“Narruse kiitus”
… Eriti populaarseks saab Erasmuse kombesatiir “Enkomion Moriae” (Narruse kiitus, kirjutatud aastal 1509), mis on püsinud tänapäevani ta kõige loetavam teosena. Selle satiiri lugeja ei tohi suhtuda Erasmuse Moriasse liiga üheplaaniliselt: siin naeruvääristatakse Narruste Narruse enda suu läbi; peaaegu kõikjal tunneme aga Narruse maski taga autorit ennast, kes kord teritatud satiirikusulega pahede vastu välja astub, […]
“Heino Eller – sõnas ja pildis”
… Järgnevatel lehekülgedel loeme Heino Elleri kolleegide ja õpilaste meenutusi ning tähelepanekuid vanameistri elust, loomingust ja suurest pedagoogilisest tööst. On loomulik, et esineb mõningaid kokkulangemisi ja kordusi – neid õigustab aga autorite vaatenurga erinevus ning soov mõnedele eriti iseloomulikele asjaoludele või iseloomujoontele nimelt veidi suuremat rõhku anda. On kahju, et käesolev kogumik ei suuda meid […]
“Naiste kool”
Moliére sädelev komöödia “Naiste kool” viib meid abielu- ja kasvatusprobleemide ringi. Näidendi keskseteks tegelasteks on kõigi hilisemate naiivitaride “esiema” Agnés, kellele armastus mõistust annab, range hooldaja Arnolphe, kelle “teooria” naise rumalusest ning harimatusest kui truuduse pandist armetult kokku variseb, ja Agnési austaja Horace, kes neiu silmad avab. Moliére´i rahvalik komöödia, mis kaitseb humanistlikke vaateid abielule […]
“Narritarkus”
Narritarkus ehk Jean-Jacques´i elu ja kirgastumine Tuntud saksa kirjaniku ajaloolis-biograafiline romaan, väljapaistva prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques Rousseau´ viimastest eluaastastest.
“Kirik laias maailmas”
Koos üldise religiooni positsioonide nõrgenemisega tänapäeva maailmas toimub aga ka ususorganisatsioonide tegevuse märgatav aktiviseerumine. Seda võib täheldada meie planeedi eri piirkondades, erineva ühiskondlik-poliitilise süsteemiga, erinevate ajalooliste traditsioonide ja kultuuriga riikides. Mitmesugused religioossed voolud ja organisatsioonid ning nende juhid pakuvad omapoolseid lahendusi nüüdiselu probleemidele. Taolistes kõiki inimesi erutavates küsimustes nagu sõja ja rahu probleemid, ühiskonna arenemise […]
“Tuuline rand”
1. ja 2. osa ühes raamatus “Pime-Kaarli ja ta teejuht, kukkumisest veidi lonkama jäänud Laste-Anne Joosep, läksid mööda rannateed Pitkanina poole. Oli alles aovalge. Vasakut kätt mühises mets, paremat kätt tulid lained randa. Kaarlil enesel oli seljas pool tosinat kartulikorvi ja kolmeteistkümneaastasel Joosepil paar-kolm sinisekirjut niinekorvi. Niiske ja jõuline vesikaar puhus parema kõrva pealt, lahe […]
“Talvesõda “
Kui Taavet võitles Koljatiga, 105 päeva Soome rahva kangelaslikku võitlust ja maailm hoidis hinge kinni. Soome ajaloolaste kollektiivi (kokku 38 kaasautorit) kirjutatud mahukas ja põhjalik ülevaade Talvesõja 105 kuulsusrikkast päevast väikese Soome sõjast suure Nõukogude Liiduga. Rikkalikult fotodega illustreeritud käsiraamat sisaldab analüüse kõikidest olulisematest sõjasündmustest, nende põhjustest ja tagajärgedest. Lisaks sõjakirjeldustele kätkeb raamat ülevaateid poliitilistest […]
“Vana Tallinn I(V)”
“Vana Tallinn” on Tallinna vanema ajaloo uurimisele pühendatud artiklite kogumik. Ta on omamoodi jätkuks omariikluse aegu ilmunud neljale Tallinna Ajaloo Seltsi samanimelisele väljaandele. Kavas on Tallinna minevikku kajastavate kirjutiste kogumiku väljaandmist jätkata. Käesolev “Vana Tallinna” koondab tähelepanu valdavalt kesk- ja uusaegse Tallinna ühele olulisemale tegevussfäärile – käsitööle, mille erinevaid aspekte käsitlevad siin meie ajaloolased ja […]
“Murrangulised lahingud”
Viiskümmend lahingut, mis muutsid ajaloo käiku. 1792 Valmy – 1803 Assaye – 1805 Trafalgar Austerlitz – 1815 Waterloo – 1847 Mexico – 1863 Gettysburg – 1870 Sedan – 1879 Isandlwana – 1881 Gök-Tepe – 1898 Omdurman San Juani Mägi – 1905 Tsushima – 1914 Esimene Marne´i lahing – 1915 Gallipoli – 1916 Brussilovi pealetung Somme […]
“Cyrano de Bergerac”
