“Punane roosike”
Ingrid Nolli romaanide kangelannad on peaaegu kõik traagilise lapsepõlvega “femmes fatales”. Oma eluga toimetulekuks kasutavad nad kavalust ja intriige. Ning kui nad saadavad korda kuriteo, oskavad nad seda suurepäraselt varjata. Selline naine on ka romaani “Punane roosike” peategelane Annerose – pealtnäha korralik pereema, kes hakkab sepitsema süngeid plaane, kui usub, et tema abielu on ohus. […]
“Maailma ajaloo kronoloogia”
“Hutchinsoni” maailma ajaloo kronoloogia. Alates 20 000 aastat eKr. Käesolev “Maailma ajaloo Kronoloogia” on esialgne neljaköiteline teose uus, üheköiteline väljaanne. Raamat on hoolikalt ümber töötatud ja materjal selekteeritud selliselt, et originaali maht lühemas, käepärasemas väljaandes säiliks. Ühe aasta materjal on jagatud üksiksündmusteks vastavalt teemadele. Sündmused on reastatud kuude ja päevade järgi, kui need teada on. […]
“Globaalse kapitalismi reformimine. Avatud ühiskond”
Selle raamatu näol on tegemist praktilise filosoofiaraamatuga: ta annab kontseptuaalse raamistiku, mis on mõeldud tegevusjuhisena. Kõnealune raamistik on olnud mulle teejuhiks nii rahategemisel kui ka filantroopilises tegevuses ja ma olen veendunud, et see kehtib ühiskonna puhul ka üldises mõttes, sest see esitab globaalse avatud ühiskonna juhtpõhimõtted. Selle ambitsioonika ettevõtmise elluviimine nõuab minult laia haaret ja […]
“Pocahontas”
Pocahontase otsene järeltulija Susan Donnell kirjutas “Pocahontase” oma perekonnapärimuse alusel. 1600ndatel aastatel panid tema esivanemad aluse Randolphite dünastiale, millest sai Virginia üks tuntumaid koloniaalperekondi. Praegu elab Donnell Londonis ning töötab rahanduskonsultandina. Ta avaldab ka mitmesugustes väljaannetes poliitika-, ühiskonnaelu- ja majandusalaseid artikleid. *** Oma isale, suurele pealikule Powhantanile, oli ta Pocahontas. Väike Vallatu – armastatud tütar, […]
“Radioaktiivsus”
Radioaktiivsuse uurimisel on suur rahvamajanduslik ja teaduslik tähtsus. Radioaktiivsuse tundmaõppimine võimaldas tungida sügavamale aine ehituse saladustesse, läheneda Maa päritolu ja ea kindlakstegemisele, vallutada tegelikult aatomienergia, avastada uusi keemilisi elemente jne. Küsimus, kuidas ja millest on ehitatud kõik ained looduses, huvitas inimesi juba igivanadel aegadel. Muistse Kreeka mõtteteadlased oletasid kaks ja pool tuhat aastat tagasi, et […]
“Taara pidud taga selja”
Valimik lasteluulet Hiis haljendab, tammikus tuhiseb tuul, Sees kihab ja kahab ja sosistab huul. Näe, tuluke tõuseb ja lainetab leek Ning leegisse rehitseb roostetand mõõk. … Taskuformaat
“UFO-raamat”
Järgneva materjali eesmärk on tuua lugejani osa mõistatuslike nähtuste vaatlustest maailmas ja meil, võimalikult sellistena nagu nad vaatlejate poolt esitati. Maailma-ainestik toetub mitmetele Lääne erialastele väljaannetele, Eesti oma on koostatud ankeetide ja vaatluskirjelduste alusel. Kommentaarid ja lõplikud järeldused jäävad tulevikku. Teadmata ja püüdmata konkretiseerida seda, mis vaatlusobjekti taga, püüan lugejat tutvustada tolle toormaterjaliga, mis Lääne […]
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Muigelsui ent tõsimeeli”
… ma oma Meele paiskan nyydki mu lugejate vandekohtu ette ning kohus olgu karm kuid mitte julm… …ma oma Meeles tänan tõesti kõiki kes tõepoolest ongi tänu väärt!
