“Tallinna dominiiklaste klooster”
Tallinnas Vene tänavas, paarikümne sammu kaugusel pulbitsevast südalinnast paiknevad dominikaanlaste Püha Katariina kloostri varemed. Kloostrihoonestik, sajandeid ka Mungahooviks nimetatud paik, oli kloostri tegevuse ajal, aastail 1246-1525, rahvale juurdepääsmatu. Erandiks oli kloostri kirik, mis jutluskirikuna oli avatud kõigile. Pärast kloostri likvideerimist oli Mongahoovis linna relvaladu, mistõttu see paik jäi edasigi suletuks umbes kahe ja poole sajandi […]
“Napoleon III. Prantsusmaa viimane keiser”
Napoleon III, kes ei vabanenud kunagi seikleja ning vandenõulase harjumustest, oli valitsejana harukordselt keerukas isiksus. Ta oli ühtlasi unistaja ning realist, naiivne ja salakaval. Suurte poliitiliste plaanidega ruttas ta oma ajast kaugele ette, aga jättis seetõttu märkamata vägagi reaalsed ohud, mis ennekõike välispoliitika vallas Prantsusmaad ähvardasid. See talle hukatuseks saigi, kui septembris 1862 tekkis Bismarcki […]
“Meil on sõnadest maa”
Mahmud Darwish (1941-2008) on rahvusvaheliselt kõige tuntum araabia poeet, kellest juba tema eluajal sai müüt. Tema Palestiina päritolu ja eluaegne põgeniku staatus tegid temast rõhutud rahva poeedi ja eestkõneleja, kelle avalikud luulelugemised Araabia maades tõid saalidesse kokku tuhandeid kuulajaid. Tema luulekogusid müüdi sadades tuhandetes eksemplarides. Ühes intervjuus on Darwish öelnud, et kui ta ise peaks […]
“Geenid ja Kloonid”
See suurepärane, väljakutsuv ning vajalik raamat selgitab teadlaste võimalusi elu muutmisel. Lee M. Silver võtab kokku teaduse arenguga avanenud võimalused, mis ei piirdu üksnes kloonimisega. Tõepoolest – kas lapsel saab olla kaks bioloogilist ema? Kas vanemad saavad peale väliste omaduste varsti valida ka tulevase lapse iseloomujooni ja vaimseid võimeid? Ning kas selles omakorda ei peitu […]
“Langenud inglid”
Tõlkinud Viktor Veskimäe Autorist Terav psühholoogia ja suursugune stiil iseloomustab Fr. Mauriac´i, 1952. a. Nobeli auhinna saajat – üht silmapaistvamat prantsuse kirjanikku. 1952. aasta Nobeli auhind ei tulnud kirjandusmaailmale erilise üllatusena, kuna Francois Mauriac kuulus nende kandidaatide hulka, kes juba mitu aastat olid olnud kõne all vastavates ringkondades ja ajakirjanduses. Enamik hääli on olnud ka […]
“Daami portree”
… Kõige oma kultuurikülluse ja rahvusliku erapooletuse juures pole James siiski mingi puhta kunsti apostel ega kõlbeliselt erapooletu. Hea ja kuri või tänapäeva terminites positiivne ja negatiivne, esteetika ja eetika, kunst ja elu on selgesti, ehkki mitte lihtsustatult vastandatud ka “Daami portrees” (The Portrait of a Lady, 1881). Nagu tihti mitmetes hilisemateski Jamesi teostes ristub […]
“Poliitiline avaldus”
Arvamusi ja kommentaare 1996-2008. … Enamik siin raamatus on lehelood. Lehtedes tuleb kirjutada kasti, see tähendab etteantud tähemärkide arvust kinni pidades. Ma ei tea, kui suur osa lehelugejatest seda reeglit üldse teavad, see pole neile oluline. Selle tagant irvitavad näkku turu-uuringud ning müügiteooriad ning sedakaudu astuvad autorid ja toimetajad kirglikku suhtesse. Kui oled loo pikemaks […]
“Berliini – Moskova. Jalan kohti itää”
Syyskesällä 2001 Wolfgang Büscher lähti kävelemään Berliinistä Moskovaan. Kolme kuukautta kestäneen matkan aikana hän kohtasi Puolassa, Valko-Venäjällä ja Venäjällä paitsi kommunismin jälkeistä arkea myös maanosamme synkkää historiaa. Samaa reittiä olivat kulkeneet jo Napoleonin sotilaat ja myöhemmin Saksan armeija, jonka joukossa oli Büscherin oma isoisä, joka kuoli toisessa maailmansodassa tuntemattomassa paikassa Berliinin ja Moskovan välillä. Der […]
“Eesti ortograafia”
Oma- ja võõrsõnade õigekiri. Suure algustähe kasutamine. Kokku- ja lahkukirjutamine. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid. Kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada.
“Varjud meres”
Hanno Ojalo (Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts) raamat “Varjud meres. Allveesõda Läänemerel 1914-1919 ja 1939-1945” annab lühiülevaate allveesõjasündmustest Läänemerel mõlemas maailmasõjas ja ka Vabadussõjas. Võrreldes mastaapsete võitlustega maailmameredel ja ookeanidel on sõjategevus Läänemerel alati tundunud rähklemisena tagahoovis ja üldiselt ei kipu ingliskeelsed teosed siinset sebimist märkamagi. Tingimused allveesõjaks Läänemerel olid ookeanidega võrreldes samuti rasked – madal […]
“Rahvatohter”
Kolmas osa Rahvatohtri kolmandas osas tutvustame maitsetaimi, mis annavad elule vürtsi, aitavad peavalu vastu ja suurendavad positiivset energiat. Kõneleme uriiniteraapia võimalustest ja soovitame bioenergeetilist ravi. Raamatu paeluvaim osa näib peituvat rubriikides “Mida peaksin tegema?”, “Minu tervenemislugu” ja “Ravisin end ise”.