Juba üle sajandi on käesolev komöödia vaimustanud teatripublikut ja ka lugejaskonda. Ja tõepoolest – keda ei kisuks kaasa heroilis-romantilise paatosega ja ehtprantsaslikult sädeleva vaimukusega esitatud XVII sajandi poeedi ja sõjamehe, filosoofi ja mõõgakangelase ning utoopilis-fantastiliste romaanide autori Cyrano de Bergeraci värviküllased elujuhtumused ja tema õnnetu armastuse lugu. Ent välise värvikuse ja vaimusädeluse tagant on teosele […]
“Põhjasõjad. Sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558-1721”
Aastail 1558-1721 käis Balti mere kallastel ligi kolm sajandit peaaegu lakkamatult sõda. Siin võideti ja kaotati, otsiti liitlasi, sõlmiti ja murti rahulepinguid. Taani, Rootsi, Venemaa (Moskoovia), Poola-Leedu, Saksimaa ja Preisimaa olid paljuski erinevad ühiskonnad, mis arenesid ja teisenesid just nende, seni vähe käsitlemist leidnud sõdade keerises. Kui perioodi algul domineerisid Läänemere kallastel Rootsi ja Poola, […]
“Seks tulevikus”
Iidsed tungid ja tulevikutehnoloogia Inimese seksirepertuaar on iidne – selle on miljonite aastate jooksul söövitanud meie kehadesse looduslik valik. Meie seksuaalpärand on meid hästi teeninud – kui meie keha, kehakeemia ja käitumine paljunemist ei soosiks, siis ei oleks inimesi enam olemas. 21. sajandi lävel seisab inimkond aga silmitsi arengutega, mis ähvardavad meie paljunemisvalikuid määratult laiendada […]
“Tänavaröövel”
Linn ei saa olla keegi muu kui naine – ja see on hea, sest naised on sinu äri. Sa tunned tema kuklasse heidetud pead, mida kaunistavad langemisvalmis sügislehtede kastanpruunid kroonid, ja sügiseti kasutab ta põleva metsa suitsust ja süsinikdioksiidist segatud parfüümi, mille läppunud muskuselõhn sünnib tänavatest, autodest ja inimestest. Sa oled näinud teda töörõivastes ja […]
“Kolmainsus”
Kirikuõpetaja (Jürmole, Tereesile ja Sikile): Mina kui kutsutud ja seatud Jumala sõna sulane laulatan sind, Jürmo, oma naiste Tereesi ja Sikiga. Nüüd küsin mina teilt, kas teie kõik tahate üksteist ja teineteist armastada? Ja kui see on teie südamete tõsine nõu ja meel, siis kinnitaga seda, üteldes selgesti: jaa. Terees: Jaa. Siki: Jaa. Jürmo: Jaa
“Kadunud hing”
Karin Alvtegeni romaanis leidub kõike, mida ühelt healt kriminaalloolt tahta: kiire tempo, kaasakiskuv sündmustik, usutavad tegelaskujud, dramaatiline lahendus. Pärast romaani ilmumist Rootsis 2000 võrreldi Alvtegenit niisuguste krimikirjanikega nagu Henning Mankell ja Lisa Marklund. Ja muuseas oli Karin Alvtegeni vanatädi maailma parim jutuvestja Astrid Lindgren. Sibylla Forsenströmi pole olemas. Juba viisteist aastat pole teda olemas tema […]
“Armukadeduse valem: saatuslik Hurghada”
Eestlastest noorpaar veedab oma mesinädalaid Egiptuse suvituslinnas Hurghadas. Samas hotellis elab ka ooperikriitik Andra koos oma sõbranna Mariga. Eestis kohtuvad nad kõik juhuslikult Mari Vihmandi ooperi “Armastuse valem” vaheajal. Siit hakkab hargnema lugu, mis lõpeb väga traagiliselt. Taskuformaat.
“Vassili Stalin – kas türanni vesivõsu?”
Selle raamatu kangelane Vassili Stalin sai kuulsaks vaid seetõttu, et põlvnes mehest, kes kandis “rahva isa”, “suure tüürimehe”, “kõikide rahvaste parima sõbra” kõlavaid tiitleid – ta oli Jossif Stalini poeg. Talle sai osaks “kuldne noorus”, kindrali aukraad juba 26aastaselt, suure spordimetseeni loorberid, pärast isa surma aga vangipõli ja surm tundmatusse hääbununa. Hinnangut Vassili kui isiku […]
“Mälestuste radadel 1.-4. osa” 4 raamatut
Johan Kõpp (1874-1970), omaaegne Tartu Ülikooli rektor, oli sajandivahetusest kuni Eesti Vabariigi anastamiseni kirjamehe, seltsitegelease ja kirikujuhina kaastöötaja väga paljudes Eesti elu sündmustes. Ta oli Eesti Asutava Kogu liige. J. Kõpu neljakõitelist memuaarteost “Mälestuste radadel” võib julgesti nimetada kultuurilooliseks entsüklopeediaks, milles erakordse detailirikkusega jutustatakse sajandivahetuse olustikust ja ühiskondlikest sündmustest. Autor maalib isikupärased portreed kümnetest ja […]
“Vaimuhaiguse müüt”
Vaino Vahing: kirjutama hakkasin ma juba küllalt vana mehena. Esialgu tekkis vajadus kirjutada nagu mingi protesti näol. Nimelt tundsin, et kirjutama peaks hoopis teisiti, kui teevad seda minuealised kirjanikud. /—/ Kirjutamise käigus pidin ümber hindama paljud oma senised tõed. Praegu olen parajasti niikaugel, et ei suudagi täpselt defineerida, mis see kirjandus õieti on. Võin öelda […]
