“Loomaaed läve ees”
Raamat on pühendatud kõige tuntumatele ja tavalisematele loomadele: koertele, kassidele, rottidele, siilidele, põtradele, tuvidele, varestele, varblastele, sisalikele, konnadele, putukatele. Käsitletakse nende elu ja kokkupuutepunkte inimesega. Autor on kokku kogunud laialdasest kirjandusest hulk huvitavaid ja vähetuntud fakte. Mõeldud kõigile loodusehuvilistele.
“Teadus ja ajalugu”
Avastuste entsüklopeedia Elavas vormis entsüklopeediline teatmeteos 640 lehekülge põnevaid teemasid üle 1500 värvilise üksikasjaliku illustratsiooni ja foto lihtne ja nauditav võimalus õppida tundma meie tpredat maailma! Sisukord: Teadus: Kuidas asjad toimivad; Lend; Suured leiutised; Suured ehitised; Sport ja mängud. Ajalugu: Muinas-Egiptus; Vana-Hiina; Vana-Kreeka; Vana-Rooma; Põlisameeriklased; Maadeuurijad ja kaupmehe Taskuformaat.
“Kaks kaptenit I&II. 2 raamatut”
Romaani “Kaks kaptenit” saamisloost jutustab autor, et süžee aluseks oli noore tulihingelise teadlase jutustus oma eluloost. Esialgne käsikiri, mis pandi paberile 1936. aastal kolme kuuga, lükati kirjastuses tagasi. Seejärel töötas autor teose põhjalikult ümber, tõi sisse tüürimees Klimovi kirja, mis avas teise tegevusliini. Kapten Tatarinovi prototüübiks sai polaaruurija Georgi Sedov, kes 1912. aastal alustas laeval […]
“Saint-Prousti vastu”
Marcel Prousti “Contre Sainte-Beuve”, millele minu teos tugineb ja millega sarnaneb eelkõige kõikemahutavalt vormilt, kuigi leidub ka sisulisi sünkroonsusi, oli mõeldud vestlusena oma emaga. Olen selle mõtte (nagu enamik mõtteid) enda omaks kirjutanud, kasutades seejuures ära silmi. Nii teiste kui ka enda omi. Vincent Descombes on Prousti analüüsides öelnud: “Proust on oma jutustaja süstemaatiliselt kõrvaldanud […]
“Noored lõvid”
“Christian tundis äkki suurt sümpaatiat leitnandi vastu, kes istus raudkindlalt tema ees, sarnanedes oma taskurätist maskiga Metsiku Lääne bandiidiga ameerika filmist. “Paksin midagi tegema,” mõtles Christian, “et väljendada talle oma tänu.” Tolmus rappudes püüdis ta viis minutit leida moodust, kuidas leitnandile oma tunnustust demonstreerida. Viimaks tuli talle idee. “Räägin talle tema naisest ja enesest,” mõtles […]
“Rahvuslus”
Tagore loengute kogumik “Rahvuslus” nägi esmakordselt trükivalgust 1917.a. Raamatus on loengud, mille autor pidas 1916.a Jaapanis, kus ta viibis mai lõpust kuni septembri alguseni, ning oma teisel külaskäigul USA-s 1916.a septembrist 1917.a jaanuari lõpuni. Raamat lõpeb 93. luuletusega kogust “Annid” – “Mu vennad, ärge häbenege”. Selles raamatus hoiatab R. Tagore rahvusluse ja ärinduse ohtude eest. […]
“Kerged eined”
Käesolev raamat pakub lihtsaid retsepte suupistete valmistamiseks, mida võib pakkuda hilise hommikusöögina – brunch´ina, mis asendab nii hommikust kui lõunast söögikorda. Eriti paslik on kerget einet valmistada ja serveerida puhkepäeva ennelõunal, mil on aega mitmekesist toitu ja mõnusat seltskonda täiel rinnal nautida. Kaerahelbemüsli puuviljade ja meega, erinevate täidistega tortiljad, mustikapannkoogid vahtrasiirupiga, banaani-apelsinisai, kiiresti valmistatavad muna-, […]
“Eesti rahva kannatuste aasta”
Eesti rahvast on kogu tema ajaloo kestel ähvardanud hädaoht idast. Iga kord, kui eestlaste maale tungis vaenlane Sarmaatia lagendikelt, käisid sellega kaasas tapmised, piinamised, küüditamised, laastamised ja põletamised. Eestlaste maa pidi sageli jooma oma laste verd ja pisaraid. Nagu kõnelevad kroonikad, ei olnud peale idast tulnud vaenlase rüüsteretki enam kuulda isegi koerte haukumist ega kuke […]
“Ristisõitjad”
Novellid. Sisukord. Taevaskoja asunik – Meri – Kangelane partneriga – Kuristik – Ristisõitjad – Tema Kuninglik Kõrgus – Peetrus Kuppelvaar – Põhjaneitsi … Nii ep lõppeski too kauge meresõit sinna tundmatule maale, mis on täis kummalisi imesid ja vägevat nõidust. Oh teid viletsaid vennikesi, võtke nüüd jälle kollased nokad pugu alt välja, olete küllalt mu […]
“Ars longa…”
Artikleid ja esseid Käesolev kogumik sisaldab valimiku autori ajakirjanduses ilmunud artiklitest, lisaks ühe raamatu eessõna, ühe kataloogi eessõna ja kolm ettekannet Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi teaduslikelt konverentsidelt. Toodud kirjatööd pärinevad ajavahemikust 1945-1971, niisiis kajastavad nad autori töid veerandsaja aasta jooksul. Artikkel “Dialoog kultuurist” on valminud koostöös H. Valguga. Raamatu esimene pool “Kunstist” hõlmab artikleid nii eesti […]
