“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 21(28). Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis”
Sisukord Saateks Mati Laur / Baltikum kui kultuuriruum 18. sajandil Thomas Taterka / Rahvas ja rahvad. Lätlastele ja eestlastele suunatud saksa rahvavalgustuse põhijooni Vene Läänemere-provintsides Liivi-, Kura- ja Eestimaal (1760-1840) Pauls Daija / Rahvuse avastamine ja ilmalik pööre Liivimaa läti kirjanduses 1760. aastatel Kairit Kaur / Baltisaksa aadlidaamid pärisorjusest. Kolm häält 18. sajandi lõpust Eipi […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 23(30). Nõukogude Eesti külma sõja ajal”
Sisukord Saateks Tõnu Tannberg “Selle büroo ülesandeks on…” : ÜK(b)P Keskkomitee Eesti büroo osast Eesti NSV sovetiseerimisel aastail 1944-1947 Olev Liivik Eesti NSV Ministrite Nõukogu: Kas liiduvabariigi paljurahvuselise haldusaparaadi rahvuslik võimuorgan? Meelis Saueauk “Eesti süüasi” hilisstalinistlike parteipuhastuste taustal Meelis Maripuu Külma sõja aegsed näidiskohtuprotsessid Eesti NSVs: Õigus ja propaganda kaalukausil Olaf Mertelsmann Külma sõja algusaja […]
“Meie maa. Eesti sõnas ja pildis I-IV. 4 raamatut”
Raamat “Põhja-Eesti” Sisukord Tallinn Meie Tallinn. Bernard Kangro / Jooni Tallinna ajaloost. Arnold Soom / Vana Tallinn. Armin Tuulse / Uus Tallinn. Ervin Pütsep / Riigi pealinn. Artur Raud / Tallinna kultuuripale. Valev Uibopuu / Tallinna teatritest. Valentin Lind / “Siin Tallinn, Tartu ja Türi.” Gert Helbemäe / Tallinna tehnikaülikool. Mihkel Mathiesen / Kodusadam Tallinn. […]
“Eesti Muinsuskaitse Selts 25”
Eesti Muinsuskaitse Selts loodi 12. detsembril 1987 rohujuure tasandilt alguse saanud üldrahvalik liikumise tulemusel. Teie käes olev juubelikogumik “Eesti Muinsuskaitse Selts 25” sisaldab artikleid kahekümne seitsmelt autorilt (Trivimi Velliste, Jaan Tamm, Mart Aru, Priit Herodes, Mart Laar, Tõnis Lukas, Rein Taagepera, Aho Rebas, Küllo Arjakas, Tullio Ilomets, Ille Palm, Jaak Pihlak, Tõnu Sepp, Raul Salumäe, […]
“Kümme aastat rahuvalvekogemust. Eesti kaitseväe rahvusvahelised missioonid 1995-2005”
Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel alates 1995. aastast NATO, ÜRO, EL-i ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide egiidi all. Missioonidel on osalenud kokku üle 1300 kaitseväelase. Eesti osalemisele rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides pandi juriidiline alus 1994. aasta aprillis Eesti ja Taani kaitseministeeriumi vahelise lepinguga, mis nägi muuhulgas ette Eesti kaitseväe rühma (Estonian Platoon, ESTPLA) saatmise Taani Kuningriiki missioonieelsele […]
“Lippude lehvides mere põhja!”
Raamat Eesti merealal sajandite vältel toimunud tuntumatest laevahukkudest. Igavene mälestus kõikide rahvaste hukkunud meremeestele, sest nemad täitsid lõpuni oma kohust.
