“Mis juhtus Anton Raadikuga?”
Ühe eestlasest spordivägilase traagilise värvinguga elukroonika, millel puudub viimane peatükk. Ta tuli Euroopa meistriks, jõudis kuuluda viies riigis tipp-poksijate hulka, tegi ennast elukutseliste leeris alaliselt tuntuks. Eesti rahva jaoks oli see mees peaaegu pool sajandit mahasalatud inimene. Raamatu autorid tahavad tõestada, et Anton Raadikul kui suurel sportlasel ja aatemehel on õigus püsivale kohale meie säravamate […]
“Kaptenid avastavad maailma”
Kaptenid on ärganud ja kiirustavad sadamasse … Täna oli kapten Kelleril kõige tähtsam päev. Täna läheb ta suurele maadeavastamise reisile! Meri ja valged purjekad olid öö läbi tema silme ees kutsuvalt õõtsunud ning suur ärevus juba tunde kõhtu kõditanud. “Nüüd on aeg!” teadis Keller. Ta tõusis voodist, haaras toolilt korralikult triigitud kaptenipintsaku ning hiilis otsustavalt […]
“Elizabeth Taylor”
Elizabeth Taylor – Hollywoodi viimane diiva. Bel Airi tänaval lamasid varase hommikupäikese kahvatus aprillivalguses. Patrull liikus ringi nagu tavaliselt, et ükski sissetungija ei saaks häirida ilusate ja rikaste und. Piserdusseade niisutas hinnalist inglise muru, seisusesümbolit, mida selles ümbruses pidi igaüks võimeline olema endale lubama, et mitte mõjuda “väljaspool” seisjana. Kõik tundus olevat normaalne. …
“Kinnituisanu”
Pseudokrimka Maja nurga juures passis kramplikult hüppevalmis kass, ainult hüppamisega polnud tal kuhugi kiiret. Tänav nägi välja sedamoodi, et kiiret polnud siin kellelgi, kõik toimus aeglaselt, seda oli ikka veel palju. Ka surrakse siin vist aeglaselt, mõtlesin. Õigemini oligi siinne elamine üks pidev suremine, mis küll aeg-ajalt viidi kiire lõpuni. Või oli see hoopis masendus […]
“Eesti dramaturgia 10 aastat”
Toimetanud: Anne-Ly Sova Juba kümme aastat on Eesti Näitemänguagentuur (ENA) vahendanud teatritel autoriõigusi, otsinud ja tutvustanud uusi teatritekste ning püüdnud koolituste ja näidendivõistluste kaudu edendada eesti oma näitekirjandust. Meil on põhjust arvata, et need kümme aastat, mil ENA eesti teatrimaastikul askeldab, on aidanud eesti omadramaturgial areneda ja uutele tippudele tõusta. Käesolev kogumik kajastab eesti näitekirjanduses […]
“See on rohi”
Käesolevas raamatus kohtub eesti lugeja uuesti austraalia kaasaegse kirjaniku Alan Marshalliga, kelle esimene autobiograafiline teos – “Ma suudan hüpata üle lompide – ilmus eesti keelde tõlgituna 1963. aastal ja võitis endale eriti noorte lugejate hulgas palju sõpru. “See on rohi…” jätkab kirjaniku jutustust tema enese elust, sedapuhku juba enam täiskasvanud lugejate poole pöördudes. Motoks valiti […]
“Usun Eestisse”
20. augustil 1991 panime enda järel kinni Nõukogude Liidu ukse ja siirdusime iseseisvumise teele. See tee ei ole veel lõpuni käidud, ja nüüd, sajandikünnisel, on ehk viimane aeg teha esimene suurem vahekokkuvõte. Kuhu me läheme? Kuhu meid juhitakse? Kuhu oleme jõudnud? – Nendele küsimustele pole andnud selget, rahvale mõistetavat vastust ei Toompea ega Kadriorg. Aga […]
“Tatarlaste kõrb”
“Viimaks ometi oli ta ohvitser, ta ei pidanud enam tuhnima raamatutes ega värisema ülemuste häält kuuldes, ühesõnaga, see kõik oli läbi. Kõik need päevad, mis olid tundunud talle nii vastikud, olid nüüd igavesti möödas, neist moodustunud kuud ja aastad ei kordu enam iial. Jah, nüüd oli ta ohvitser, võimalik, et tal saab olema raha, ilusad […]
“Geenid ja käitumine”
Looduse ja kasvatuse koosmõju Geneetika ja selle mõju inimkäitumisele on viimastel aastatel tõusnud tuntavalt inimeste huviorbiiti üle kogu maailma. Käesolevas populaarteaduslikus raamatus tutvustab professor Sir Michael Rutter võimalusi, mil moel võib geneetika mõjutada inimeste käitumist juba lapsepõlvest saati, selgitab geenide toimimisviise ning arutleb ka selle üle, kuidas looduse ja kasvatuse koosmõju annab arengule teatud suuna. […]
“Karistuseks 20 aastat Draamateatri direktorina”
Ma läksin teatrisse võhikuna. Pagasiks soov oma tööd hästi teha ning suur huvi kirjanduse ja kultuuri vastu. Tegin kogu jõust tööd, õppisin ööd ja päevad ja aastad. Jätsin teatrisse oma südame ja tervise. Kui teater saavutas edu, siis on see kogu kahesaja liikmelise kollektiivi ühise töö vili, mõttekaaslaste, ühisele kunstile andunute pingutuste vili. Mul on […]
“Inglise-eesti seletav sõnaraamat”
