“Jumalaema kirik Pariisis”
Victor Hugo romaan “Jumalaema kirik Pariisis” on üks romantismi tippteoseid. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse võrdkujust Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Hädavaresest poeet ja filosoof Gringoire võlgneb talle elu, keigarist kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo väärastunud kirg aga saadab ta surma. Vaid Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, […]
“Kuldne karikas”
Jalgpalli MM läbi aegade Kui esimestele maailmameistrivõistlustele 1930. aastal kogunes vaid 13 meeskonda, nimetas üks Saksa ajakiri noid võistlusi veidi pilkava alatooniga “muinasjutuks maailmameistrivõistlustest”. Kolmveerand sajandit hiljem sai jalgpall populaarsust mõõta hoopis teistsuguste numbritega. Üks ilmekamatest oli 715 miljonit – just nii palju inimesi sai teleri vahendusel osa 2006. aasta finaalmängust. “Kuldne karikas. Jalgpalli MM […]
“Maailm. Tõde. Vabadus”
Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. “Maailm. Tõde. Vabadus.” on sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. Õpiku eesmärk on anda õpilastele terviklik ettekujutus inimese ja maailma mõtestamise ajaloost. Minevikku on vaja tunda selleks, et paremini mõista olevikku ning kavandada tulevikku. Filosoofial on kultuuris eriline koht: ta üldistab ajastute tähtsamaid probleeme, vastuolusid ja eesmärke maailmavaate seisukohast, olles tihedalt seotud vastava […]
“Tubakakatk”
Raamat käsitleb narkomaania eriliigi – tubakasuitsetamise olemust, selle kahjulikku mõju organismile, noorukite, emade-naiste, arstide ja pedagoogide suitsetamist. Autor võtab vaatluse alla ka need sotsiaalsed ja suitsetaja psüühikas peituvad tegurid, mis viivad suitsetamisele. Raamatus antakse praktilist nõu suitsetamsisest loobumiseks, põgusat valgustamist leiab suitsetamisvastane sanitaarharidustöö. Raamat on kõige laiemale lugejaskonnale, suitsetajatele ja mittesuitsetajatele.
“Sõjategevuse päevaraamat”
2se Eesti jalaväe polgu Sõjategevuse päevaraamat Alatud: 21/XI. 1918 Lõpetatud: 31/XII. 1919 Te hoiate käes Vabadussõja-aegse 2. jalaväepolgu sõjategevuse päevaraamatut, mis sisaldab alates Vabadussõjale eelnenud nappidest rahupäevadest kuni sõja võiduka lõpuni tehtud ülestähendusi. Seda päevikut on pidanud ohvitserid ja allohvitserid, kes ei saanud seda mitte alati teha soojades staabiruumides. Nendes märkmetes pole sõda heroiline nagu […]
“De Profundis”
Oscar Wilde kirjutas “De Profundise” veidi aega enne Readingi vanglast vabanemist. Selle pika armastuskirja adressaat oli küll lord Alfred Douglas, aga Wilde ei unustanud ka tulevasi põlvi. Ta oli kindel, et lord Alfred hävitab kirja, ning seepärast palus ta Robert Rossil kiri kõigepealt kopeerida ning alles seejärel originaal Bosie´le saata. Wilde´i viimastest eluaastatest on palju […]
“Sügislootus”
Kogumik sisaldab autori viimaste aastate luuleloomingut, kus ta jätkab pihtimuslikku, süvenevat, ajuti nostalgilist mõtteluulelaadi. Mitmed luuletused on sündinud mõnest kultuuriloolisest faktist, taustast, allusioonist lähtudes. Raamatu lõpetab kimbuke kirjanduslikke epitaafe “Veel Harala elulugusid”, mis on omamoodi järg 1976. a. ilmunud “Harala elulugudele”. (taskuformaat)
“Aafrika äärel”
“Kord, kui Denys ja mina olime lendamas käinud ja maandusime farmi tasandikul, tuli meiega juttu ajama muldvana kikuju. “Te käisite täna väga kõrgel,” ütles ta, “e ei näinud teid, ainult kuulsime, kuidas lennuk sumises nagu mesilind.” Olin nõus, et olime lennanud kõrgel. “Kas te Jumalat nägite?” küsis ta. “Ei, Ndwetti,” vastasin, “Jumalat me ei näinud.” […]
“Nimetu”
Kas pole teiega ka vahel nii, et see, kuidas keegi midagi teinud on ei anna asu ning jääb kiusama justkui liivatera soki sees, nõnda et tekib tahtmine ise käed külge lüüa. Just nii sündis minuga mõni aeg tagasi. kui juhtusin nägema Joel Schumacheri filmi The Phantom Of The Opera, mis on Andrew Webberi samanimelise muusikali […]
“Eksiarvamusi seksist”
