“Edgari poja memuaarid”
… Käesolev raamat pakub ajalooliseks võrdlemiseks häid võimalusi. Kuna Heiki Raudla pildid on valminud mitme aastakümne jooksul kahes väga erinevas ühiskonnas, siis on põnev võrrelda, mille üle naerdi seitsmekümnendast üheksakümnenda aastani ja mille üle naerdakse praegu. Eesti riigis ja Viljandi linnas on pikkade aastate jooksul olnud igasuguseid sündmusi, olukordi ja inimesi. Miks on nalja tehtud […]
“Siin maa peal 3.”
Romaani kolmanda, lõpetava raamatu esimese poole moodustab keskse tegelase kirjavahetus oma Kanadas elava koolivennaga aastail 1972-1991. Viimases jaos asetub vaatlusvälja tsentrisse mees nooremast põlvkonnast, kelle üritus taaselustada oma isaisade talu on määratud nurjumisele saatuse ebasoosingu tõttu.
“Valitud teosed” 17. köide
Romaanitsükli “Andruksonide suguvõsa” teine köide, “Töö algus”. Peategelaseks on “Miika Valtsbergi roima” kesksete tegelaste Eeva Andruksoni ja Miika Valtsbergi poeg Toomas Andrukson, kes peab talu rajamisel rasket võitlust loodusega. Romaani läbib tööpaatos, usk rahva loovasse jõusse.
“Teatrist”
Olen aeg-ajalt oma vanu kirjutisi sirvinud. Mitte kõiki, kõik ei huvitagi enam. Tekste, mis jäävad väljaspool oma aja konteksti kaugeks, mille olulisust vaid läinud aastate meenutusena – esietenduste ja uute hooaegade eelsed kirjutised, juubeliõnnitlused, päevakajalised sõnavõtud, mitmed ka elust või poliitikast – ma siia ei kogunud. Algul mõtlesin, et täiendab mõnda artiklit – kirjutan juurde […]
“Vallutajad”
Romaanitsükli “Andruksonide suguvõsa” kolmanda köite keskseteks tegelasteks on Miika Valtsbergi ja Eeva Andruksoni poja Toomas Andruksoni lapsed. Üks neist – Markus, kõige visam töömurdja ja järeleandmatu oma kavatsustes, seega oma isale hingelt lähim – pärib talu, teised siirduvad tööd ja iseseisvat elu otsima peamiselt linna.
“Ridade vahel”
Nazca maapinnajoonistused on maailma üks suurimaid mõistatusi. Kes valmistas rohkem kui tuhat hiigelsuurt looma- ja inimkuju ning geomeetrilist kujundit, mis katavad rohkem kui 400 ruutmiili viljakandmatut maad Peruu lõunaosa pampas? Kuidas suudeti valmistada ahvide, lindude või ämblike loomutruid kujutisi ilma võimaluseta vaadelda tuhandeid ruutmeetreid katvaid hiigelfiguure õhust või mäenõlvalt? Kõige mõistatuslikum on aga see, miks […]
“Minu lapsepõlve kodud”
Mälestuspilte ja lugusid kunstniku ja kirjaniku Jaan Vahtra (1882-1947) lapsepõlve- ja noorusmaalt. Autori illustratsioonidega.
“The Wildfire Season”
Bestselling author of Lost Girls. Haunted. Scarred. Alone. And the nightmare’s just beginning… The Wildfire Season is a remarkable tour de force – an edgy psychological thriller, a supernatural chiller, a terrifying tale of untamed nature and a poignant love story. The vast tracts of wilderness of the Canadian north are beautiful but dangerous – […]
“Goebbels”
Joseph Goebbels kuulub Kolmanda Reichi kõige saatanlikumaks peetud tegelaste hulka. Ent nende silmis, kes temaga koos töötasid, oli ta meeldiva käitumisega ja maailmavaateliselt tolerantne mees. Käesoleva eluloo autor, Goebbesli isiklik pressireferent aastail 1943-1945, näitab teda sellisena, nagu ta oli ümbritsevate suhtes; samuti sellena, kelleks ta ise ennast pidas või tahtis, et teda peetaks: mehena, kelle […]
“Sämblik”
Armastatud kirjaniku Heljo Männi uues juturaamatus “Sämblik” kohtute kahe toreda tegelase – tragi ja krapsaka väikese poisi Ole ning tema tegemistest huvituva mängurõõmsa vanaemaga. Ole fantaasiarikastes mängudes on vanaemal oma kindel koht, mida nii Ole kui vanaema mõlemad mõnuga naudivad. Nende igapäevaelu on põnev ja sündmusterohke, sest igas hetkes peitub mingi ootamatu oaterake, mida nad […]
“Armastaja”
