“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 17(24). Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil III”
Sisukord Saateks Aleksander Loit / Eestimaa ja Liivimaa. Kaks Läänemere provintsi Rootsi suurriigis 17. sajandil Liis Taimre / Nils Assersson Mannersköld Ingerimaa kubernerina (1626-1643) Andres Andresen / Luterlik territoriaalkirik ja poliitiline võim: kirikukorralduse struktuurimuutused Eestimaal 1561-1766 Jürgen Beyer / Vagaduse edendamise strateegiad Eesti- ja Liivimaal (1621-1710). Konfessionaliseerimine ja pietism Janet Laidla / Ajalookirjutuse antikvaarsest suunast […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 18(25). Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poole ja 20. sajandi alguses II”
Sisukord Saateks Indrek Kiverik / Baltisakslased ja Vene riigivõim 19. sajandi teisel poolel: vene keele kasutuselevõtust Balti kubermangude ametiasutustes ja koolides Sirje Tamul / Tartu ülikool venestamise, sõja ja sulgemise ohus (1882-1918) Tooms Hiio / Vene üliõpilaskorporatasioonist venestamiseni. Tartu saksa korporatsioonid ning üliõpilaskonna seisuslikud, ideelised ja rahvuslikud vähemusrühmad 1820.-1890. aastatel Kadri Tooming / Vene impeeriumi […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 19(26). Eesti ajaloost 19.-20. sajandil”
Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest Sisukord Saateks Toomas Hiio / Tartu ülikooli üliõpilaskond 1802-1855. Päritolu ja sotsiaalne koosseis Marten Seppel / Pärisorjuse kaotamine ja talurahvakogukondade konstrueerimine Balti kubermangudes Kersti Lust / Oodatuimad ja kirutuimad talurahvaseadused: 1816. aasta Eesti- ja 1819. aasta Liivimaa taluravaseadus. Historiograafiline skits Mati Laur, Kersti Lust, Priit Pirsko, Ülle Tarkiainen / Talude […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 20(27). Kroonikast kantaadini”
Muusade kunstid kesk- ja varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal Sisukord Saateks Marek Tamm / Kuidas õigustada ristisõda? Liivimaa vallutamine ja uus ristisõjaretoorika 13. sajandi alguses Carsten Selch Jensen / Pühaks muudetud ajalugu. Martüüriumid ja sakraliseeritud alguse loomine 13. sajandi alguse Liivimaal Marju Lepajõe / Wotzu ist die tzung? Martin Lutheri keele- ja hariduskäsitusest Walther Ludwig / […]
“Rektor Ewers”
Käesolev raamat räägib Johann Philipp Gustav Ewerist (1779-1830), ühest kõige tähendusrikkamast rektorist Tartu ülikooli ajaloost. Just Ewersi ebatavaliselt pikka rektoriksoleku perioodi (1818-1830) langest 1802. a avatud Keiserliku Tartu Ülikooli esimene hiilgeaeg. Ometi on Ewersi nimi tuntud palju vähem kui esimese rektori Georg Friedrich Parroti või raamatukogu rajaja Karl Morgensterni omad. Vaatamata suurtele teenetele, mida keegi […]
“Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925-1940”
Võib suure kindlusega väita, et vähemusrahvuste kaitse küsimus on aktuaalne kõikjal, kus riigi elanikkond koosneb mitmest rahvusest. Selle tungivus sõltub eelkõige vastava riigi vähemusgruppide suurusest (eriti suhtes põhirahvusega) ja enamusrahvuse ning vähemusrahvuste omavaheliste suhete iseloomust. Viimased on enamasti ajalooliselt kujunenud. Lahendamata vähemusküsimus võib kergesti muutuda hukutavaks riigi julgeolekule, seepärast on vähemuste õiguste küsimus riigi sisejulgeoleku […]
“Igavene tagasitulek. Kaljukunstist kogu maailmas.”
