neist, nimega Gurb, valib pahaaimamatult kehastumiseks blondi poplauljanna kuju ja kaob sellisena […]
“Orioni vöö 1”
Orpheuse raamatukogu 43 “Orioni vöö 1” on esimene köide kirjastuse Fantaasia uues lühiromaanide kogumike sarjas, mis keskendub moodsa ja auhinnatud anglo-ameerika teaduslik-fantastilise lühiproosa vahendamisele eesti keelde. Igas köites ilmub kolm lühiromaani erinevatelt autoritelt. Sarja esimeses osas on esindatud tänase ameerika ulme lühiproosa vaieldamatu meister Robert Reed. Käesolevas köites ilmub ta lühiromaan “Mees kuldse õhupalliga” (2008), […]
“Iseseisvumine”
Iseseisvumisaastate luulet jaanuar 1988 – august 1991 Luule on oma olemuselt aateline kunst – selline oli Rudolf Rimmeli (1937-2003) põhiline luuletajakreedo. Käesolev postuumne luulekogu koondab endasse luuletaja poolt 1988-1992 kirjutatud ja osaliselt Eesti ajakirjanduses ilmunud isamaa- ja kodanikuluulet. Ühtlasi demonstreerib see luuleraamat sõna- ja trükivabaduse, eestimeelsuse ning kodanikujulguse arengut nimetatud aastatel.
“Lubage mul elada! Meelt muutnud abordiarsti teekond surmast ellu”
“Tunnen hästi holokausti, olen seda süviti uurinud ja kaotanud selles ka oma sugulasi. Samuti on mul korralikud teadmised marksismist ja selle verisest pärandist. Kuid abordi valdkonad tunnen ehk sügavamalt kui keegi teine.” Ligi 20 aasta vältel, mis dr Nathanson abordiarstina töötas ja juhatas suurimat tol ajal tegutsenud abordikliinikut maailmas, tegi ta ise ja tehti tema […]
“Gymnadenia”
Norra kirjaniku, Nobeli preemia laureaadi Sigrid Undseti (1882-1949) romaan “Gymnadenia” käsitleb noore mehe Paul Selmeri teed katoliikluseni, aga enne kui ta nii kaugele jõuab, elab ta oma elus läbi mitu etappi: vanemate lahutuse, isa uue abielu, teeb läbi arengu üliõpilasest küpseks meheks. “Gymnadeniat” on sageli vaadeldud kui Sigrid Undseti enda kujunemise lugu. Kuigi Paul Selmeri […]
“Künkarahvas. Pöörane jant eestlaste elust”
Küngas kerkis paekivist müüride, tornide ja tihedate pärnaalleedega kõrgele punaste katuste kohale, joonelt sinitaevasse. Tartanjanil jäi ärevusest hing rinnus kinni. Tõotatud paik, mille järele õhkasid naised ja igatsesid mehed, kõrgus otse tema ees! Siin vahutas riigi koorekiht ja kasvas eliit! Sellel mäel küpses väikese maa kõrgkultuur ja voolas ojadena laiali rahvamajadesse üle kogu riigi. Siin […]
“Naljakas inimene. Valitud peatükke”
See tagasihoidlik kirjatöö on kõike muud kui reisiraamat. (Neid on niigi palju ja lõppu pole karta!). Ta võiks olla reisijaraamat – raamat, mille reisija vagunisse kaasa võtab. Sama hästi sobib ta sunasabasse või hilisõhtul voodisse – kui uni ei tule. Siis tuleb. Teistpidi on ta reisija raamat, kuna kirjutajaks on olnud inimene, kes väga armastab […]
“Maga!”
