“Öö Kleopatraga”
… Ent romantism ei sündinud sugugi 1830. aastal “Hernaniga”. Seda valmistasid ette juba Chateaubriand ja Mme de Stael, see ammutas jõudu Schilleri ja Goethe, Shakespeare´i ja Byroni loomingust ning avaldus kõigis kirjandusvormidest. Kõige eredamalt lõi see aga lõkkele teatris. Vastates uue sajandi nõudmisele, astuti vastu klassikalistele kaanonitele. Romantism tahtis anda rahvale teoseid, mis toetaksid nende […]
“Tiziani poeg. Iludusmärk”
… Nagu ikka, ei arene inimtegevuse eri valdkonnad eraldi ega üksteist mõjutamata. Holistlik filosoofia kajastus kunstis romantismina, mis tekkis vastukaaluks valgustusajastu kainele mõistusele. Romantism väärtustab vabadust, liikumist, kirge ja lõputut püüdlemist ega taha hoolida klassikaliste ideaalide korrast, tasakaalust ja vaoshoitusest. Romantismi võtmesõnad on intuitsioon, kujutlus ja tunne. 1830. aastatel ilmusid balletilavale sülfiidid ja vilid. Marie […]
“Löök allapoole vööd”
Missis Henry Thorsenil, rikkal ja võimukal lesknaisel, tekib kahtlus, et tema tütrelt Angelalt pressitakse raha välja, ning ta pöördub oma murega Paradise City parima ja kalleima eradetektiivibüroo Acme poole. Asja asuvad uurima intelligentne ja sarmikas detektiiv Dirk Wallace ning tema asendamatu abiline Bill Anderson, kes puutuvad juurdluse käigus kokku nii vägivalla, narkootikumide kui maffiaga. (taskuformaat)
“Täheatlas”
Käsiraamat tutvustab Eestis nähtavaid ja (mõnevõrra pinnapealsemalt) ka lõunapoolkera tähtkujusid. Lugeja leiab siit taevakaarte, juhtnööre tähtkujude leidmiseks igal aasta- ja kellaajal, andmeid taevasfääri näiva pöörlemise ja planeetide liikumise kohta. Lühidalt on esitatud ülevaade astrofüüsikast, veidi on juttu ka astroloogiast. Raamatu lõppu on lisatud väikesemahulised Kuu, Veenuse ja Marsi kaardid. Käsiraamat on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks loodushuviliste […]
“Marie Underi eluraamat I&II köide” 2 raamatut
Saateks Seesinane Marie Underi elu raamat on ühtlasi luule raamat, sest need kaks on avatava teose keskkujule lahutamatult seotud. Nii katab üks nimi teise – ja sisu kajastab Marie Underi elu- ja luuleteekonda. Need kajastused on siin esitatud kahes osas: pildilises ja puhtsõnalises. Esimesse on kogutud fotod luuletajast enesest, ta omakseist, sõpradest, kolleegidest, tuttavatest, külalistest. […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 11 (18). Vaeslastekohtud”
… Mis on vaeslastekohus? Küsitledes pisteliselt tuttavaid juriste ja ajaloolasi selgus, et täpselt ei teadnud keegi. Tavaliselt pakuti midagi seoses vaeste hoolekandega või vangutati pead. Ometi on tegemist Eesti ja Läti aladel üle 350 aasta tegutsenud asutustega, mille tegevuse tulemusel tekkinud materjalidest on moodustatud kokku 321 fondi. On kujunenud kahetsusväärne olukord, kus arhiivid säilitavad dokumente, […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 9 (16). Artiklite kogumik”
Sisukord – Vello Naaber. Eesti arhiivimaterjalide reevakueerimisest Nõukogude Venemaalt 1920. aastatel. – Kalev Koppel. Kuidas kaardid kõnelesid: 17.-19. sajandi katastriplaanide esitusmudel. – Kersti Lust. Raharendi kehtestamine eestikeelse Liivimaa kroonutaludes. – Jaak Valge. Vabadussõja-aastad Eesti majanduses. – Luule Rand. Saksamaa idapoliitika ja Eesti 1918-1926. – Ago Pajur. 3. Eesti polk. – Tõnu Tannberg. Baltikumi kohast Nõukogude […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 10(17). Uuenev Saaremaa kroonuküla (1841-1919)”
19. sajandil ja 20. sajandi alguses uuenes elu Eestis kõigis eluvaldkondades. Agraarsektoris tähendas see kapitalistlike suhete kehtestumist põllumajanduses ning talurahva järkjärgulist emantsipeerumist, mille eeldused oli loodud 19. sajandi vältel välja töötatud seadustega. Mõisa- ja talumajanduse ümberkujunemise raames teisenes mõisa-talu patriarhaalne suhe rahasuhteks ning tekkis mõisnikest suurmaaomanike kõrval talupoegades väikeomanike kiht, seni patriarhaalselt liigendunud talurahvas jagunes […]
“Taevasaar”
Planeet Maa on nagu saar, huljumas kosmiliste avaruste ookeanis. Inimkond on aga selle saare Robinson. Mäletamata aegadest alates oleme olnud selle taevasaare elanikud, püüdes püsima jääda karmi kliima, ohtlike vaenlaste ja entroopia kiuste. Oleme suutnud asustada peaaegu kogu oma taevasaare maismaa, kasutusele võtta suured mered ja isegi õhuruumi. Nii tuleb meil ka vastutada Maa, sellel […]
