“Juured ja võrsed”
Eile muretsesin, et olen seitsmekümne kolmeselt nii viletsaks jäänud, aga mis minust nüüd saab? Kas pean igaveseks vaese Mareti kaela peale jääma? Ainuüksi mõte sellest halvas mehe tahte täielikult. Elu on kui üürike kingitus ning iga tuuleiilike võib sinu hinge nagu küünlakese ükskõik millisel hetkel kustutada! Ja siis ei ole sind enam mitte kusagil mitte […]
“Varjajad”
“Mis sa tahad?” ohkasin välisust vaid natuke lahti tehes. “Rääkida. Kõigest.” Kaspar vaatas mind tõsiselt. “Oota siis,” ohkasin ja lükkasin ukse kinni. Võtsin endale sekundi, et rahulikult hingata, kuigi ma ei tahtnud teda liiga kauaks ootama jätta. Nüüd oli see käes, me saime viimaks asjad läbi rääkida. Lootsin, et sellest ei tule totaalne katastroof… Kas […]
“Tavaline perekond”
Angela elu ei alga just kõige paremini. Ta pere on maailmasõja keerises üsna korralikult laiali pillutanud ning juba rahulikumal ajal, tüdruku sündides, ei ole arstid sugugi kindlad, kas sest lapsest elulooma saab. Aga saab, ja ehkki füüsiliselt pisut väeti, kasvab temast väga terane laps. Ent juba teismeeas tuleb ta ellu ootamatu pööre. Tuule Linnu seitsmes […]
“Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel”
Tahaks loota, et ettekujutus Koidulast kui kõigest ühest kaunishing-luuletajast või korraks lahvatanud ja kustunud lendtähest õnnestub selles raamatus purustada. Eesti iseseisvuse sajandal sünnipäeval on aeg teadvustada, et ta mitte ainult ei kahastanud “oma rahva tõusvat koiduvalgust”, vaid oli meie äramisaja kõigi oluliste ettevõtmiste mootoriks. Et Koidula oli sündinud naisena ajal, mis vaid mehi päris inimesteks […]
“Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente, mälestusi”
Raamatus on kolm artiklit (Jaan Undusk. Iseseisvusmanifesti intertekstuaalsus; Ago Pajur. Iseseisvusmanifesti sünnilugu; Hent Kalmo. Enesemääramise saatuslik tund), rohkesti pilte toonasest dokumentidest ning 26 mälestuskildu manifesti koostamisest, trükkimisest ja väljakuulutamisest.
“Valitsused ja riigimehed”
“Valitsused ja riigimehed” annab ülevaate Eesti viimase saja aasta võimustruktuuridest ning olulisimatest riigitegelastest. Käsitletakse kõiki Eesti Vabariigi riigipäid, valitsusi ja nende juhte ning parlamente alates 1917. aasta Eesti autonoomse rahvuskubermangu Maapäevast ja maavalitsusest kuni 2015. aastal valitud XIII Riigikogu ja praeguse valitsuseni. Raamatust leiab 5 Eesti presidenti, 49 vabariigi valitsust (sõdadevahelise ja tänase Eesti valitsused […]
“Võimu meelevallas. Valitud artiklid”
Võib küll diskuteerida selle üle, millal ja miks eelistati üht või teist aktivormi ja püüda välja selgitada vastavaid reegleid, aga kardetavasti on see tühi töö, sest NSV Liidu poliitiline süsteem sündis eksperimenteerimise ja improvisatsiooni käigus ning rajanes ka hiljem suures osas ad hoc otsustel. Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloouurimises, lk 609. […]
“Vahemere tuuled Hüperboreas”
Inimkonna esimene ajalugu Müüt kuldajastust, mil jõed voolasid piima ja mett, nii et muredest vabastatud inimesed sai olla väga head, kuulub esmaste põhitarkuste hulka; üksteisest sõltumata on selleni jõudnud paljud loodusrahvad. Kirjade ilmudes pole ilus ebamäärasus enam võimalik, kuid vähemalt äravalitud hõimudel õnnestub müüt asendada “suure sajandiga”. Muistsete juutide jaoks oli sääraseks kuningas Taaveti valitsusaeg, […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 4 (11). Arhiiv riigiasutusena Eesti ühiskonnas”
Artiklid Sisukord Riigiasutusena Eesti ühiskonnas / Priit Prisko Arhivaal, dokument, sari, säilik, toimik – kas Gordioni sõlm? / Indrek Kuuben Asutuse ja arhiivi vahel / Kaja Pullonen Säilitamine arhiivis – mis see on? / Kurmo Konsa, Ruth Tiidor Vallaomavalitsused ja vallaarhiivid läbi aegade / Ene Hiio Balti kindralkuberneri arhiivi lugu / Lea Leppik Ajalooarhiivi ajaloost […]
“Roosisuvi”
Armuda pole kunagi liiga hilja Katie Fforde´i romaan räägib armastusest, teisest võimalusest ja pulmaettevalmistustest Caro tundis Aleci ära samal hetkel, kui too tuppa astus, aga nähtavasti mees teda ei mäletanud. Polnud ka ime, sest kui nad kohtusid, oli väljas olnud kottpime, ja sellest oli üksjagu aega möödas. Alec naeris ja Caro süda hüppas rinnus … […]
“Ühel õhtul järve ääres”
Romaan Ühel kuumal suveõhtul järvemajas juhtunud tragöödia muudab igaveseks kahe parima sõbra – ja mehe, keda nad mõlemad armastavad – elu. Kuid tõde ei ole nii lihtne, kui selles keerulises romaanis armastusest, sõprusest, reetmisest ja andestusest esmapilgul paistab. Leah on oodanud seda hetke kaua aega: tema kallim Ollie viib ta oma vanematekoju Seneca järve ääres, […]
