“Emajõe ääres”
E. V. Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna Dekaanile. Mag.phil. Ilmar Tõnissoni, elukoht 317, Russel Court, Woburn Place, London W.C.1 avaldus Käesolevaga on mul au kandideerida Teaduskonnakogu poolt eelolevaks sügissemestriks välja kuulutatd õppeülesandele “Valitud küsimusi Briti majandusest”, 3t.n. Olen praegu Londoni Ülikooli majandusteaduskonna doktorand, ning esitan siinsele majandusteaduskonnale ligemal ajal oma väitekirja. Olen kahel korral (1937 ja 1939) […]
“Vaba mehe vaba sõna”
Mõte Ülo Ignatsi artiklite kogumik välja anda tuli tema sõpradel Rootsis ja Eestis, kui arutati, mida talle 60. sünnipäevaks kinkida. Ülo Ignats on aastakümnete jooksul kirjutanud Stockholmis ilmuvas “Eesti Päevalehes” ja mitmetes teistes väljaannetes suurel hulgal artikleid väga erinevatel teemadel, andnud välja mitmeid raamatuid ja esinenud paljudes Rootsi tele- ning raadiosaadetes. Läbi aegade on siiski […]
“Mehhiko – Päikesekivi maa”
Sisukord: Mehhiko rahutu taevas; Õõtsuv linn; Püramiidide jalamail; Pilk seljataha; Tantsiv Mehhiko; Presidendi juures; Maavärin; Süda-Mehhiko kiltmaal; Revolutsioonist ja resignatsioonist kunstis; Teekond Aguascalientesesse; Pika nimega väike osariik; Teekond lõunasse; Mehhiko maaõli; Rahvuskongressis; Sooja mere ääres; Kohtumisi Mehhikoga.
“Itaalia renessansikultuur. Üks esituskatse”
Üldreeglina tuntakse õpetlasi nende loomingu põhjal, tegelastena romaanides tulevad ette ainult mõned üksikud; ja kui nõnda sünnib, siis ikka loomulikus järgnevuses: tegelasena esinetakse, kui looming on juba üldiselt tuntuks muutunud. Selles mõttes ei ole autoriga, kes järgnevalt tuleb vaatlusele, asjad täitsa korras; tema nimelt käibib juba veerand sajandit – tänu H. Hesse “Klaaspärlimängu” tõlkele – […]
“Maarja Magdaleena järgi”
Sa armastasid. Ehk olid tänulik, et õpetasin Sulle ihulikku armastust, ning see andis Sulle üht-teist teada inimeste soovidest. Su ema püüdis kõnelda elu paratamatust julmusest, kuid teda Sa ei kuulanud. Mind kuulasid. Oma kehaga. Issand, kui üksi Sa olid. Ma aitasin Sul inimeseks saada. Kuid varjuderiiki ei õppinud Sa tundma enne kui alles ristil. Mäletan, […]
“Punane roosike”
Ingrid Nolli romaanide kangelannad on peaaegu kõik traagilise lapsepõlvega “femmes fatales”. Oma eluga toimetulekuks kasutavad nad kavalust ja intriige. Ning kui nad saadavad korda kuriteo, oskavad nad seda suurepäraselt varjata. Selline naine on ka romaani “Punane roosike” peategelane Annerose – pealtnäha korralik pereema, kes hakkab sepitsema süngeid plaane, kui usub, et tema abielu on ohus. […]
“Kõigi vaenlaste vastu”
Mis oli 11. septembri sündmuste eellugu? Mida arutasid terrorirünnakute ajal ja vahetult selle järel USA president ning administratsiooni kõrgemaid juhid? Kas USA võttis terroriohtu tõsiselt ja Iraagi ründamine oli põhjendatud? Neile küsimustele otsib käesolevas raamatus vastuseid endine tippametnik Richard Clarke, kes kirjeldab põhjalikult USA valitsuse terrorismivastase tegevuse ajalugu – ning ka möödalaskmisi. “Kõigi vaenlaste vastu” […]
“Vaene Liisa. Bojaaritütar Natalja”
Nikolai Mihhailovitš Karamzin sündis 1766. aastal Samaara kubermangus Mihhailovka külas mõisniku perekonnas. Hariduse sai ta Moskvas erapansionis, mille õppekava oli lähedane ülikooli omale. Humanitaarharidusega mehena, kes tundis hästi saksa ja prantsuse keelt, tutvus ta põhjalikult Lääne-Euroopa kirjandusega. Kirjanduslikku tegevust alustas Karamzin 1783. aastal, esialgu tõlkimisega. Hiljem hakkas ta kirjutama luuletusi ja originaalset proosat. 1789. aastal […]
“Eelarvamusi”
Täheldusi teatrist ja teatritekstidest Tuhkatriinumäng Eesti draama tarkade kivi avastamas? Madis Kõivu tagasitulek parafüüsikasse 2 x Karusoo – Ella Siberimaal; Ajaloo uutmine Viidingu ja Rätsepa “Olevused” Tätte tähetund – Ristumine peateega; Pingi peal oli aeg hõredam Kivastiku kiviktaimla Usu ikka Undi juttu – Narr, kes Norrast naise võtab; Lavalembeline “Laulatus”; “Graali” geopoliitika Välisvaatleja Unduski Viinis Võitlev Vahing […]
“Eesti edu hind. Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus”
Eesti majandus on küll hästi arenenud, kuid elanikud ei tunne end turvaliselt. Sissetulekute ebavõrdsus ja vaesusriski määr on Eestis Euroopa suurimad. Pikka aega ei ole tööd leidnud ja on juba loobunud selle otsimisest rohkem kui 20 000 inimest – tervelt keskmise Eesti linna elanikond! Enesetappude, õnnetussurmade, HI-viiruse ja aidsi leviku näitajate poolest on Eesti maailmas […]
“Inimese elu”
Vanaema helde, lahke, nõnda kallis minule, nagu särav päiksepaiste rõõmu toob ta lastele. … Raamatus on pühendus. Taskuformaat.