“Olümpiaregatiraamat”
Mõte korraldada 1980. aasta olümpiamängude purjetamisvõistlused just nimelt Tallinnas, mitte mõnes teises Läänemere- või ka Musta mere äärses NSV Liidu linnas, ei leidnud rahvusvahelist kõlapinda mitte juhuslikult. Tallinn on paljude lähemate ja kaugemate maade purjetamisentusiastide teadvuses olnud mitte ainult kuulus sadamalinn, vaid ka arvestamisväärne jahtklubide ja purjespordilinn juba läinud sajandist alates. Muidugi on Eesti ja […]
“John & Mary”
John ja Mary Mida rohkem sa naise peale raha kulutad, seda enam tekib kahtlus, nagu oleksid sa ta ostnud. Nii et kui mõni naine tuleb mu voodisse pärast kulukat õhtut, korraldan ma meie järgmise kohtumise kohalikus odavas söögimajas. Eriline nauding on saada naine voodisse tema peale pennigi kulutamata. (taskuformaat)
“Eesti-inglise-vene-saksa infosõnastik”
Sõnastikus on esitatud umbes 2800 informatsiooniala märksõna, mis hõlmavad selle alles noore teadusala kõiki valdkondi. Eestikeelsed oskussõnad on varustatud sisuseletustega. Raamatu lõpus on esitatud inglis-, saksa- ja venekeelsed registrid ning selgitavad lisad. Sõnastik on mõeldud teadustöötajaile, ettevõtete juhtidele ja spetsialistidele ning laiemale informaatikahuviliste ringkonnale, nagu üliõpilased, tõlkijad jt.
“Fontanka ja Moika vahel”
Eesti kommunistide sisetülidest aastail 1919-1938. Võiduka Vabadussõja tulemusena tõrjuti Punaarmee Eestist välja. Järgneval paaril aastakümnel tegutsesid eesti kommunistide põhijõud kahes riigis: Eesti (illegaalselt) ja Venemaal. Eestis oli kommunistide mõju kõrgperioodiks 1923 aasta. Pärast ebaõnnestunud mässukatset 1924. aastal langes tunduvalt kommunistide osakaal Eesti Vabariigi poliitilises elus. Eesti kommunistide keskel oli teravad sisetülid. Ühe rühmituse (fontannikute) eesotsas […]
“Juhan Liiv. Proosa”
Sisukord: Pildikesi Peipsi rannalt, Muldmäe Mats, Juak, Vari, Esimesed kirjaniku tundmused, Igapäevane lugu, Peipsi peal, Käkimäe kägu, Nõia tütar, Ühe pildi alla, Ilus suvepäev oli …, Varblane, Ega me ometi sellepärast vihased ole? …, Teekäija, Töö, Jaan, vaata, kes sealt tuleb? …, Võimatu, Luuletaja, Ei laula!, Tuul, Uurijad.
“Sõjalaevad”
Neil kaugetel aegadel, mil tehti algust maaharimise ja ehitamisega, hakati ka merd sõitma. Veesõidukid olid tollal tähtsaimad veovahendid – nendega veeti kaupa ning nendel siirduti asustamata randadele ja saartele. Et vanaaja kõrgkultuurid tekkisid just suurte jõgede kallastel, meresaartel ja rannikumail, ei ole juhus, vaid seaduspärasus. Niisama vana kui laevasõit on ka laevade kasutamine sõjaliseks otstarbeks. […]
“Teekond läbi aja”
Lauri Vahtre on sündinud 1960. aastal Tartus, lõpetanud Tartu (Riikliku) Ülikooli ajaloo-osakonna, etnograaf ja ajaloolane (diplomi jägi ka ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja), ajalookandidaat, eestlane, abielus. Tema sulest on ilmunud Eesti ajaloo käsitlus “Kodu lugu” (koos M. Laari, H. Valgu ja S. Vahtrega), eesti rahvakalendri ülevaade “Maarahva tähtraamat” ja rida teaduslikke artikleid “Keeles ja Kirjanduses”, “Kultuur […]
“Edetabelite raamat”
Veidrate teadmiste leksikon. See raamat tekitab sõltuvust. Edetabelite raamat on meelelahutuslik teatmeteos, mida võib lõputult sirvida. Esimest korda ligi kolmkümmend aastat tagasi avaldatud raamatust on tänaseks ilmunud lugematu arv kordustrükke kümnetes keeltes ja seda on müüdud peaaegu kümme miljonit eksemplari. David Wallechinsky on tunnustatud olümpiaajaloolane ja mitmete faktikogumike koostaja, tema õde Amy Wallace on samuti […]
“Eesti uue aastatuhande lävel”
Väikerahva võimalused ja valikud Küsimusele kuhu liigub Eesti ei ole täna ühest vastust. Nagu ei ole ühest vastust küsimusele, miks üks rahvas jääb väikeseks ja teine kasvab suureks või miks osa maailma rahvaid on jõudnud omariikluseni ja teised pole seda saavutanud. Ehk leidub suur annus tõtt ajalehes Postimees 1908. aastal avaldatud mõttes: “Rahvas, kes oma […]
“Eesti lindude välimääraja”
Välimäärajas on toodud lindude välimääramise juhendid lühikeste tabelitena ja rohkete värvitahvlitega. Määramistabelites on toodud kõik Eesti NSV-s esinevad haudelinnud, läbirändajad ja sagedamini esinevad eksikülalised. Raamatu lõpus on ENSV-s kindlaks tehtud linnuliikide nimestik.