“Kümme aastat valges majas. Ausalt ja avameelselt”
Kultuuriloolane ja ajaloodoktor Aare Laanemäe meenutab selles mäelstusteraamatus oma kümneaastast tööd parteifunktsionäärina “Valges majas”, kus asus Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee. Ta kirjeldab värvikalt tollaste olulisemate parteiotsuste tausta, omavahelisi suhteid keskkomitees, NLKP Keskkomitee kontrollreide Eestisse, kohtumisi Eesti NSV teadus- ja kultuurieliidiga jpm. “Võimalik, et olulisim motiiv raamatu kirjutamiseks oli soov heita pilk oma hingesügavustesse, et saavutada […]
“Isa ja aeg”
Enn Soosaar (sünd. 1937) Tuntud tõlkija ja arvamusliidri perekonnaloole tuginev mõtisklus. Vanaisa, isa ja poja eluajal on Eesti XX sajandil läbinud uskumatuid ajaloopöörakuid, mille mõjusid ja tagajärgi on raske, kuid vajalik analüüsida. “Loomingu Raamatukogu”, 2007/5
“Neli blondi”
– On rõõm näha, et Jackie Collinsi sissetallatud rada ei rohtu veel niipea. Ja et võetakse vaevaks kujutada rikaste ja ilusate tibide elu ilma õhkamiste ning liigse romantikata. – Kerttu Rakke – Seks ja võim. Mehed mõtlevad seksile keskmiselt iga 15 minuti tagant – ehk tuleks neile seetõttu vähem palka maksta? Maksta või mitte, naised […]
“Maavärin – laastavaim loodusnähtus maailmas”
Sageli jõuavad meieni uudised kaugeis paigus toimunud maavärinatest. Teatud mõttes on maavärinad meile kõigile tuttavad. Kas me aga teame, mida maavärinad tegelikult tähendavad? Avalikkusele lahti seletamiseks on seismoloogia tihtipeale tänamatu teema, sest lihtsustamine võib kergesti eksiteele viia. Selle väljakutse on vastu võtnud kogenud briti seismoloog Roger Musson oma raamatus “Maavärin – laastavaim loodusnähtus maailmas”. Musson […]
“”Karuks istus vangitornis…” 1980 – aasta, mis raputas Eestit”
– 1980. aasta noorterahutused Tallinnas – Haridusminister Elsa Gretškina ja vene keele õpetamine. – Imre Arakase suur relvarööv ja põgenemine Toompea kohtusaalist. – Lennart Meri ja National Geographicu artikkel Eestist. – Kuidas kommunist Jüri Kukest sai nõukogude võimu vaenlane. – Olümpiamängude purjeregatt Pirital. – Rein Poopuu – Nõukogude Eesti allilma ristiisa ja KGB salajane abimees. […]
“Valitsejate vastu”
“Valitsejate vastu” on Tiit Made kaheksas ajalooraamat ning räägib opositsioonist võimule ja valitsusvastasest tegevusest Eestis läbi aegade. Rahulolematus valitsuste ja valitsejatega on eestlasele omane – et mitte öelda geenides. Reeglina viib demokraatlikus riigis opositsiooni olemasolu ühiskonda edasi ning distsiplineerib võimulolijaid. Kuid Eestis on demokraatiat enamasti nappinud või pole see elanud just parimaid aegu. Valitsejate vastu […]
“Espressolood”
“Espressolood” viib lugeja uuesti kokku romaanist “Scotland Street 44” tuttavate tegelastega ja jälgib, kuidas nende elu edasi kulgeb. Üliedev ja enesekeskne Bruce üritab saada edukaks veinikaupmeheks. Tema korterinaaber Pat elab edasi, kuidas oskab, aga talle korraldatakse tema seltsielu parandamiseks kohtumisi võimalike kavaleridega, ning üks neist üritustest osutub nudistide piknikuks. Bertie peab lootusetut võitlust ema ja […]
“Täiuslikud poisid”
Nõuandeid noormeestele Body, Beauty, Sex, Love & Mind – viis maagilist sõna, mis ühtekokku toimides vormivad poisist täiusliku noormehe. Samas ei käi sõna cool üksnes hea väljanägemisega noormehe kohta, vaid eelkõige loevad poiste puhul isikupära, riietumise stiil, positiivne kehakeel, kohandumus, enda eest hoolitsemine, õige toitumine, humoorikas suhtlemine vastassugupoolega ja nii edasi, ja nii edasi … […]
“Pavarotti maailm”
Tahan rääkida inimestele, kes minu vastu huvi tunnevad, kui vahva ja põnev mul on nende aastate jooksul olnud. Püüdsin rääkida kõigest, mille vastu nad minu arvates võiksid huvi tunda ning ühtlasi selgitada, mida ma tunnen enesele tähtsate asjade suhtes. Püüdsin edasi anda elutarkust, mida ma kunstniku ja inimolendina arvatavasti omandanud olen. Oma lugu rääkides ei […]
“Loodud kestma”
Mis muudab tippfirmad püsivalt edukaks? Tark ei korda teiste vigu. Veel targem ei kuluta ka energiat sellele, et leiutada vigade vältimise viise, vaid kasutab teiste kogemusi ja juba läbiproovitud, toimivaid meetodeid. Eriti kui ta soovib luua midagi, mis peaks vastu keerulistes olukordades ja muutuvas maailmas ning jääks kestma. Ja seda kõige väiksemast isiklikust ettevõtmisest kuni […]
