“Stseene abielusõjast”
Raamatu alguses on Allegra koduperenaine, kes on toetanud ja abistanud oma kaht tütart ja televisioonis töötavat meest Matti. Lapsed on aga suureks kasvanud ning Matti karjäär näib edenevat hästi ka ilma Allegrata. Allegral tekib üha tugevam tunne, et teda polegi kellelegi vaja. Siis aga satub ta teisele telekanalile nõuandesaadet juhatama ning muutub kiiresti tõeliseks täheks. […]
“Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas” XV osa
XV osa Koguteose “Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas” XV köide käsitleb Saksa fašistlikku okupatsiooni Eestis. Teoses jutustatakse Saksa okupantide ja nende käsilaste rahvavaenulikust tegevusest ja tuuakse näiteid fašistide poolt sooritatud kuritegudest, mille eesmärgiks oli Baltikumi koloniseerimine ja kohaliku elanikkonna füüsiline hävitamine. Sisukord: Kaks garnituuri Surmakombinaat Neid inimesi ei unustata See ei olnud fantaasia Kaks […]
“Kuhu kadus Merevaigutuba?”
Raamat on pühendatud Teise maailmasõja ajal röövitud Merevaigutoa ning teiste kultuuriväärtuste otsinguile. Riisutud kunstiteoste jälgi ajades reisis autor palju Saksamaa LV-s ja teistes kapitalistlikes riikides, kus puutus kokku narkootikumidega kaubitsemise, maffia, neonatsismi jms. tänapäeva kodanlikku ühiskonda iseloomustavate nähtustega. Autoril on palju kohtumisi antifašistidega, kes teda otsinguis abistasid.
“Napoleon”
Sisukord: Napoleon Bonaparte´i noorusaastad Itaalia-sõjakäik Egiptuse vallutamine ja sõjaretk Süüriasse Kaheksateistkümnes brümäär Diktaatori esimesed sammud Marengo, diktatuuri kindlustamine. Esimese konsuli seadusandlus Uue sõja algus Inglismaaga ja Napoleoni kroonimine Kolmanda koalitsiooni purustamine Preisi purustamine ja Saksamaa lõplik alistamine Tilsitist kuni Wagramini Keiser ja impeerium oma vägevuse tipul Suhete katkemine Venemaaga Napoleoni sõjaretk Venemaale Vasall-Euroopa ülestõus Napoleoni […]
“Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum”
Sisukord: Lehekülgi muuseumi ajaloost Kogumistööd Esemekogud Käsikirjalised kogud Kogude kasutamine ja kättesaadavaks tegemine rahvale Teaduslik töö Resümeed
“Võnnu lahingu eellugu”
…Kuigi “Võnnu lahingu eelloo” saksakeelse väljaande üllitamisest möödub käesoleval, Võnnu lahingu 90. aastapäeval juba 17 aastat, on selles kirjeldatu Eesti (ja Läti) avalikkusele endiselt vähe tuntud ja vähe esitatud materjal. Oleme ju Võnnu lahingus (ja Landeswehri sõjas) harjunud nägema eelkõige sõjalist operatsiooni. Nottbeck meenutab meile aga, et tegelikult jõuti Võnnu lahinguni eelkõige erinevate osapoolte poliitiliste […]
“Eesti luule antoloogia” 1. köide
Sõnarine. 1. köide Neljaköitelise antoloogia 1. köite luuletajad on tegutsenud XVII, XVIII ja XIX sajandil või jõudnud XX sajandi kahel esimesel kümnendil arvestatavate loominguliste tulemusteni. Valik algab 1637.a ilmunud esimese eestikeelse luuletusega ja sisaldab poolsada autorit, kelle hulgas on eesti luule arengut määranud nimed K.J. Peterson, F.R. Faehlmann, F.R Kreutzwald, L. Koidula, M. Veske, J. […]
“Seitsekümmend suurt lahingut läbi aegade”
Rahvusvahelise tuntusega sõja-ajalooased rekontstrueerivad ja analüüsivad seitsekümmet lahingut, mis muutsid maailma ajalugu. Vanaeg 490 eKr Maraton – 480 eKr Salamis – 331 eKr Gaugamela – 216 eKr Cannae – 203 eKr Gaixia – 31 pKr Aktion – 9 pKr Teutoburgi mets – 378 Adrianoopol Keskaegne maailm 732 Poitiers – 955 Lechfeld – 1066 Hastings – […]
“Suurtükiväelasena sõjatandril”
Mineviku kangelaslike sündmustega tutvudes on kergem mõista nõukogude inimeste praeguse põlvkonna – kommunismiehitajate põlvkonna tegude ajaloolist mõtet ja tähtsust. Seepärast heidame me sageli pilgu läbikäidud teele, vaatame tagasi Oktoobrirevolutsiooni ja Kodusõja heroilistele päevadele, esimeste viisaastakute titaanlikule tööle, Suure Isamaasõja võrratule epopöale ning sellele järgnenud töösangarlusele. Osake sellest läbikäidud teest kajastub ka käesoleva raamatu lehekülgedelt. Suurtükiväe-kindralmajor […]
“Sydney 2000”
XXVII olümpiamängud Sydney kuuenda koha mees sõudja Jüri Jaanson naaseb kodumaale Erki Noolega ühes lennukis. Poetab end publiku hulka ja vaatab huviga, kuidas plümpiavõitja ning pronksitoojad Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin lahtisele autole astuvad. Kui triumviraat Raekoja platsile jõuab, seisab Jaanson kesk vaimustunud rahvahulka, tütar Anita õlul. … – peatoimetaja Gunnar Press
“Eesti linnad”
Postkaarte Aivo Aia kogust. Eesti kaardile tekkis 1918.-1940. aastal lisaks iidsetele, juba keskajast pärit linnadele ja omaaegsetele kreisilinnadele juurde 21 linna. Selle albumi pildivalik on tehtud 33 ennesõjaaegse linna hulgast. Vanimad fotod (Carl Schulzi Tartu ja Charles Borchardti Tallinna vaated) on pärit 19. sajandi teisest poolest, kui tööd alustasid Eesti esimesed kutselised fotograafid. Viimased ülesvõtted […]
“Loomaaed läve ees”
Raamat on pühendatud kõige tuntumatele ja tavalisematele loomadele: koertele, kassidele, rottidele, siilidele, põtradele, tuvidele, varestele, varblastele, sisalikele, konnadele, putukatele. Käsitletakse nende elu ja kokkupuutepunkte inimesega. Autor on kokku kogunud laialdasest kirjandusest hulk huvitavaid ja vähetuntud fakte. Mõeldud kõigile loodusehuvilistele.
