“Tuulest viidud” I&II osa. 2 raamatut
Tõlkinud Helmi Rone ja Karl Einer. Scarlett O´Hara ei olnud õieti ilus, aga mehed taipasid seda harva, kui nad olid sattunud tema võlu alla, nagu Tarletoni kaksikud praegu. Liiga teravalt segunesid tema näos ta ema, prantsuse päritoluga rannikuaristokraadi õrnad jooned ta õitsva välimusega iiri isa jämedate joontega. Kuid see oli kütkestav nägu, terava lõuaga ja […]
“Minu elu muusikaradadel”
Endiste kolleegide memuaaride ja monograafiate lugemisel tekkis mul soov “Estonia” muuskalist külge ka omalt poolt jõudumööda valgustada. Julguse nüüd juba igavikku vajunud aastate taastamiseks ammutasin üle poole sajandi kestnud tihedaist sidemeist Tallinna teatri- ja kontserditegevusega. Kui minu tagasihoidlikud püüdlused kauge mineviku elustamisel suudavad tänapäeval mingil määral huvi pakkuda, oleksin ülimalt õnnelik. Kas see mul korda […]
“Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu”
Ja lõpuks siinne raamat, mis on jäänud “Eesti raamatute üldnimestikku” võtmata – “Eesti vabadussõja poliitiline ajalugu” (1925, 2. tr. 1929, autori nimeks Laamann!). Koos “Eesti lahkumisega Vene Riigist” on see “Eesti iseseisvuse sünni”, Laamani peateose eeltöö. Tegemist on Eesti kaitseväe kultuur-selgitustöö kursustel ette loetud teksiga, mis on paljundatud kivitrükis. Kaitseväe kursustel oli tavaks loengutekste paljundada […]
“Noored autorid 1965”
“Tund enne väljasõitu” Jüri Tuulik Jüri Tuulik sündis 28. veebruaril 1940. aastal Abruka saarel kooliõpetaja perekonnas. Koolitarkust hakkas saama 1947. a. Abruka algkoolis, keskhariduse omandas Kingissepas V. Kingissepa nimelises Keskkoolis. 1963. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ülikooliaega kuuluvad esimesed järjekindlamad katsetused lühiproosa alal. Alates 1962. a. sügisest töötas Tartus “Edasi” toimetuses. 1964. a. sügisest […]
“Kopliperasoos on rahapada”
Jutustuses “Kopliperasoos on rahapada” annab autor täpse ja selge pildi lapse mõtteviisist, maailmanägemisest ja selle lõhkumisest sõja poolt. Raamatu teises pooles sisalduvad tänapäevaainelised jutustused haakuvad autori publitsistliku loominguga.
“Kaksteist keisrit”
Impeeriumidel on kombeks tõusta ja mõne aja pärast taas põrmuks variseda – järgides vääramatut kurssi, mille märkis nende tarbeks maha iidne arhetüüp: Rooma keisririik. Rooma impeerium esindab üht Euroopa ajaloo kõige olulisemat peroodi, mil loodud institutsioonid eksisteerivad ühel või teisel kujul veel tänapäevalgi. Selle impeeriumi keskpunktis seisid keisrid. “Kaksteist keisrit” jutustab Rooma kõige tähtsamatest ja […]
“Väike”
Anti ja mina, Tuglas ja meri. Teatud mõttes on “Väike” jätk esseekogumikule “Väike äratundmiste raamat”. Kolmest osast koosnevas teoses arendab Raudam väiksuse teemat süvitsi edasi. Raamatu esimeses osas “Anti ja mina” jutustab autor lugusid oma lapsepõlvest, lastes neis tegutseda oma esimese raamatu “Anti jutud” peakangelasel. Teine osa “Väike Tuglas” käsitleb väiksuse teemat Friedebert Tuglase loomingus, […]
“Mis on depressioon”
Perearsti raamatud patsiendile. On heal meel tõdeda, et eesti lugejani on jõudnud väärt tervisealane kirjanduslik sari. Sarja teises raamatus on juttu depressioonist – üpris sagedasest tervisehäirest, mille kohta on palju müüte ja mis on nii mõnigi kord raskesti äratuntav oma varjatud ning maskeeritud olemuse tõttu. Lisaks on depressiooni ravi pikaajaline ja kannatust nõudev. Käesolev raamatuke […]
“Eesti tennis 90”
Tänavu suvel – A.D 2003 – möödub 90 aastat Eesti tennise algusest. Tennist mängiti selles Liivimaa osas küll varemgi, kuid see oli baltisakslaste juhuslik meelelahutus. Rahvuslikule tennisele pani Eestis aluse 1913. aastal peetud turniir. Ligikaudu saja aasta jooksul pole ilmunud ülevaatlikku koguteost kodumaisest tennisest. Seda ülesannet tahab täita käesolev raamat. /…/ Raamatus esitatakse Eesti tennise […]
“Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür – 80”
Eesti Ajakirjanike Liidu auliige Eduard Tüür on sündinud 22.01.1931 Haapsalus. Karikatuurivõistlustel on ta võitnud 25 mitmesugust auhinda. Raamat sai teoks tänu Eduard Tüür (jun) toetusele. 48 lehekülge pilte.
