“Karina Mansdotter”
Ajalooline romaan. “Kividest laotud hauakambri suul, tõrvikute võbelevas valguses joonistub esile Vasade vapp ja selle kohal kuninglik kroon. Liikumatult seisavad musta riietatud sõdurid tõrvikuid hoides, nende kõrval kannavad heeroldid Rootsi riigi maakondade vappe, tõrvikute suits muudab õhu raskeks ja vahetevahel varhab pilgu eest vapi ja krooni. …”
“Kogutud teosed” 3. osa
Felix Ormusson. Muutlik vikerkaar. Ühe Norra reisi kroonika.
“Vennad, pangem laulud kõlama!”
Ohvitseride isamaalise kasvatuse õppuste LAULIK. Valimik isamaalisi ja sõdurilaule. Laulud valinud Elmar Kasesalu ja kolonelleitnant Johan Saar. Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu.
“Unes ja ilmsi”
Ema. Abikaasa. Erakordselt ilus inimene. Näitleja. Ukuaru Minna. UNICEFi Eesti Rahvuskomitee president. Riigikogu X koosseisu liige. MTÜ Heategevuskeskus juht. Taas Riigikogu liige. Osa neist rollidest on teatrist, osa eluteatrist. Me ei ole kahjuks E. Kulli allkirja spetsialistid, aga raamatus on selline allkiri
“Toitumine võhikutele”
Avastage, kuidas: – tõlgendada toiduainete silte – eristada “häid” süsivesikuid ja rasvu “halbadest” – valmistada maitsvaid ja tervislikke roogi – säilitada toitaineid roogades isegi pärast töötlemist Sisaldab uut teavet soovituslike päevaste toidukoguste kohta Korralik toitumine on tervisliku kehakaalu ja eluaegse hea tervise võti. Aga kuidas tagada, et teie ja teie pere sööte õigesti, kui tänapäeva […]
“Kodu ja maailm”
Bimala jutustus Ema, täna tuli mul jälle meelde helepunane märk su juuste lahul, laiade punaste äärtega sari, mida harilikult kandsid, ja su imeilusad silmad, täis sügavust ja rahu. Nad ilmusid mu elu-teekonna algusel otsekui esimene koidupalistus, andes kaasa kuldset reisimoona mu rändamisel. Taevas, mis jagab valgust, on sinine. Mu ema nägu oli küll tõmmu, kuid […]
“Kommentaarium”
Siia raamatusse koondatud kultuurikommentaarid on kirjutatud “Raadio 2” tellimusel ja pärast eetrisse minekut mõnevõrra täiendatult ilmunud mitmesugustes trükiväljaannetes nii laialipillatult, et vaevalt keegi neid koos silmanud on. Kõrvuti moodustavad nad midagi mõttepäevikulaadset, mis loodetavasti annab mingi pildi 1990. aastate keskpaiga eesti kultuurielust ning autori arusaamadest. Oma kirjapaneku võlgnevad siinsed lühiesseed “Raadio 2” toimetajale Marko Reikopile, […]
“Mait Agu. AQ”
1998. aasta 1. septembril vapustas Eestit vaid 46-aastase Mait Agu traagiline hukkumine autoavariis. Samal päeval oli tantsupedagoog õnnitlenud oma poega Märt Agu Tallinna ülikoolis tantsuerialal õpingute alustamise puhul. Tema pea oli ideedest pungil nagu alati, kuid nüüd tuli neid teostada juba tema õpilastel ja kolleegidel. Läbi pikkade eneseotsingute oma tõelise kutsumuse, tantsuni jõudnud Mait Agu […]
“Ema ja tütar”
Sisukord: Inglismaa, mu Inglismaa. Piletid, palun. Pime mees. Uus Eeva ja vana Aadam. Ema ja tütar. Rawdoni katus. Tema kord. Ülemtoon. Saateks. Klassikalised Lood (taskuformaat)
“Juhtimise alused”
Ruth Alas on hariduse omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Eesti Kõrgemas Kommertskoolis ning õppinud juhtimist USA-s. Praegu õpetab ta juhtimise aluseid ja strateegilist juhtimist Eesti Kõrgemas Kommertskoolis.
