“Võlur ja nõid. Võlur ja nõid: Anne. Võlur ja nõid: Tuli. 3 raamatut”
Raamat “Võlur ja nõid” Kui Whit ja Wisty seda piinatud olevust esimest korda nägid, üritas ta endale meeleheitlikult toitu ja vett hankida. Ta pidi elu eest – sõna otseses mõttes – verekoertekarja vahelt läbi jooksma! Ta kukkus… ei, ta jäi elama. Lõrisevad põrgupeletised sõid ära vaid tema toidu. Kui olevus end nuttu tihkudes püsti ajas, […]
“Krimmi kogumik. Konverentsi “140 aastat eestlust Krimmis ettekanded (09.-10.09.2001)”
Teised Ukraina eestlaste päevad, millega tähistati Krimmi eestluse 140. aastapäeva, toimusid 09.-11.09.2001 Krimmis Beregove külas (varem tuntud kui Zamruk, Rannaküla või Beregovoje). Eesti päevade raames peeti ka rahvusvaheline teaduskonverents, kus keskenduti eeskätt Krimmi eestlastele, kuid käsitlemist leidsid väliseesti ja eri vähemusrühmade probleemid laiemaltki. Esimesel päeval kuulati Krimmi teadlaste ettekandeid, teisel päeval esinesid Eesti delegatsiooni liikmed. […]
“Eesti kunstist ja kunstikäsitusest 19. sajandi lõpust kuni aastani 1916”
Vaadeldavasse ajavahemikku langeb eesti kultuuri ja kultuurielu (ka kunstielu) järsk tõus, selle hulgas eesti moodsa kunsti sünd ja arengu esimesed etapid, koos sellega perioodikas avaldatud kunstialaste mõtteavalduste arvu kiire kasv, reageerimine uuele, professionaliseerumine. Võrreldes eelnenuga, võib seda nimetada murranguks, võrreldes Lääne-Euroopa ja vene modernse kunsti, kunstikäsituse ja kunstieluga, püüdeks järele jõuda, saada võrdväärseks osaks Lääne-Euroopa […]
“Minu suguvõsa lugu. Hispaania päevik”
Mall (Lena Helgi) Jaakson kirjutab raamatu esimeses osas oma suurest eesti suguvõsast ja enda käekäigust kolmel kodumaal – Eestis, Rootsis ja Hispaanias. Käsikiri on valminud eesti keeles. Raamatu teine osa “Hispaania päevik. Aastad 1975-2010” käsitleb Franco-järgset aega Hispaanias, demokraatia vaevalist arengut ja elu Alicantes ja selle maalilises ümbruses. See on kokku pandud autori kahest varasemast […]
“Trotsija. Katse mõista Uku Masingut”
Uku Masingu suunas minna tähendab kaarega minna: oli ta ju teoloog, see tähendab vaimutüübi esindaja, kelle eestikeelne nimi juba, usu-teadlane, kõlab Teaduse Ajastul anakronistlikult, et mitte rohkem ütelda. Endisaegse usu asemel ilmuvad uusajal mitmed uued vaimunähtused, teiste hulgas keelefilosoofia. Iseenesest polnud selleni jõudmine muud kui järjekordne samm maailmapildi inimlikustamisel; teati juba, et käekirja ja väljendusviisi […]
“Upanišadid”
Upanišadid pole kindlate tunnustega kirjandusžanr, vaid pigem mahukas raamatukogu, mis hõlmab nii proosat, värssi kui ka kahekõnesid – õpetusi, uskumusi, tähelepanekuid, müüdipärimusi ja pilte Vana-India elukorraldusest. Selle pärandi uurimis- ja tõlgendamislugu on Indias enam kui paari aastatuhande pikkune, kusjuures Lääne autorid on India õpetlastelt palju üle võtnud. Upanišade loetakse veedakirjanduse viimaseks osaks, millele viitab nende […]
“Sealpool head ja kurja. Tulevikufilosoofia eelmäng”
Eeldades, et tõde on naine -, kuidas? kas ei ole hästi ära põhjendatud kahtlus, et kõik filosoofid, niivõrd kui nad olid dogmaatikud, naisi halvasti tundsid? et see kohutav tõsidus, see saamatu pealetükkivus, millega nad tavatsesid tõele läheneda, olid sobimatud ja sündmatud vahendid, et naisterahvast võluda? Kindel on, et ta ei lasknud ennast ära võluda: – […]
“Carl Eduard Hasselblatt 1820-1889”
Carl Eduard hasselblatt (1820-1889) oli silmapaistev vaimulik, kooli- ja kirjamees, kelle eestvõttel lõpetati duellipidamise kohustus Tartu ülikoolis. Kambja kirikus oli ta ametis 43 aastat. Sel ajal sai kirik juurdeehituse, uue oreli ja altarimaali. Sütitava kõnemehena kasvatas ta kogudust. Praostina oli ta eeskujuks paljudele ametivendadele. Hasselblatt on maetud Kambja surnuaiale.