“Kui ma olin väiksekene. Laulud ja aastad. Ja kägu kukub raal…”
Artur Rinne on olnud üks populaarseimaid eesti lauljaid ehk nagu ütleb temast rääkiva filmi pealkiri – “Meie Artur”, keda vähemalt Nõukogude ajal teadis vist iga eestlane. “Mets mühiseb”, “Kuldne kodukotus”, “Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub”, “Vana vokk” ja paljud teised laulud olid kõlanud vanema põlvkonna kõrvus veel vanadelt heliplaatidelt ja raadioaparaatidest. Rinne isikut saatis eestiaegne […]
“Armunud kurat”
Hispaania novell “Kahekümne viie aasta vanuses olin ma kapten Napoli kuninga kaardiväes; vaba aega veetsime enamasti poissmeeste kombel ja nagu noored mehed ikka, käisime naistes ja mängisime, niipalju kui rahakott lubas. Kui näpud põhja olid jõudnud, siis istusime kasarmus ja filosofeerisime. Ühel õhtul, kui istusime ümber väikese Küprose veini pudeli ja kamalutäie kuivatatud kastanite ning […]
“Helisev muusika”
Keegi puudutas mind ettevaatlikult õlast. Tõstsin pilgu õpilaste vihikutelt, mida ma kontrollisin, ja nägin ühe ilmaliku õe heasüdamlikku kortsulist nägu. “Auväärne abtiss ootab teid,” sosistas ta. … Ülipopulaarse muusikali “Helisev muusika” aluseks olev Maria Augusta Trapi mälestusteraamat räägib suures osas sellest, mis juhtus pärast muusikalisündmuste lõppu, kui Trapi laulupere kolis Ameerikasse. See on südamlik ja […]
“Kurtisaanide hiilgus ja viletsus”
Prantsuse kirjanduses klassiku Honoré de Balzaci (1799-1850) viimane suurteos, mis põhineb Balzaci kogu varasemal loomingul ja on omakorda kokkuvõtteks tervele “Inimlikule komöödiale”
“Kolmekesi”
Kavatsen olla täiesti aus. See ei ole raamat, mis võiks teid aidata. See ei ole “kuidas”, “millal”, “mida oodata” raamat. Seda ei ole heaks kiitnud mitte keegi, kes oleks kaudseltki meditsiiniga seotud. (Kuigi üks minu onupoegadest, kes müüb vaipkatteid arstikabinettidesse, leidis selle olevat mitte üksnes “valgustava” ja “informatiivse”, vaid arvas, et “kui korralikult tolmuimejaga puhastada, […]
“Valerahategijad”
“Härra Profitendieu läks vaarudes tugitooli juurde. Ta oleks tahtnud järele mõelda, kuid mõtted tiirlesid ta peas läbisegi. Siis tundis ta pistet paremas küljes, ribide all. Polnud pääsu: see oli maksaatakk. Oleks ometi kodu Vichy vett! Oleks vähemalt nainegi koju jõudnud! Kuidas teatab ta abikaasale Bernard´i lahkumisest? Kas tuleks talle kirja näidata? Kiri on ülekohtune, kohutavalt […]
“Kiiresti valmivad õmblustööd”
50 üksikasjalikku lihtsat kavandit nädalalõppudeks 50 inspireerivat ideed, mida saab lihtsalt teostada Stiilne kujundus väheste kuludega Ideaalne käsitööhuvilistele, kel palju ideid, kuid vähe aega Rikkalikult illustreeritud, paljude fotode ja hõlpsasti järgitavate juhenditega Poest ostetud sisustustekstiil võib olla kallis ja isikupäratu. Kuid müügil on ju nii palju kauneid riideid, mis pakuvad suurepärast võimalust ise kätt proovida. […]
“Willem Reiman”
Mis salata, Villem Reimani elulugu tunneme pealiskaudselt või koguni vähe. Tema auks 1932. a. Tartu Toomemäele püstitatud ja punaste poolt hävitatud ausamba kohtki püsis aastakümneid tühi. Alles 2004. aasta suvel ausammas taastati. Kolga-Jaani rahvas on oma õpetaja mälestuse eest oma ümbruses küll kõige elavamalt hoolitsenud. Reimani teadusliku pärandi uurimise jätkamiseks loodi Kolga-Jaanis koguni Villem Reimani […]
“Ma kõnnin Komandorisaartel”
Komandorisaartest on kuulnud igaüks. Vähesed aga võivad kiidelda sealse elu tundmisega, kas või piisava raamatutarkuse piires. Udune, vihmane maa. Kotikud. Seal vist purunes Vitus Beringi laev … Rohkem ei teadnud minagi, kui sinnakanti esmakordselt teele asusin. Lihtsalt piinlik oli ära käia Kamtšatkal ja jätta põgusatki pilku heitmata kõnealustele Komandorisaartele, kui sinna oli kauba-reisilaevaga poolteisepäevane teekond. […]
“Armulugu”
Kõik vana, halb ja raske on möödas, ees ootab ainult hea – nii mõtleb Frankie Grant, Ohiost pärit tüdruk, kes on tulnud uue aasta esimesel päeval oma unistuste linna New Yorki “Waldorf-Astoria” hotelli vestibüüli vaatama. Kahekümne ühe aastane Frankie on hiljuti kaotanud vanemad ja noorema venna ning arvab, et rohkem tal enam kaotada ei ole. […]