Teie käes olevas raamatus tutvustatakse tähtsamaid kaljukunsti meistriteoseid kogu maailmast. Neis peegelduvad tunded ja püüdlused on erutanud inimeste meeli juba rohkme kui nelikümmend tuhat aastat. Rohkem kui 500 joonistuse ja foto hulgas näeme ka praeguse Prantsusmaa ja Hispaania alal viimasel jääajal elanud inimeste poolt loodud koopamaalinguid. Ehhki kaljukunsti leidub maailma kõige erinevamates paikades, on see […]
“Arutlus meetodist. Aru õigeks juhtimiseks ja tõe otsimiseks teadustes”
Rene Descartes´i (1596-1650) “Arutlus meetodist” on üks kõige tuntumaid ja loetumaid filosoofilisi tekste. Kui keegi filosoofiast natukenegi kuulnud on, siis tuleb talle tuttav ette kartesiaanlik kahtlemise meetod, mille rakendamisel on võimalik jõuda äratundmisele, et kui ma mõtlen, siis järelikult ka olen – cogito, ergo sum. Ent Descartes´i “Arutlus” teeb ilma ka väljaspool tänapäevaselt mõistetud filosoofia […]
“Soren Kierkegaard”
Minu kõige varasem mälestus, mis Kierkegaardiga seostub, on see, et kui ma lapsena püksisääri üle kõrgete säärtega saabaste, mis tollal moes olid, võrdsele kaugusele ei tõmmanud, ütles lapsehoidja mulle hoiatavalt: “Soren Kierkegaard!” Niimoodi kuulsin ma esimest korda nimetatavat nime, mis samal ajal nii valjult täiskasvanute kõrvus kaikus. “Corsareni” karikatuurid olid teinud Kierkegaardi jalad tuntuks ka […]
“Filosoofilised pudemed”
Mis ma nüüd öelda tahtsingi? … Ärgu keegi küsigugi mult seda, ja seejärel ärgu keegi küsigu minult midagi selle kohta, kas mul on üldse arvamust. Miski ei saa kellelegi olla rohkem ükskõik kui see, milline on minu arvamus. See, et mul oleks kindel arvamus, on mulle samas liiga palju kui ka liiga vähe; eksistentsiks peab […]
“Ängi mõiste”
Distinksioonide aeg on möödas, süsteem on saavutanud oma võidu. See inimene on haruldus, kes veel meie päevil toda aega armastab ja kelle hing januneb millegi nii haihtunu järele. Olgu kuidas on, kuid ometi jääb Sokrates selleks, kes ta oli: lihtne tark oma imelis distinktsiooniga, millest ta ise kõneleski ja mille ta ise välja arendas ja […]
“Surmatõbi”
Järgneva “mõttearenduse” vormi peavad paljud võib-olla kummaliseks. See võib paista neile meeleülenduseks liiga range ning teaduslikkuse kohta liiga meeltülendav olevat. Mis viimatimainitusse puutub, siis ei arva ma sellest midagi. Mis seevastu esimesse väitesse puutub, siis pole see minu arvamus; ja see, et vorm olevat meeleülenduseks liiga range, on minu käsituse järgi vale. Üks asi on, […]
“Traktaat tolerantsusest”
“Kas valgustajad oleksid ka üksteise peale niimoodi karjunud?” küsisid minu käest kunagi 11. klassi õpilased, kui nad ise olid ajuti ennastunustavalt karjudes tund aega arutlenud teemal, mis võis kõlada umbes: “Kas inimene on loomult halb või hea?”, ning oli mõeldud häälestusena valgustusajastu käsitlemisele. Käsitlemiseni ajastu ühe keskse küsimuse hääleka ülevaidlemise juurest tookord ei jõutudki, küll […]
“Nikomachose eetika”