Et ma Benoit De Gieteri ühe õhtu järel Sõbraks olin välja valinud, ei johtunud ainult minu vajadusest liigikaaslase järele. Mind ajendas mahasurutud kontaktivajadus. Mida rohkem ärkvel, seda rohkem üksi. Kaheksa kuuga hakkas see rõhuma. Teisest küljest suutsin ma rahu leida ainult Unetuga, sest tundsin, et teised ei mõista mind. Teisi oli ju olnud. Sõpru. Need […]
“Suveraamat”
Elatanud kunstnik ja tema kuueaastane lapselaps suvitavad pisikesel Soome lahe saarel. Tasapisi kohanevad nad teineteise hirmude, tujude ja iseseisvuspuhangutega. Tekib ja tugevneb armastus, mis hõlmab mitte ainult suveelanikke, vaid ka saart ennast koos kõigi samblaste kivide, kõverate mändide ja ettearvamatu merega. Napi huumori ja tarkuseteradega pikitud “Suveraamat” on täiuslikult elujaatav raamat. Tove Jansson on siia […]
“Peipsi peal”
Eesti novellivara Valimikku eesti kirjanduse klassiku Juhan Liivi (1864-1913) loomingust on koondatud tema kõige tuntumad jutustused ja novellid.
“Öö”
Eesti novellivara Võrumaalt pärit kirjaniku Richard Rohu (1891-1950) kogumik pakub läbilõike tema novelliloomingust. Roht alustas 1910. aastatel indiviidi vabadust jutlustavate sümbolistlike lugudega, kogetud sõjaõudused andsid tõuke kirjutada realistlikumas laadis sõjajutte. 20ndatel ilmus temalt mitmes kogus vestelisi alevi- ja külaelu kujutavaid novelle. 1932, pärast vanglas viibimist, avaldas Roht oma kõige ühiskonnakriitilisema novellikogu “Vabadus ja vangla”.
“Mahtra Juhan. Mahtra Juhani uus kodupaik Ülem-Suetuki külas Siberis”
Regina ja Julia Lell on Mahtra sõja järel Siberisse asumisele saadetud Juhan Reinvarti (Mahtra Juhani) Siberis sündinud järeltulijate neljanda põlvkonna esindajad. Raamat räägib eestlaste elust-olust Ülem-Suetuki külas Siberis läbi paljude aastate. “Vanade aegade lugusid tuleb tingimata aeg-ajalt üle rääkida, et neid meelde tuletades uuele elule äratada. Sissevaatel Reinvartide suguvõsasse on teedrajav tähendus. See on noorte […]
“Teatrielu 2008”
Sisukord Madis Kolk. Miks Eesti teater ei riski? Liina Unt. Mängud sõjatandril Luule Epner. Näitleja ja roll Eesti nüüdisteatris Pille-Riin Purje. Teel taevatundmise poole. Neli rolli teatriaastast 2008 Arvo Pesti, Madli Pesti. Gustav Naan ja Sigma Tau Heidi aadma. Fantaasiamängud aja ja looga Ireene Viktor. Uued tuuled Tartus Hedi-Liis Toome. Kogukonnateater Eestis 2008. aasta näitel […]
“Eriku raamat”
Sari: Põhjamaade romaan Soomerootsi kirjanik Lars Sund on sündinud 1953. a Soomes Pietarsaaris, 60. aastate algul elas vanematega mõne aasta New Yorgis. Õppis Abo Akademi´s kirjandusteadust ning rootsi ja inglise keelt, kuid jättis õpingutele punkti panemata. 1979. aastast elab Sund püsivalt Rootsis Uppsalas. Aastaid on ta kirjutamise kõrvalt leiba teeninud ajakirjanikuna ja kirjanduskriitikuna Uppsala Nya […]
“Issanda loomaaed. Viru sektor”
Mõni lugu on nagu kruusitäis sooja piima lapsepõlvest. Teine nagu koera haukumine üle lumise välja kauges talus. Vaid aimatav. Lugude taga on oma rahvas – virulased, eestlased ülepea. Tõsi on see, et ka enesekaemusest võib sündida lõputu hulk uusi inimesi ning nende lugusid. On vanade ja väärikate lood, kel ehk pole, mida häbeneda, kuid kidad […]