“Mälestuste radadel” I-IV
Eesti luteri kiriku juht ja Tartu ülikooli rektor, usuteadlane ja ajaloolane JOHAN KÕPP sündis 9. novembril 1874 Viljandimaal Holdre vallas kutsari pojana. /—/ Johan Kõpp oli üks neid suuri eestlasi, kes alates 19. sajandi viimasest kümnendist mõjutasid ligi 50 aasta jooksul Eesti elu, panid aluse meie omariiklusele ja pidid nägema ka selle hävingut, Eesti aja- […]
“Mälestusi tormiselt teelt”
Mõni aasta tagasi tuhaurnis kodumaa mulda puhkama toodud Eesti iseseisvuse eest võitleja, üks vaba Eesti riigi ülesehitajaid ja paguluses selle järjepidevuse kandjaid AUGUST REI sündis 22. märtsil 1886 Viljandimaal Kurla külas, õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja Novgorodi gümnaasiumis ning Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. /—/ August Rei oli Eesti Vabariigi 11-st riigipeast ainus, kes pääses Nõukogude haardest […]
“Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused”
EDUARD VON STACKELBERG, üks baltisakslaste juhte, sündis 6. (18.) novembril 1867 Virumaal Repniku mõisniku pojana. /—/ Tema mälestused “Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused” (“Ein Leben im baltischen Kampf. Rückschau auf Erstrebtes, Verloren und Gewonnenes”, München, 1927) algavad lapsepõlvest ja lõpevad Esimese maailmasõja puhkemisega; mälestuste II osast on ilmunud vaid väike ja väljajättudega osa […]
“Minu mälestused” I-IV osa ühes raamatus
Laevandus- ja ühiselutegelane ning Eesti riigikaitse korraldaja JOHAN PITKA sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas Jalgsema külas taluperemehe pojana. /—/ Johan Pitka on avaldanud tiheda faktikoega raamatu “Minu mälestused suure ilmasõja algusest Eesti vabadussõja lõpuni 1914-1920 (1921). Seekordsesse väljaandesse on koondatud tema mälestustesarjast ilmuda jõudnud “Minu mälestused I-III” (1937-1939) ning “Orkaanis ja džunglis. Minu […]
“Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest”
Üks kõigi aegade silmapaistvamaid lüürikuid ja esimesi armastuslaulikuid ANNA HAAVA sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Pala vallas Haavakivi veskitalu omaniku tütrena. /—/ Erakliku loomuga ja pealetükkiva maailma vastu tõrgeski luuletaja on isikuloolist ainest kasutanud oma ainsas jutukogus ning kauaks ajaks käsikirja jäänud autobiograafilises jutustuses “Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest” (Tartu, 2006). Esmakordselt ilmudes saadeti see nüüd […]
“1905. aasta romantika, järellained, lõppvaatus”
Kirjanik, seltskonnategelane, õpetaja ja hilisem taarausuline, kuid 20. sajandi alul esmajoones kirglik sotsiaaldemokraat MARTA LEPP – 1927. aastani Marta Sophia Lepp-Kirschbaum, kirjanikunimega Sophia Vardi ning hiljem Maarda Utuste – sõndis 12. novembril 1883 Harjumaal Varbola vallas kooliõpetaja tütrena. /—/ Ilukirjandusteoste kõrval avaldas Lepp aastail 1922-1927 kolm köidet mälestusi: “1905. aasta romantika”, “1905. aasta järellained” ja […]
“Kõuepilvede saatel. Saatuslikus kolmnurgas. Läbi varemete”
Elupõline ajakirjanik ARNO RAAG sündis 26. augustil 1904 Tartumaal Vesneri vallas Viidike külas taluomaniku peres. Ta õppis Väägvere algkoolis, lõpetas 1925 Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja jätkas õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi tal lõpetamata. /—/ Arno Raag on avaldanud luulekogu, proosaraamatuid, kirjandusloolisi uurimusi. Pärast lapsepõlve ja Väägvere kooliaastaid kajastavat raamatut ilmusid Rootsis veel aastaid 1921-1949 […]
“Kehra metsast maailma. Saadiku päevik. Kirjad kinnisest majast”
Üks teenekamaid Eesti diplomaate ja välispoliitika kujundajaid KAAREL ROBERT PUSTA sündis 1. märtsil 1883 Narvas raudteeametniku pojana ning õppis Tallinna linnakoolis, hiljem Pariisis vabaülikoolis ja Berni ülikoolis. /—/ Mälestusi hakkas Pusta kirja panema juba vanglas. Neist “Kehra metsast maailma” (1936) hõlmab aega lapsepõlvest kuni välisdelegatsiooni Eestist ärasõiduni; “Saadiku päevik I” (1964) käsitleb sündmusi välisdelegatsiooni ajast […]
“Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast”
Vabadussõjas ühe viimase kõrgema väejuhina kõrges eas surnud ARNOLD HINNOM sündis 5. jaanuaril 1895 Järvamaal Vajangu vallas Kuie külas kaupmehe pojana. /—/ Kodumaal jõudis Arnold Hinnom avaldada mälestusteosed “Põlise vaenlase vastu. Soomusrongide diviisi heitlusi landeswehriga” (1933) ja “Läti küttidega maailmasõjas” (1938). Kolmanda raamatu trükiloa konfiskeeris Nõukogude võim 1940.a, kuid autoril õnnestus algkäsikiri päästa. “Suur heitlus. […]