“Läänemere mereröövlid”
Piraadilugusid põhjalast. Piraatidega on enamasti ikka lõunamaiseid meresid seostatud ja oma kodust Läänemerd peame rahulikuks kalurite ja kaubalaevade pärusmaaks. Ometi on ka Eesti rannavetes keskajast saadik mereröövlid möllanud ja viimased neist tegutsesid veel 19. sajandist alguseski. Põhjalikule ajaloolisele faktimaterjalile tuginedes kõneleb Juha Ruusuvuori köitvalt vanadest piraadikindlustest, keskaegsetest Läänemere hirmsatest vitaalivendadest, hilisemast vaenust rootslaste ja venelaste […]
“Sündmused, mis vapustasid maailma”
Kuni 1963. aastani panid tuumarelva omavad riigid toime 526 tuumaplahvatust atmosfääris. Terve põlvkond kasvas üles kõrgendatud radiatsiooni tingimustes. USA-s ja N. Liidus kasutati kümneid tuhandeid sõdureid katsejänestena, et uurida radioaktiivse kiirguse mõju inimese organismile. Maapealsete katseplahvatuse ajal pidid sõdurid viibima plahvatuse keskmest kaugusel, mis seadis ohtu nende elu ja tervise, pärast aga sunniti marssima plahvatuse […]
“Olümpiamängude ajalugu 1968-1980. Suvemängud”
Neljas raamat Suvemängud Aastail 1968-1980 peetud suveolümpiamängud olid ülimalt politiseeritud. Mexico OMi segasid siserahutused ja N. Liidu vägede sissetung Tšehhoslovakkiasse, Münchenis vapustas maailma araabia terroristide verine rünnak olümpiakülla, ning Montreali ja Moskva mängude tulemustele avaldas tohutut mõju paljude boikoteerinud riikide eemalejäämine. Olümpiamängud olid muutunud tähtsaks ülemaailmseks suursündmuseks ja seda taipasid hästi ka poliitikud, kes oma […]
“Iga päev on kui kingitus”
1914. aastal Gruusias sündinud, kõige vanemast kristlikust dünastiast pärit printsessi Leonida Bagration Mukhrani elusaatus langeb kokku XX sajandi omaga, sajandi lootuste, revolutsioonide, pagenduste ja taassündidega. Täna on ta suurvürst Vladimiri, Vene keisritrooni ja Romanovite dünastia pärija lesk ning usaldab oma eluepopöa ajaloole. Tegemist on autobiograafiaga, kust leiame meie ajastu suuri vapustusi läbi kahe maailmasõja, alates […]
“Tubakakatk”
Raamat käsitleb narkomaania eriliigi – tubakasuitsetamise olemust, selle kahjulikku mõju organismile, noorukite, emade-naiste, arstide ja pedagoogide suitsetamist. Autor võtab vaatluse alla ka need sotsiaalsed ja suitsetaja psüühikas peituvad tegurid, mis viivad suitsetamisele. Raamatus antakse praktilist nõu suitsetamsisest loobumiseks, põgusat valgustamist leiab suitsetamisvastane sanitaarharidustöö. Raamat on kõige laiemale lugejaskonnale, suitsetajatele ja mittesuitsetajatele.
“Sappho”
Alphonse Daudet (1840-1907) on küll prantsuse kirjanduse viimseid suuri naturaliste, ent tema looming on juba väga kaugel Zola, selle naturalismi apostli, õõnsast paatoslikkusest ja inetusefanatismist. Daudet´ jutustised pole vaid illustratsioonid mõnele teesile, nagu Zola omad, vaid käsitlevad episoode ja tüüpe tõelisest elust, kus inetuse kõrval leidub ka ilu ja pahed ei suuda alati lämmatada voorust. […]
“See on rohi”
Käesolevas raamatus kohtub eesti lugeja uuesti austraalia kaasaegse kirjaniku Alan Marshalliga, kelle esimene autobiograafiline teos – “Ma suudan hüpata üle lompide – ilmus eesti keelde tõlgituna 1963. aastal ja võitis endale eriti noorte lugejate hulgas palju sõpru. “See on rohi…” jätkab kirjaniku jutustust tema enese elust, sedapuhku juba enam täiskasvanud lugejate poole pöördudes. Motoks valiti […]
“Eesti pulmad. Lühiülevaade muistsetest kosja- ja pulmakommetest.”
Abiellumine on olnud, on praegugi ja küllap jääb ka tulevikus keskseimaks sündmuseks inimese elus. Veendumus, et inimene oma bioloogilist ja sotsiaalset funktsiooni saab täita ainult abielus, valitses ka muiste. On siis päris loomulik, et abiellumist tähistavad pulmad kujunesid muistses külas tähtsaimaks peoks, mida peeti pidulikult ja kommeterohkelt ning mis kestsid päevi. Pulmadest võttis osa külarahvas […]
“Noored lõvid”
“Christian tundis äkki suurt sümpaatiat leitnandi vastu, kes istus raudkindlalt tema ees, sarnanedes oma taskurätist maskiga Metsiku Lääne bandiidiga ameerika filmist. “Paksin midagi tegema,” mõtles Christian, “et väljendada talle oma tänu.” Tolmus rappudes püüdis ta viis minutit leida moodust, kuidas leitnandile oma tunnustust demonstreerida. Viimaks tuli talle idee. “Räägin talle tema naisest ja enesest,” mõtles […]
