“Kaheaastaraamat 2009-2010”
– Ühes rauaaja lõpu relvast – Salme paadileiu arheozooloogiline analüüs – Veel kord püha kirikust ja böömi meistritest – Saaremaa foogtkonna tuludest aastal 1562 – Kihelkonna kihelkonna eesnimed muutuvas ajas – Saaremaal kuni 1940. aastani ilmunud kalendrid – Mihkel Neps – Saaremaa “Kuningas” – Sõja- ja transpordilaevade vrakid Saaremaa vetes – Eesti Kodanike komiteed Saaremaal […]
“Üks päev”
Kakskümmend aastat. Kaks inimest… 15. juuli 1988. Emma ja Dexter tutvuvad ülikooli lõpuõhtul. Homme peab kumbki oma teed minema. Kus nad järgmisel aastal sealsamal päeval on? Ja veel aasta edasi? Ja igal järgmisel aastal? Kakskümmend aastat. Kaks inimest. Üks päev. “Üks päev” on inglise stsenaristi ja kirjaniku David Nichollsi (snd. 1966) kolmas romaan. Naljakas ja […]
“Vanad ja kobedad”
“Vanade ja Kobedate” stsenarist Peep Pedmansoni sule all seiklevad raadioteetrist ja teleekraanilt tuttavad tegelased seekord paberil. Nagu ikka, otsivad nad siingi innukalt ühte koma teist, kuid leiavad koma kolmandat.
“Kahekesi”
Novelle aastatest 1967-1998 Kogumik sisaldab kakskümmend viis minavormis kirjutatud erootilist novelli, mis käsitlevad mehe-naise intiimsuhte erinevaid võimalusi – nii fantaasiaid kui realistlikke olupilte. Sisukord: Kaamel; Vale; Hää; Magamiskott; Presidendi proua; Variandid; Vastasseis; Kirjanduse vägi; Liivaterad; Kripeldus; Porno; Lits; Flööt; Vanapaar; Tahutud kivi; Laid; Esireas; Koer; Naabrid; Magajad; Kolmkümmend aastat; Märkmik; Jacques Dodot; Surfamine; Võõras suguvõsa.
“Aeg embusteks”
“Kas talute morfiumi?” Sophiet läbib “elekter” ja vägagi meeldiv tunne. Med-vend saab kuulda kummalise loo Sophie elukäigust. Sündmustejada alguspunktiks saab tehing Saksa ärimehest isa ja türklasest äripartner Mustafa vahel viimase tütardega, kellest Sophie ema antakse haaremist pealekauba. Lugejale kangastub magus-õudne lugu, mis paneb tõdema, et pole midagi uut siin päikese all, ka kõige rabavamad käitumisnormid […]
“Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940-1953”
Loovintelligentsi represseerimise peamine vorm polnud mahalaskmine, vangipanek ega orjatöölaagrisse saatmine, kuigi ka seda tuli ette, ja mitte vähe. Peamine oli terve etnilise, sotsiaalse ja professionaalse tunnusega rühma vaimne sandistamine, mis samuti on inimsusevastane kuritegu. Loomingulise tegevuse katkestamine tähendas kutsetöö keeldu, millega kaasnes avalik mõnitamine ja häbiposti panek. Ühiskonnas ja loomeliitudes valitses üldise hirmu ja hüsteeria […]
“Studia Latina”
Ladina keele õpik humanitaarerialade üliõpilastele Õpiku koostamisel on autorid lähtunud nendest eesmärkidest, mis on filoloogiliste ja ajalooliste erialade õppijatel kõrgkoolides. Õpik esitab ülevaate ladina keele alustest, tutvustab vormiõpetust ning lauseehituse põhijooni, mille baasil peaks kujunema süsteemne ülevaade ladina keele struktuurist. Kursuse käigus omandatakse sõnavara, mis on suures osas ka praegu rahvusvaheliste sõnadena kasutusel. Õpikus on […]
“Nuripidine aastasada – ajast, isast ja teistest”
Meie kõik, kes oleme kahekümnendast sajandist tulnud, kanname endal selle ränga sajandi pitserit. Aja pahupoolt saime siin Läänemere idakaldal eriti valusalt tunda – hoopis valusamalt kui näiteks sellesama mere läänekalda elanikud. Kellelgi ei ole õigust ei endast ega teistest suurkannatajat teha. Siiski jääb tõsiasjaks, et eestlaste, nagu ka lätlaste ja leedulaste totalitarismikogemus erines enamiku rahvaste […]
“Põhja-Hiina armuke”
Marguerite Duras (1914-1996), prantsuse kirjanik, teatrilavastaja ja filmirežissöör, on 20. sajandi kirjanduse ja filmikunsti tähtsamaid uuendajaid. Ta on kirjutanud romaane, novelle, jutustusi, näidendeid, filmistsenaariume. Teda on ülistatud kui kehalise armastuse tundlikemat tõlgendajat. Käesolev romaan on Concourt´i preemiaga pärjatud “Armukese” loo uus, küpsem esitus. Sain teada, et ta suri aastaid tagasi. Kuulsin seda 90nda aasta mais, […]
“Koduks maailm”
Jutustus Aleksandra Kollontaist Rikkaliku dokumentaalmaterjali, A. Kollontai teoste ja päevikute ning kaasaegsete mälestuste, samuti oma isiklike muljete põhjal elustab autor Emili Mindlin (1900-1981) silmapaistva revolutsionääri, oraatori, literaadi, jäägitult oma missioonile andunud inimese ning Nõukogude riigitegelase ja diplomaadi keeruka, mitmetahulise kuju, jutustab tema ülihuvitavast elukäigust. Ühtlasi kohtub lugeja hulga tuntud ajalooliste isikutega, nagu V.I. Lenin, G. […]
“Ulgvel ja umbes”
California ülikooli professorina pidi Jaan Puhvel (1932) oma teaduslikke töid kirjutama põhiliselt inglise keeles. Sellest siis ka meie teabekirjandusest läbilipsanud väide, et tegemist on Ameerika teadlasega, kes, tõsi küll, olevat eesti rahvusest. Käesolevas raamatus on Jaan Puhveli eestikeelsed kirjutised ühtede kaante vahele paigutatud. See on väärt lugemismaterjal nii humanitaaridele kui ka teistele. Siit saab ammutada […]
“Augustinus, oma ema poeg”
Augustinus Hippost (354-430) kuulub olulisemate kirikuisade hulka, kelle ideed on tugevasti mõjutanud pea kogu Lääne filosoofiat. Teame, et ema võib oma poega tugevasti mõjutada ja kui poleks olnud tema ema Monicat, oleks Augustinus võinud jäädagi teravakeelseks keskklassi playboyks, selle asemel, et saada kirikuloo suurkujuks. “Augustinus” on põnev lugu selle maailma künismi võitmisest.