“Eesti rahva lühiajalugu”
Eessõna Ei ole ehk ülearune värskendada meie vanema generatsiooni mälu ajalooigavikku läinud sündmuste suhtes ja ühtlasi anda noorematele põlvedele kokkuvõte eesti rahva ajaloost, millest neil ei ole palju aimu. Vabariigiaegne kirjavara sel teemal jäi puudulikuks, kuna punane laviin maa varakult anastas, nõukogudeaegne Eestimaal kirjapandud ajalugu on võltsitud ning pagulaseski on ajaloovõhikud tihtipeale ühekülgselt leidnud olevat […]
“XX sajandi lõpparve”
… Aga Soomel? Vaevalt tuleb kellelgi mujal pähe pidada Soomet üheks XX sajandi võitjaks. “Oleme tihti imetlenud soomlasi ja tundnud neile kaasa, kuid ei ole neid kunagi kadestanud,” ütles Harold Macmillan, Briti peaminister 1960. aastail. Ka soomlased ise pole kunagi arvanud, et nad võiksid võistelda teiste, soodamates oludes elavate rahvastega medalikohtade pärast. Soomlastele on olnud […]
“Setumaa kogumik 4”
Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja rahvakultuurist Sisukord Liidia Sillaots – setu kultuuri hoidja ja arendja (Sigre Andreson, Ingrid Ivanov, Aare Hõrn) Elga Mark-Kurik Kalmetumäe müür – olulisemaid devoniaegsete kalade leiukohti Eestis Arvis Kiristaja Asustuse kujunemisest ja arengust Lääne-Setumaal kiviajast uusajani Liidia Sillaots Om üts Mokornulk Heiki Valk Kiiev setu pärimuses: koopad, käsikivid ja ristikäigud Ahto […]
“Setumaa kogumik 2”
Uurimusi Setumaa arheoloogiast, geograafiast, rahvakultuurist ja ajaloost Sisukord Mare Piho – setu kultuuri uurja tutvustaja (Aivar Jürgenson) Kadri Semm, Helen Sooväli Võimuideoloogiate peegeldused Setumaa kultuurimaastikes Aivar Jürgenson Need teed. Mare Piho dokumentaalsed filmid setudest Madis Arukask 20. sajand setu regilaulukultuuris ning Anne Vabarna pöördumislaulud kui muutuste tähistajad üldises žanrisüsteemis Vaike Sarv Jutustavate laulude hääled Anne […]
“Balti episood. Briti salateenistuse tegevus Venemaa vetes”
Briti kõige kõrgem sõjamehevapruse eest annetatav aumärk Victoria-rist on väga erakordne autasu – selle vääriliseks on 150 aasta jooksul peetud ühtekokku kõigest 1350 Suurbritannia ja Rahvaste Ühenduse kodanikku. Mereväekapten Augustus Agar teenis Victoria-risti välja Eesti Vabadussõja käigus Kroonlinna lähistel – ta uputas oma tibatillukese torpeedokaatriga bolševike ristleja “Oleg”. Lisaks tollaste sõja- ja poliitikasündmuste kirjeldamisele jutustab […]
“Must muuseum”
Uus Scotland Yardi Must muuseum on hoiupaigaks mitmetele asitõenditele, millega eales on toime pandud kõige jubedamaid mõrvu. Väljapaneku eksponaadid on alati ehtsad kuriteopaigast leitud esemed, paljud neist otsustava tähtsusega, mis on viinud kurjategija vahistamisele ja süüdimõistmisele. Kirjutatuna kriminoloogia eriteadlase poolt ja varustatuna rikkalike illustratsioonidega, kusjuures paljud fotod on avaldatud esmakordselt, on see raamat unikaalseks teejuhiks. […]
“Inkvisitsioon”