Päikesekummardajad on huvitatud ainult lõbutsemisest, narkootikumidest ja seksist. Orgiaks kõlbab iga ettekääne ja seal vabas õhus päikese käes on kena orgiaid pidada. Aga pühapäeval loojangu ajal ühineb nende prohvet Päikesejumalaga – ta kaob, jättes endast maha lahendamata mõrvad ja tühja rahakapi. Politseileitnant Al Wheeler on õige mees lahendama kuritegu, kui sündmuskohal ei lõpe viski ja […]
“Sõnast sõnasse”
Käesolevasse raamatusse on valitud pikema aja jooksul peamiselt ajakirjades (“Akadeemia”, “Keel ja Kirjandus”, “Looming”) avaldatud artikleid ja retsensioone kirjandusest ja rahvaluulest. Põhiosa neist kajastab rahvaluule ja kirjanduse suhteid, eriti regilauluelementide esinemist luules. Õieti saigi mainitud teema käsitlemine alguse huvist luule vastu. Kuid analüüsides luulet ei võinud märkamata jääda selle taga terenduv rahvaluule. Anonüümse rahvaluule ja […]
“Ütle, et armastad mind”
Kõigist neist tormilistest tunnetest tingituna peksles Martha süda nii kiiresti, et oli raske hingata. Algul oli ta tundnud raevu, siis hirmu, aga nüüd… nüüd ta mõistis, et tahab vaid üht – et mees teda suudleks. Tema huuled avanesid veidi, ta langetas ripsmed, mees kummardus tema poole… ja äkki tõukas ta tütarlapse järsult endast eemale. “No […]
“Peegeldusi elurajalt”
Kodumaja tervitas juba kaugelt, põlluteed minnes paistab eemal hobusepaar. Kus on kündja, minu isa? Sammusin tema poole ja siis märkas ta mind… Ei osanudki me algul teineteisele midagi asjakohast öelda. Kallistaminegi oli kuidagi ebalev ja kobav. Tajusin, et isa oli liigutatud, õnnelik. Jätsime hobused põllupeenrale ja astusime tuppa. Teretasin oma pisarais ema ja õdesid, vestlesime. […]
“Mis mees ta on?”
Pealkirjast, teemast 16. mail 1982 esinesin Tartu kirjanduspäeval lühikese ettekandega “Mis mees ta on?” Annotatsiooni olen kirja pannud: ühest tüübist eesti nõuk. kirjanduses 1949-1982. Sirja Olesk refereeris kirjanduspäeva ettekandeid, sealhulgas minu oma, adekvaatselt “Sirbis ja Vasaras”. Aga ka täistekst on alles ja et üsna erinev samapealkirjalisest lõpptootest, esitan ta siinkohal muutmata kujul. … (taskuformaat, kaaned […]
“Kuulsaid XVIII-XIX saj. matemaatikuid”
… Newtoni, Leibnizi ja Bernoullide poolt rajatud infinitesimaalarvutus arenes ja levis palju hoogsamalt, kui tema avastajad olid osanud loota. Lisaks sellele arendati välja ja süstematiseeriti XVIII sajandi teisel poolel algebra; anti üldine formuleering analüütilisele geomeetriale, loodi kujutava geomeetria põhialused, elustati uuesti arvuteooria kui matemaatiline distsipliin, hakkas formeeruma tõenäosusteooria. Infinitesimaalarvutuse meetodid tungisid ka astmeridade ja trigonomeetriliste […]
“Valitud teosed. Jutustused IV” 19. osa
Jutustused IV Valimik sisaldab jutustusi ja novelle aastaist 1930-1942. Üks osa neist kirjeldab kodanliku Eesti linnakehvikute elu, teine osa kodanlikku intelligentsi ja selle eraldumist rahvast.
“Kingitus loodud oma käega”
Olen kogenud, et isetehtud kingitus teeb saajale kõige rohkem rõõmu. Selles raamatus on ideed ja tööjuhendeid esemetest, mida olen oma sõpradele külla minnes kingitusteks teinud. Parim kingitus mulle on aga see, kui raamatus avaldatu lugeja-vaataja mõtted liikuma paneb ja sellest üha uued ja vahvamad kingitused sünnivad.
“Suur mereretk”
Ajalooline jutustus Kaua aega tunti maailma tema avaruses ja mitmekesisuses üksnes kaupade järgi ja kaupmeeste omavaheliste küsitluste kaudu. Kaua aega vaieldi, kas Maa on neljakandiline või kettakujuline, enne kui avastati, et ta ei ole mitte ketas, vaid kera; vaieldi selle kera suuruse üle, tõmmati sellele mõttelisi jooni, et saada selget pilti suurtest ja tundmatutest teedest. […]