“Meie mees Shanghais”
Põnevusromaan. Miks reisivad kodutud mehed pidevalt Göteborgi ja Shanghai vahel? Seda üritavad välja selgitada nii ajakirjanik Isa Montgomery, uurija Mario Tumm kui ka tema teatrilavastajast elukaaslane Viggo Sjöström. Kes neid kummalisi reise korraldab ja mis peamine – miks? Paljud on proovinud müsteeriumit lahendada, aga kõik on loobunud, sest kodutud on hirmul ning politseile ei räägita […]
“Suur Stalingradi lahing”
Suurel Stalingradi lahingul, kus kuue ja poole kuu kestel (juuli keskpaigast 1942 kuni veebruari alguseni 1943) peeti veriseid võitlusi meie vägede ja saksa fašistlike väejõukude vahel, oli otsustav tähtsus 1942.-1943. a. sõjasündmustes, need võitlused seisid tol ajal kogu inimkonna tähelepanu keskpunktis. Hitler paiskas Stalingradi peale saksa armee parimad jõud, rohke ja võimsa sõjatehnikaga varustatud jõud. […]
“Geneetika”
Sari: Tasub teada Selles noortele mõeldud sarjas on vaatluse all elust võetud aktuaalsed ideed ja vaidlusküsimused Geenid kontrollivad meie keha talitlust ja neist sõltub, millised me välja näeme. Miks siis ikkagi mõjutab meid ka keskkond, kus me elame, ja see, mida me sööme? Kas geenitehnoloogia hakkab muutma meid kõiki? Kas geenitehnoloogia areng toob inimkonnale head […]
“Vanadest Eesti rahvakommetest”
Raamat eesti rahvakommetest ja tavadest. Käsitletakse perekondlike sündmuste ja kalendritähtpäevadega seotud kombestiku ja eestlaste tavasid igapäevases argielus. (Taskuformaat)
“Tõde ja õigus I”
“Tõe ja õiguse” I osa uustrüki alustekstiks on Tammsaare kogutud teoste VI köide 1981. aastast. Et seekord on tegu rahvaväljaandega, on ladusama loetavuse huvides võetud siin teksti veidi rohkem redigeerida kui eelmises tekstikriitilises väljaandes. 1920-ndail aastail oli kirjakeel alles normimisel, mistõttu oli ebaühtlane kirjutusviis tolle aja teostes tavaline. Romaani tegelaskõnes on säilitatud pea kõik rahvakeelsed […]
“Minu lugu”
Michelle Obamast on saanud meie ajastu üks mõjuvõimsamaid ikoone. Ameerika Ühendriikide esileedina – esimese afroameeriklasena selles rollis – aitas just tema kaasa seni kõige siirama ja inimlikuma Valge Maja loomisele. Michelle Obama kehtestas end kogu maailmas naiste ja tütarlaste õiguste eest seisjana, muutis kardinaalselt Ameerika perekondade arusaamu tervislikust ja aktiivsest eluviisist, samal ajal aga oli […]
“Ilusast naisest ei saa head muumiat”
võtke paar banaanilindu; pöörake rüütli pead võllas; ravige oma haavad onguentiga; lahendage mõistatus peast või tehke midagi varjualusega; te ei pea midagi riivama, et tulla juulis; kuivatage koera, võimalikult mere lähedal; minnes sinna, võrgutage naine; ja magage temaga; kuni see kõik laiali paisatakse; või on nii, et meie peakesed seda ei võta. Umbes niisugune, raskesti […]
“Rahvusvaheliste suhete alused”
Kas riigid on tõesti iganenud, nagu väidetakse? Kas võim on ajast ja arust? Külm sõda on lõppenud, aga maailmas on endiselt liiga palju tuumarelvi. Inimesed peavad ikka veel veriseid sõdu. Uue maailma korralduse sõlmküsimusena on taas päevakorrale kerkinud terrorism ja terrorismivastane võitlus. Sõda ja rahu, vaesus ja rikkus on jäänud keskseks probleemiks ka tänapäeva maailmas. […]
“Tänavatest ja tähtedest”
“Säärased on need nägemused, mis lakkamatult esile tõusevad, tõelisuse kõrval kõnnivad ja seda varjama kipuvad, sageli üksildast rändurit oma võimusse võites…” – Virginia Woolf
“Eesti ilu välimääraja”
Joao Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik. Kummaline kirdekaare rahvas, kelle femiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika. Lisaks reale järeldustele leiate “Eesti ilu välimäärajast” vaateid tänast Eestit iseloomustavatele nähtustele, […]
“Kas see on inimene”
Primo Levi “Kas see on inimene” on üks neid raamatuid, mis “ei lase elada”, mis jäävad hinge kraapima. Need fragmentaarsed read kirjeldavad inimese võitlust inimeseksjäämise nimel keset absurdsust ja ebainimlikkust, aga ka inimeseksolemist tema paljudes erinevates varjundites.