Mõisted eetiline ja ebaeetiline kuuluvad peale teaduse ka igapäevakõne valdkonda. Võib eeldada, et üldiselt teatakse, mida selle all mõelda. Tavakasutuses seostuvad need mõisted kõneleja hinnanguga: eetiline on sama, mis hea, ebaeetiline aga halb. Siia tuleb lisada – kõneleja arvates. Eetilise omaduseks on see, et ta sõltub suurel määral konkreetsetest tingimustest – ajast, kohast ja kõigest […]
“Loodusteaduse filosoofia”
Käesolev raamat pakub sissejuhatuse mõningaisse teemadesse, mis on kesksel kohal tänapäeva loodusteaduse metodoloogias ja filosoofias. Ruumikitsikuse tõttu otsustasin käsitleda üsna üksikasjalikult väikest arvu olulisi küsimusi, selle asemel, et anda põgusat ülevaadet laiemast teemaderingist. Kuigi raamat on oma iseloomult elementaarne, olen püüdnud vältida eksitavat liiglihtsustamist ning olen viidanud mitmetele lahendamata küsimustele, mis on praegu uurimise ja […]
“Analüüs ja metafüüsika”
Ma nimetan seda raamatut sissejuhatuseks filosoofiasse. Sissejuhatav on ta kahes mõttes. Esiteks ei eelda ta oma lugejailt varasemaid kokkupuuteid filosoofiaga. Ta peaks olema mõistetav ka ilma selliste kokkupuudeteta. Teiseks ei alusta ma mitte konkreetsete probleemide arutamisest, vaid filosoofia üldise loomuse käsitlemisest, lähtudest sellest, kuidas mina – koos paljude teiste meie aja filosoofidega – filosoofiat mõistan […]
“Meetodi vastu”
Imre Lakatos, üks parimaid sõpru, kes mul kunagi olnud on, võttis mul 1970. aastal ühel peol nööbist kinni. “Paul,” ütles ta, “sul on nii kummalised ideed. Miks sa neid kirja ei pane? Mina kirjutan vastuse, me avaldame kogu selle asja, ja luban sulle – see saab kohutavalt põnev olema.” Ettepanek meeldis mulle ja asusin tööle. […]
“Filosoofilised uurimused”
Järgnevalt avaldatud mõtted on sadestunud filosoofilistest uurimistest, mis mind viimased 16 aastat on köitnud. Nad puudutavad paljusid teemasid: tähenduse, arusaamise, lause ja loogika mõistet, matemaatika aluseid, teadvuseseisundeid ja muud. Ma panin kõik need mõtted kirja märkustena, lühikeste lõikudena. Seda kord pikemates ahelates ühel ja samal teemal, kord kiiresti ühest valdkonnast teise põigates. – Mul oli […]
“Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani I-III. 3 raamatut”
Üldkoostaja Jüri Talvet Eesti võrsumises rahvuseks ja kultuurrahvaks on maailmakirjandus olnud peategureid. See on kujundanud meie vaimseid hoiakuid alates rahvuslikust ärkamisest tänapäevani. Maailmakirjanduse tõlkimise käigus on arenenud meie emakeel. Kolmeköiteline koguteos “Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani” annab ajaloolise ülevaate maailmakirjanduse põhinähtustest ning lubab jälgida maailmakirjanduse tõlkeloo peajooni Eestis. Raamat “Ida kirjandused” Koguteose I köide hõlmab ülevaateid Muinas-Ida, […]
“Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse”
Artiklid Narva kodanikkonnast 1581-1704 / Enn Küng Heinrich Stahli “Käsi- ja koduraamatust” / Leino Pahtma Pestilenz ja Kaltes Fieber. Kaotused ja haigushooldus Rootsi armees Eesti- ja Liivimaal 17. sajandi teisel poolel / Margus Laidre Hajatalude arvust Lõuna-Eestis 1680. aastatel. Allikakriitiline analüüs / Ülle Tarkiainen Eestkostest vabanemine. Agraarsuhetest Eesti 18.-19. sajandil / Mati Laur, Priit Pirsko […]