“Nero. Keiser ja jumal, kunstnik ja narr”
Rooma kõikvõimas maailmariik keiser Nero ajal esimese sajandi keskpaiku. Rooma linna suur põlemine, kristlaste tagakiusamine, Peetruse ja Pauluse hukkamine, aga ka kolmas kord impeeriumi ajaloos, mil sõda suleti Januse templi uste taha. Kes oli keiser Nero (37-68 p.Kr.)? Verejanuline türann ja ematapja või lapsemeelne kunstnik, riivatu maniakk või andunud kunstigeenius? Antiikse Rooma pulseeriva elu, orgiate, […]
“President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees”
Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Magnus Ilmjärv. Dokumente ja materjale. Eesti riigi ja rahva elus silmapaistvat osa etendanud president Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri saatus on tänini olnud vähe valgustatud. KGB arhiivid olid kuni viimase ajani raudselt suletud. Käesoleva dokumentide kogumiku eesmärgiks ongi presidendi ja sõjavägede ülemjuhataja vangistusaastatega seotud asjaolude dokumentaalne kajastamine. Pätsi […]
“Vancouver 2010. XXI taliolümpiamängud”
XXI taliolümpiamängud … Hõbe, mille Kristina Vancouveris tõi, võib kaaluda tema enda jaoks ja tema austajate silmis rohkem kui mitu kulda kokku – oleneb kaaludest. Kogu Eestil tuleb aga leppida, et üks hõbe peab hoidma tuju sama kõrgel, kui see oli Torino kolme kulla päevil. … – peatoimetaja Gunnar Press EOK ametlik olümpiaraamat
“Välisministrid. Romantikud ja küünikud”
Leonid Mletšin on tänapäeva üks populaarsemaid vene ajaloolasi, kelle sulest pärineb mitmeid menukaid uurimus Venemaa lähiajaloost, Varrakus on varem ilmunud tema raamat KGB esimeestest. Mletšini uus raamat “Välisministrid: romantikud ja küünikud” on omalaadne NSV Liidu ja Venemaa poliitikaelu entsüklopeedia. Unikaalsete dokumentide alusel loob autor kõigi 1917. aastast ametis olnud välisministrite ilmekad portreed ja valgustab riigi […]
“Loomaaed läve ees”
Raamat on pühendatud kõige tuntumatele ja tavalisematele loomadele: koertele, kassidele, rottidele, siilidele, põtradele, tuvidele, varestele, varblastele, sisalikele, konnadele, putukatele. Käsitletakse nende elu ja kokkupuutepunkte inimesega. Autor on kokku kogunud laialdasest kirjandusest hulk huvitavaid ja vähetuntud fakte. Mõeldud kõigile loodusehuvilistele.
“Teadus ja ajalugu”
Avastuste entsüklopeedia Elavas vormis entsüklopeediline teatmeteos 640 lehekülge põnevaid teemasid üle 1500 värvilise üksikasjaliku illustratsiooni ja foto lihtne ja nauditav võimalus õppida tundma meie tpredat maailma! Sisukord: Teadus: Kuidas asjad toimivad; Lend; Suured leiutised; Suured ehitised; Sport ja mängud. Ajalugu: Muinas-Egiptus; Vana-Hiina; Vana-Kreeka; Vana-Rooma; Põlisameeriklased; Maadeuurijad ja kaupmehe Taskuformaat.
“Kaks kaptenit I&II. 2 raamatut”
Romaani “Kaks kaptenit” saamisloost jutustab autor, et süžee aluseks oli noore tulihingelise teadlase jutustus oma eluloost. Esialgne käsikiri, mis pandi paberile 1936. aastal kolme kuuga, lükati kirjastuses tagasi. Seejärel töötas autor teose põhjalikult ümber, tõi sisse tüürimees Klimovi kirja, mis avas teise tegevusliini. Kapten Tatarinovi prototüübiks sai polaaruurija Georgi Sedov, kes 1912. aastal alustas laeval […]