“Valguse nimel”
Ulmeromaanide sari Odüsseia avaldab moodast ja uuenduslikku ulmet nii kodu- kui välismaistelt autoritelt. Sarja avaraamat “Valguse nimel” räägib inimkonna sajanditepikkuste unistuste täitumisest: on avastatud ja asustatud esimene Maa-taoline planeet. Paraku pole aga kaugeltki tegemist paradiisiga… Kristjan Sandri värske, kompositsioonikindel ja senistest tekstidest küpsem lühiromaan kirjeldab fantstilisse maailma sattunud “inimesi tänavalt”. Autor loob kord sünge, kord […]
“De Profundis”
Oscar Wilde kirjutas “De Profundise” veidi aega enne Readingi vanglast vabanemist. Selle pika armastuskirja adressaat oli küll lord Alfred Douglas, aga Wilde ei unustanud ka tulevasi põlvi. Ta oli kindel, et lord Alfred hävitab kirja, ning seepärast palus ta Robert Rossil kiri kõigepealt kopeerida ning alles seejärel originaal Bosie´le saata. Wilde´i viimastest eluaastatest on palju […]
“Sonetiraamat”
Valikkogu sisaldab ligi poolteistsada sonetti peamiselt ajavahemikust 1974-1984. Sonettide ainevald on lai, ulatudes mütoloogiast ja kultuuriloolisest eksistentsimõtiskluste ning sõnaliste vaikeludeni. Kogumikku iseloomustab viimistletus, üldtoon on jahedavõitu ja kergelt nostalgiline. (taskuformaat)
“Buddha – virgumise lugu”
Troonipärimise järjekorras kõrgel positsioonil seisev noormees on lõksus oma isa kuningriigis ning ihkab välismaale. Reedetuna talle kõige lähemal seisvate inimeste poolt, hülgab Siddhartha oma palee ja printsitiitli. Temas saab rändmunk ning ta alustab pea surma piirile viivat paastu. Tunnistades võimetust võita oma keha ja vaimu ainuüksi tahtejõuga, alistab Siddhartha füüsilise valu ja jõuab valgustuseni. Ehkki […]
“Väike pangandusleksikon”
Käesoleva pangandusleksikoni eesmärk on süvendada Eesti Vabariigis pangandusalaseid teadmisi tulenevalt arenenud riikide panganduspraktikast, vähendada teadmatust selles valdkonnas ja vahendada huvilistele terminoloogiat. Käesolevas väljaandes on eelkõige esitatud elementaarsed ja sageli esinevad mõisted panganduse alalt, ta ei taotle absoluutsust ega täiuslikkust. Mõeldud on ta üliõpilastele, pangatöötajatele, pankadega seotud bisnesmenidele ja asjahuvilistele.
“Linn, mis ei saa kunagi valmis”
Sisukord: – Eessõna – Linn, mis ei saa kunagi valmis – Lühiülevaade – Eesmärgid – Taust: unistus Euroopast, unistus elukvaliteedist – Tulemused – Tuleviku Tallinn – Kultuurisündmuste programm 2011 – Koostöö kultuuripealinn turuga – organisatsioon – organisatsiooni struktuur – eelarve – turundus ja kommunikatsioon – Tänuavaldused Tekst: Kaarel Tarand, Toimetaja: Signe Ora Puuduvad paberkaaned
“50 viisi vee ja energia säästmiseks”
50 viisi… …vältida kliimamuutust ja säästa raha. Sian Berry, kes kandideerib Rohelise Partei nimel Londoni linnapea kohale ja on asutanud Linnamaasturite Vastase Liidu, näitab… … kuidas viia sisse väikesi muudatusi, mis annavad kokku suure muutuse, et võiksid elada rohelisemalt linnas ja keskkonnateadlikumalt maal. (taskuformaat)
“Tee isa juurde”
“Ma kavatsen lähemal ajal abielluda, Jürgen.” Viimaks ometi! pidin juba rõõmsalt hüüatama, aga teades, et Sten ei hinda tundepuhanguid kuigi kõrgelt, talitsesin ennast ja vastasin: “Jääb üle ainult õnne soovida.” “Aitäh.” Paistis, et jätkamine valmistab talle millegipärast raskusi, vaatasin teda üllatunult. Mis tal veel hinge taga on? Ta ei murra ju ometi pead selle üle, […]