“Õlekubu”
Aleksei Pissemski on sündinud 1820. aastal Ramenje kolkakülas, Tšuhloma maakonnas, Kostroma kubermangus vaesunud aadliperekonnas. Ta oli üks populaarsemaid tolleaegseid kirjanikke. Kostromas veedetud aastad olid raskustele vaatamata tema viljakamad ja paremad loominguaastad. Sellesse ajajärku kuuluvad ka käesolevas kogumikus esitatud jutud. Sisukord: Õlekubu Piiterlane Metsavaim Vana mõisaproua (paberkaaned kulunud ja katki)
“Tulepiir”
Hannele Huovi (sünd. 1949 Kotkas), hinnatud karakteri- ja stiilimeister mitmes žanris, on oma romaaniga “Tulepiir” võitnud erakordset tähelepanu nii kodumaal kui ka teistes Põhjamaades: seda on tõlgitud juba paljudesse keeltesse. Varasemast on autori kontos tubli tosin mitmesugust auhinda ja preemiat, sealhulgas Soome riiklik kirjandusauhind 1985 ja 1989. Ja kui ma selle päevaraamatu läbi loeksin, kas […]
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 5”
Näitekirjandus. 1944-1992 Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
“Jõhker mäng”
Väliselt on Arizona juhtivprokurör Janet McNeil pühendunud ja kindlameelse prokuröri võrdkuju, kes elab oma reeglite järgi. Aga tema sisemine maailm on kaoses. Kohutavad õudusunenäod hoiavad naist pidevas ärevusseisundis. Siiski on tugeva pealispinna säilitamine Janetile väga tähtis, sest uurib ühe rassistliku organisatsiooni tegevust ja mõrtsukas ning tema fanaatilised jüngrid ei kõhkleks hetkekski, kui neil peaks tekkima […]
“Vaeste-patuste alev”
“Vaeste-patuste alev” on 1927. aasta parimaks romaaniks hinnatud teos, mis omas ajas võistles edukalt A. H. Tammsaare loominguga. “Vaeste-patuste alev” on korraga nii Jakobsoni kirjanduslik debüüt kui ka tema tippteoseks jäänud raamat. Teose menu on mõneti seletatav päevakajalisusega. Romaanis käsitletakse äärelinna elanike muresid toimetulekuks majanduskriisiga, mis koputaski tollal uksele. Ühtlasi on see päevakajalisus ka igavikuline. […]
“Kestmine”
Enesekaitse sunnib küpset inimest võtma enesestmõistetavalt kõike, mille puhul egoistid uluvad tunde, poliitikud asutavad uue partei, infantiilid kisendavad, hasartmängijad kirjutavad romaane, neurootikud ümisevad tasakesi, kiskudes kammipiide vahelt juukseid, luuletajad vaikivad haavunult. …
“Eesti keele sõnaraamat. ÕS1999”
Teie ees on eesti keele sõnaraamat. See raamat jätkab 1918. aastal alustatud eesti õigekeelsussõnaraamatute traditsiooni. Tollel üle 80-aastasel pikal teel on iga sõnaraamat olnud oma loomisajajärgu ja loojate nägu. Nii ka käesolev. Sõnaraamatu kirjutamisel on kasutatud kõike, mida eesti keele uurimisel on praegu pakkuda ja mida raamatu tegijad on jõudnud läbi töötada. Kõige enam on […]