“PASSWORD. Inglise-eesti seletav sõnaraamat”. Kernerman Semi-Bilingual Dictionaries Siin eesti kasutajale esitletav “semibilingvaalne” ehk pooleldi tõlke-, pooleldi seletav (nn kakskeelestatud) inglise keele sõnaraamat kuulub omanäoliste seletavate sõnaraamatute hulka, mis on kavandatud just neile, kelle emakeel pole inglise keel. Sõnaraamatus on ca 25000 märksõna. Seletav osa – informatsioon sõnaliigi kohta, sõnaseletus, sõnakasutusnäide ja grammatilised märkused – on […]
“Tuulest viidud” I&II osa. 2 raamatut
Tõlkinud Helmi Rone ja Karl Einer. Scarlett O´Hara ei olnud õieti ilus, aga mehed taipasid seda harva, kui nad olid sattunud tema võlu alla, nagu Tarletoni kaksikud praegu. Liiga teravalt segunesid tema näos ta ema, prantsuse päritoluga rannikuaristokraadi õrnad jooned ta õitsva välimusega iiri isa jämedate joontega. Kuid see oli kütkestav nägu, terava lõuaga ja […]
“Minu elu muusikaradadel”
Endiste kolleegide memuaaride ja monograafiate lugemisel tekkis mul soov “Estonia” muuskalist külge ka omalt poolt jõudumööda valgustada. Julguse nüüd juba igavikku vajunud aastate taastamiseks ammutasin üle poole sajandi kestnud tihedaist sidemeist Tallinna teatri- ja kontserditegevusega. Kui minu tagasihoidlikud püüdlused kauge mineviku elustamisel suudavad tänapäeval mingil määral huvi pakkuda, oleksin ülimalt õnnelik. Kas see mul korda […]
“Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu”
Ja lõpuks siinne raamat, mis on jäänud “Eesti raamatute üldnimestikku” võtmata – “Eesti vabadussõja poliitiline ajalugu” (1925, 2. tr. 1929, autori nimeks Laamann!). Koos “Eesti lahkumisega Vene Riigist” on see “Eesti iseseisvuse sünni”, Laamani peateose eeltöö. Tegemist on Eesti kaitseväe kultuur-selgitustöö kursustel ette loetud teksiga, mis on paljundatud kivitrükis. Kaitseväe kursustel oli tavaks loengutekste paljundada […]
“Noored autorid 1965”
“Tund enne väljasõitu” Jüri Tuulik Jüri Tuulik sündis 28. veebruaril 1940. aastal Abruka saarel kooliõpetaja perekonnas. Koolitarkust hakkas saama 1947. a. Abruka algkoolis, keskhariduse omandas Kingissepas V. Kingissepa nimelises Keskkoolis. 1963. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ülikooliaega kuuluvad esimesed järjekindlamad katsetused lühiproosa alal. Alates 1962. a. sügisest töötas Tartus “Edasi” toimetuses. 1964. a. sügisest […]
“Kopliperasoos on rahapada”
Jutustuses “Kopliperasoos on rahapada” annab autor täpse ja selge pildi lapse mõtteviisist, maailmanägemisest ja selle lõhkumisest sõja poolt. Raamatu teises pooles sisalduvad tänapäevaainelised jutustused haakuvad autori publitsistliku loominguga.
“Kaksteist keisrit”
Impeeriumidel on kombeks tõusta ja mõne aja pärast taas põrmuks variseda – järgides vääramatut kurssi, mille märkis nende tarbeks maha iidne arhetüüp: Rooma keisririik. Rooma impeerium esindab üht Euroopa ajaloo kõige olulisemat peroodi, mil loodud institutsioonid eksisteerivad ühel või teisel kujul veel tänapäevalgi. Selle impeeriumi keskpunktis seisid keisrid. “Kaksteist keisrit” jutustab Rooma kõige tähtsamatest ja […]
“Väike”
Anti ja mina, Tuglas ja meri. Teatud mõttes on “Väike” jätk esseekogumikule “Väike äratundmiste raamat”. Kolmest osast koosnevas teoses arendab Raudam väiksuse teemat süvitsi edasi. Raamatu esimeses osas “Anti ja mina” jutustab autor lugusid oma lapsepõlvest, lastes neis tegutseda oma esimese raamatu “Anti jutud” peakangelasel. Teine osa “Väike Tuglas” käsitleb väiksuse teemat Friedebert Tuglase loomingus, […]
“Mis on depressioon”
Perearsti raamatud patsiendile. On heal meel tõdeda, et eesti lugejani on jõudnud väärt tervisealane kirjanduslik sari. Sarja teises raamatus on juttu depressioonist – üpris sagedasest tervisehäirest, mille kohta on palju müüte ja mis on nii mõnigi kord raskesti äratuntav oma varjatud ning maskeeritud olemuse tõttu. Lisaks on depressiooni ravi pikaajaline ja kannatust nõudev. Käesolev raamatuke […]
“Eesti tennis 90”
Tänavu suvel – A.D 2003 – möödub 90 aastat Eesti tennise algusest. Tennist mängiti selles Liivimaa osas küll varemgi, kuid see oli baltisakslaste juhuslik meelelahutus. Rahvuslikule tennisele pani Eestis aluse 1913. aastal peetud turniir. Ligikaudu saja aasta jooksul pole ilmunud ülevaatlikku koguteost kodumaisest tennisest. Seda ülesannet tahab täita käesolev raamat. /…/ Raamatus esitatakse Eesti tennise […]