Mitusada intiimset täpsustust A-Ü. Kas tundidepikkune pea peal seismine aitab ennetada soovimatut rasestumist? Kas loomariigis on homoseksuaalsust? Kas suurte rindadega naised on eriti kirglikud? Kas eunuhhid on võimelised seksima? Kas neitsitel on neitsinahk terve? Päris kindlasti ei ole ühegi teise teema kohta käibel nõnda palju pooltõdesid, valesid ja eksiarvamusi kui seksi kohta. Käesolev raamat aitab […]
“Sinine missa”
Kõigis tuulehoogudes, mis puid sahisema panevad, on üks ja seesama vana tuul – seesama, mis lapsepõlves maal. Seesama, mis sauna lähedal kasvavad hõbepajud sahisema pani. Sama tuul, sama sahin, samad puud. Mida edasi, seda selgemalt ma hõbepajude müha kuulen. Ja näen nende hõbedasi lehti. Näen taevast nende latvade kohal. Sisukord: Olematu muusika; Mazzano päevik; Aallotari […]
“Teekond läbi öö. III osa”
Meri oli nii rahulik ja vaikne, et vaata ja silita käega veepinda nagu magava lapse pead. Kahju vaid, et laevalagi on kõrgel ja käsi lühike, nii et nad üksteist ei leia. Veel öösel loksutasid kergemad lained vastu laevaseinu, kuid enne hommikut väsisid viimasedki ära ja rahunesid. Et olgu nii, mis me ikka rassime ja tormame […]
“Aino Talvi”
Vaatesaal pimeneb. Kuuldub trummipõrinat ning kauget müra. Hinge poeb mingi rahutu, ärev meeleolu. Sündmuste taustaks on 30-aastane sõda Saksamaal. Eesriide avanedes näeme tühjal laval kahte kuju. Need on sõdurite värbajad, kes luuravad, kust sellel lagedal maal leiaks veel mõne mehe, keda saaks sõjaväkke meelitada. Ennäe! Sealt tuleb furgoon, mida hobuste asemel veavad kaks tugevat noormeest. […]
“Greta Garbo. Hollywoodi kuninganna”
Imekaunis ja salapärane Greta Garbo nimi ja filmid ei vaja lähemat tutvustamist, kuid temast kui inimesest teatakse väga vähe. Tõrksus avalikkusega suhtlemisel lõi näitlejannast müüdi juba eluajal ning kuna ta oma elu viimasel poolsajandil enam filmides kaasa ei teinud, tundub ta kuidagi eriti kaugena, kuigi suri alles 1990. aastal. Rootsis sündinud ja seal filmiteed alustanud […]
“Ellujäämine”
Ma olin su valge vari. Kõik tunded mus halvas uim. Ma olin sind leinav vari, kõige elava suhtes tuim. Meel oli mul päris nõder – see õnnetu “happy end” … Must vari, mu nukker õde, ja meie mustvalge vend – me olime kivikandjad ja juhatasime teed, su mullaleäraandjad, su reetjad — nojah, just need. …
“Ja ilma ja inimesi”
Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi 1984-1989. Tuntud raadioajakirjanik mõtiskleb talle omastes pisut lüürilises esseevormis glasnosti ning sellele osakssaanud tagasilöökidest Eestis.
“Juhan Sütiste elukäik ja looming”
Juhan Sütiste (1899-1945) tuli Tähtvere saunatarest ülikoolilinna Tartusse, kus teda köitsid sport, teater ja kirjandus. Ta sai esikoha odaviskes 1927.a. Roomas üliõpilaste olümpiaadil, kujunes viljakaks teatrikriitikuks ning kirjutas näidendeid, kuid kustumatu kuulsuse tõi talle luule, mille eest ta on pidanud isuma vangiski. Ta on laulnud kodumaast ja selle töötavatest inimestest, ergutanud ühiskonda edasi arenema, poeemitsüklis […]
“Wolandi partii”
Selle raamatu esimene osa kujutab endast Eesti spordi, ja osalt enamgi kui spordi, paari aastakümne pikkust taaselustumise ning arengulugu läbi ühe inimese kirjutatud ja kõneldu. Teine osa, essee “Patroklose memoriaal”, pakub üht võimalikku nägemust spordi tekkest, muutumisest läbi aegade ning tema rollist üksikisiku ja ühiskonna elus. Paavo Kivine
“Euroopa ajalugu 1763-1991. Käsiraamat”
Inglise ajaloolaste Ch. Cooki ja J. Stevensoni “Euroopa ajalugu 1763-1991” on eesti lugejale esmapilgul ehk pisut harjumatu käsiraamat, kus äärmiselt tihedalt on kokku surutud Euroopa rohkem kui kahe viimase sajandi ajalugu. Teatmikus on vaadeldud kõiki olulisemad sõdu, konflikte, lepinguid, diplomaatiasuhteid, usuelu arengut jne. Riikide kaupa on esitatud tähtsamad valitsejad, riigipead ja ministrid; on mitmekesist statistilist […]
“Sõjast”
… Teos, mille need read peavad sisse juhatama, hoidis minu kirjeldamatult armastatud, ent minult ja isamaalt kahjuks nii vara röövitud meest peaaegu pidevas tegevuses viimased kaksteist aastat tema elust. Selle lõpuleviimine oli tema südamesooviks; ent tal polnud kavas seda oma eluajal maailmale avaldada; kui püüdsin teda sellest otsusest kõrvale kallutada, vastas ta mulle sageli pooleldi […]