“Minu kunagise sõbratari pulmad”
Romaan sõprusest, perekonnast ja andestamisest Põlvest põlve edasi antud pruutkleit harutab lahti kolme naise ellu tekkinud umbsõlmed. Armastatud ja hoolega alles hoitud ajatu elevandiluuvärvi pruutkleit, millel on lainjas kaelus ja taljes pihaosa, lebab hellalt kokkupanduna karbis ja sosistab õnnesoove eelseisvateks kooseluaastateks. Kendrale, Briannale ja Laurenile meenutab see seda, mis oleks võinud olla – neile terendanud […]
“Lootus südames”
New York Timesi bestsellerite autor Romaan Mõjuv südantsoojendav romaan, milles üks naine leiab uues eluetapis uue eesmärgi. “Mis su elus ka ei juhtuks, leia selles õnne.” Sellist nõu andis aastakümneid tagasi Hope Carpenterile tema ema. Nüüd, kus nende neli last on täiskasvanud, seisavad Hope ja tema mees Rick äkitselt silmitsi ebakindla tulevikuga, pealesunnitud tagasitõmbumine töölt […]
“Rahvuse kool. Eesti rahvusarmee ja vähemusrahvused aastatel 1918-1940”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 9 Igor Kopõtini monograafia on katse käsitleda Eesti sõjaajalugu uuest vaatenurgast, kus ei keskenduta mitte niivõrd sõjategevuse kirjeldamisele, kuivõrd sõjaväe organisatsiooni analüüsile läbi selle igapäevaelu ja enesekuvandi. Kuna mitmes Euroopa riigis on levimas trend sobitada ajaloouurimine patriootlike vajadustega, väärib see monograafia esiletõstmist kui näide uurimusest sine ira et studio. – […]
“Talude päriseksostmine Pärnumaa andmestiku põhjal”
Talude müümine […] tuli kui tuulte pööris, mis rahva meeled segamini ajas. Paljud ei suutnud ära seedida, kuidas võimalik on midagi müüa või osta, mida mitte tasku pista, ehk aisa külge siduda ja koju viia ei saa – asja arvati selgeks petmiseks, millega saksad rahva seest viimast rasva välja pigistada tahavad. Küsiti õpetaja tuvate linna […]
“3 (34) Rahvusarhiivi toimetised. Vabadussõja mitu palet. Sõda ja ühiskond aastatel 1918-1920”
Sisukord Tõnu Tannberg / Saateks Ago Pajur / Eesti riigikaitse korraldamine Vabadussõja eel Mati Kröönström / Saksa okupatsioonivägedest Eestis Vabadussõja algul Hent Kalmo / Briti laevastiku saabumise diplomaatiline eelmäng Arto Oll / Suurbritannia seisukohad Eesti suhtes ja Briti eskaadri tegevus Soome lahel 1918-1919 Merike Jürjo / Koolipoisid Vabadussõjas Peeter Kaasik / Henry C. Reissar – […]
“2 (33) Rahvusarhiivi toimetised. Uutmoodi ja paremini!”
Ühiskondlikest muutustest 18. sajandil ja 19. sajandi algul Sisukord Saatesõna Triin Kröönström / Orbudekool Toompea eeslinnas kui pietistlike haridusuuenduste ilming Kairit Kaur / Maine rõõm Jumalas Mäetagusel. Baltisaksa loodusluule esimene suurem tulemine 18. sajandi keskpaiku Henning von Wistinghausen / Poliitilised ja ühiskondlikud muutused Eestimaal 18. ja 19. sajandi vahetusel Andres Andresen / Õigusliku järjepidevuse küsimusest […]
“1 (32) Rahvusarhiivi toimetised. Kroonikast epitaafini”
Eesti- ja Liivimaa varauusaegsest haridus- ja kultuurielust Sisukord Katre Kaju / Eesti- ja Liivimaa varauusaegsest haridus- ja kultuurielust. Kuraditosin vaadet Kari Tarkiainen / Petrus Petrejus ja Liivimaa ajalugu Janet Laidla / “Auväärsetele, lugupeetavatele, kõrgesti õpetatud härradele…”: võimu ja ajalookirjutuse suhetest varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal Martin Klöker / Vastukarva silitades. “Poliitilised” eesmärgid 17. sajandi Vana-Liivimaa […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 24 (31). Esimene maailmasõda ja Eesti II”
Sisukord Tõnu Tannberg / Saateks Ago Pajur / Eesti rahvusväeosad 1917-1918: histograafiline ülevaade Kersti Lust / Eesti majanduse olukord Esimese maailmasõja ajal: historiograafiline pilguheit Toomas Hiio / Tartu ülikooli üliõpilaskond Esimese maailmasõja ajal: üliõpilaste immetrikuleerimisest ja mobiliseerimisest ning üliõpilaskonna rahvuslikust koosseisust Lea Teedema / Haavatud ja haiged sõdurid, puudustkannatajad ja põgenikud Esimese maailmasõja aegses Tartus […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 21(28). Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis”
Sisukord Saateks Mati Laur / Baltikum kui kultuuriruum 18. sajandil Thomas Taterka / Rahvas ja rahvad. Lätlastele ja eestlastele suunatud saksa rahvavalgustuse põhijooni Vene Läänemere-provintsides Liivi-, Kura- ja Eestimaal (1760-1840) Pauls Daija / Rahvuse avastamine ja ilmalik pööre Liivimaa läti kirjanduses 1760. aastatel Kairit Kaur / Baltisaksa aadlidaamid pärisorjusest. Kolm häält 18. sajandi lõpust Eipi […]