Nüüdisinimese silmis on Hispaania inkvisitsioon vägivalla ja usulise sallimatuse musternäide. 1478. aastal asusid inkvisiitorid katoliiklike monarhide Fernando ja Isabeli õhutusel ning Torquemada juhtimisel ketserlust välja juurima. Hispaanias ei olnud aga mitte mingit mainimisväärset hereesiat, mistõttu ketserikohtud hakkasid kimbutama kristlusse pöördunud juute, keda kahtlustati judaistlike tavade järgimises. Inkvisitsiooni ajalugu on tulvil õudusi ja piinamist: umbes 2000 […]
“Balti idealisti kirjad emale”
Autori nimi käesoleva raamat tiitellehel on kujundiline. Esimene pool Georg Julius von Schultz on pärisnimi, mille eesnimedele järgneb aadlitiitel. Tagumine pool Bertram on üks autori vajunimest (B.; Dr. Bertram; Dr. G. S.; -z. Schultz-Bertram on avaldanud oma töid nii õige nime all kui ka anonüümselt). (…) Kujundiline on õigupoolest ka käesoleva raamatu pealkiri. Teose esmatrüki […]
“Vend Haluini pihtimus”
Nad liikusid läbi hõreda avatud metsamaastiku ebaühtlaste mätastega rohu, kus külmunud lumikate oli liiga kerge, et kõrsi vastu maad vajutada, ja oleksid peaaegu möödunud väikesest künkast paremat kätt teeraja kõval, kui valge pitsikatte alt poleks paistnud tumedat maapinda, tumedamat kui talvise murukamara pleekinud pruun. Cenred oli sellest mööda läinud, aga kui Cadfael peatus ja alla […]
“Laulev luu”
“Ja mida te minult tahate?” küsis Thorndyke rahulikult. “Vaadake söör,” ütles Miller, “siin on meil üks mantel. Taskus oli paar kindaid, kaelarätt, toos tikke, trammipilet ja sneppervõti. Missis Chater tahaks teada, kelle mantel see on.” Ta sidus paki lahti, pilk meie üsnagi rahulolematul kliendil, ja Thorndyke jälgis teda kerge muigega. “See on teist väga lahke, […]
“Eksinud elumehe juhtum”
Sari: Öölane nr. 135 Traggi hääles kostis ärritus. “Mason, me tegeleme mõrvaga. Ma ei kavatse sinuga pokkerit mängida. Sul on tavaliselt mõni äss varuks, aga seekord ma tahan ma kaardid kohe avada.” “Ma ei saa vastata ühelegi küsimusele, mis puudutab mõnda noort naist, kellega mõni liftipoiss mind mõne mõrva sooritamise ajal mõnes kesklinna hotellis näha […]
“Saared ajaloos”
ajalugu/sotsiaalteadused Marshall Sahlins (sünd. 1930), Chicago Ülikooli emeriitprofessor, on 20. sajandi teise poole üks mõjukamaid ja originaalsemaid antropolooge. Tema rikkaliku loomingu huvikeskmeks on olnud erinevad Polüneesia kultuurid, mida ta on nii põhjalikult kirjeldanud kui ka süvitsi analüüsinud. Sahlinsi töid iseloomustab eeskujulik ainesetundmine, lai interdistsiplinaarne haare ja algupärane teoreetiline mõtlemine. Tema üheks teaduslikuks peaeesmärgiks on olnud […]
“Aja viide”
Valimikku on koondatud viimasel kümmekonnal aastal kirjutatud estraadimonolooge ja -stseene ning kaks ühevaatuselist näidendit. Autori looming tugineb tõsielu varjatud koomilisusele naerdes välja väikekodanluse, bürokraatia, väikluse ja ideaalituse ilmingud. Taskuformaat
“Saatuse mängukanniks”
Pikapeale sai enamik siia põgenenud eestlasi Rootsi kodakondsuse. Minu isa keeldus kodakondsust taotlemast. Ta kaotas eelised, mida see oleks kaasa toonud, ja teda püüti ümber veenda. Ja kõikjalt kostvad küsimused: “Kas sa tõesti arvad, et sinu maa saab veel kunagi iseseisvaks?” kõlasid peaaegu irooniliselt. Algul oli minu isa ainult üht kulmu kergitades pisut üleolevalt naeratanud: […]