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 6”
Luule. 1944-1992. Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
“Väike meeste välimääraja”
Mida nad ütlevad, mida nad mõtlevad, mida nad teevad. Kas ka teie elu kulgeb pidevas ootamises, sest mees ei suvatse endast märku anda? Olete saatnud sada sõnumit, aga vastuse saanud pooltele – kui sedagi? Olete nõutu, ebakindel või lausa vihane, sest kõigepealt lubatakse tähed taevast alla tuua ja pärast kallatakse kapatäis külma vett kaela? Väike […]
“Ellujäänud”
Üks naine, üks laps – ning neid jälitav mõrtsukas. Ellujäänute otsimisest kujuneb võidujooks ajaga – ja mõrtsukaga. Kui reisijatelennuk Apalatši mägedes alla kukub, hakkavad päästemeeskonnad ellujäänuid otsima ja avastavad, et üks viieaastane poiss ja keegi naine on kadunud. Kolmekümne kilomeetri kaugusel katastroofipaigast tekib Deborah Sanborni silme ette nägemus kahest ellujäänust, kes külmetavad, vaevlevad vigastuste käes […]
“Klouni silmaga”
“Klouni silmaga” (“Ansichten eines Clowns”, 1963, e.k 1968) on saksa kriitilise realisti Heinrich Bölli sisukamaid ja probleemitihedamaid romaane. Nagu paljude teiste Bölli teoste tegelased, on ka selle romaani peategelane Hans Schnier tagasipöörduja – Teisest maailmasõjast tulnud sõdur, kes ei leia endale sõjajärgsel Saksamaal kohta. Võõrandunud oma sõja ajal rikastunud perekonnast, kus valitsevad revanšimeeleolud ja silmakirjatsev […]
“Kestmine”
Enesekaitse sunnib küpset inimest võtma enesestmõistetavalt kõike, mille puhul egoistid uluvad tunde, poliitikud asutavad uue partei, infantiilid kisendavad, hasartmängijad kirjutavad romaane, neurootikud ümisevad tasakesi, kiskudes kammipiide vahelt juukseid, luuletajad vaikivad haavunult. …
“Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes” 1. osa
Käesoleva uurimuse pealkiri sai sõnastuse 1977. aastal. Järgnesid aastad, kus jätkus mõnikord aega tegelda individuaalteemaga, et koguda keeleainest ja lugeda erialast kirjandust. Mõnikord tuli oma teema kauaks kõrvale panna, sest muud tööd (“Eesti murrete sõnaraamat”, “Atlas Linguarum Europe”) olid pakilisemad. Neil aastail puutus näppu palju murdesõnu, mis muidu oleksid ehk jäänud kahe silma vahele, ja […]
“Eelajaloolise kunsti mälestusmärgid”
Viimastel aastatel on huvi arheoloogia vastu märgatavalt kasvanud. Mõistagi on egiptuse püramiidide või sküüdi kurgaanide kaevamisel ka varem laialdase publiku tähelepanu köitnud. Kui nüüd on huvi süvenenud. Lugeja – suurte ajalooliste sündmuste kaasaegne ja osaline – püüab oma planeedi tuleviku pärast muret tundes teada saada, mida on inimesed minevikus üle elanud, “mis juhtus ajaloos” (nii […]
“Sinine tund”
Ülipopulaarse raamatu “Igavesti” järjes “Sinine tund” on Everile võimalus oma perekond surnuteriigist tagasi tuua – aga ainult juhul, kui ta soostub ohvriks tooma poisi, keda armastab rohkem kui elu. Just nüüd, kui Ever oma surematu-võimeid tundma õpib, kui tema armastatud Damen on pühendanud ta süngesse, ahvatlevasse maailma, juhtub Dameniga midagi hirmsat. Samal ajal kui Everi […]
“Pierre de Coubertin”
Uusaja olümpiamängude rajajast, prantsuse pedagoogist Pierre de Coubertinist kõnelev raamat koosneb kahest osast: V. Novoskoltsevi kirjutatud Coubertini biograafiast, milles käsitletakse suure spordiliikumise tegelase jõupingutusi olümpismi taaselustamisel, ja Coubertini enda kirjadest ja kõnedest ajavahemikul 1892-1929. (paberkaaned kulunud)
“Surm on jäädav”
Surematu James Bond tegutseb jälle. Seekord on John Gardner teinud agent 007-st sajandi viimase kümnendi Euroopa riigijuhtide päästja. Sündmused jõuavad haripunkti La Manche´i aluses tunnelis. Enne Berliini müüri langemist on “Cabal” edukaim Lääne luurevõrk Idas. Varitseva hävingu tõttu hajumiskäsu saanud, leiavad selle agendid üksteise järel otsa. Tapetud on juba kolmandik organisatsioonist. Kättemaks? Või midagi enamat? […]
“Eesti haridusseltside ajaloost”
Jaan Tõnissoni ja tema mõttekaaslaste poolt 1906. aastal algatud eesti haridusseltside liikumine seadis tekkepäevadest alates oma eesmärgiks kaitsta rahvuslikke väärtusi: eesti kultuur, keelt ja haridust. Rahvas hindas haridusseltside otsusekindlust eestikeelsete koolide loomisel, rahvusliku kasvatuse ja kultuuritöö edendamisel ning võttis nende tegevusest aktiivselt osa. Haridsusseltside osalejate arvu 1913. a. väitis Peeter Põld olevat 12 tuhande piiril. […]
