“Greta Garbo. Hollywoodi kuninganna”
Imekaunis ja salapärane Greta Garbo nimi ja filmid ei vaja lähemat tutvustamist, kuid temast kui inimesest teatakse väga vähe. Tõrksus avalikkusega suhtlemisel lõi näitlejannast müüdi juba eluajal ning kuna ta oma elu viimasel poolsajandil enam filmides kaasa ei teinud, tundub ta kuidagi eriti kaugena, kuigi suri alles 1990. aastal. Rootsis sündinud ja seal filmiteed alustanud […]
“Ellujäämine”
Ma olin su valge vari. Kõik tunded mus halvas uim. Ma olin sind leinav vari, kõige elava suhtes tuim. Meel oli mul päris nõder – see õnnetu “happy end” … Must vari, mu nukker õde, ja meie mustvalge vend – me olime kivikandjad ja juhatasime teed, su mullaleäraandjad, su reetjad — nojah, just need. …
“Ja ilma ja inimesi”
Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi 1984-1989. Tuntud raadioajakirjanik mõtiskleb talle omastes pisut lüürilises esseevormis glasnosti ning sellele osakssaanud tagasilöökidest Eestis.
“Põline partituur. Eesti teadlased horisondil”
Lugupeetud lugeja! Käesolevaga jõuab teie ette üks väike kogumik, mis seotud läbi 40 aasta minu toimetajategevusega ajakirjas Horisont. Et kõik siia valitud enda kirjutatud või intervjuude ja jutuajamistena üles tähendatud lood Eesti teadusest ja teadlastest on selle aja jooksul laiali pillutatud mööda Horisondi aastakäike, siis tekkis mõte osa oma kahesajst Horisondis ilmunud artiklist kokku koondada. […]
“1979”
Christian Kracht (1966) on šveitslane ja elab Bangkokis. Oma esimese romaaniga “Faserland” (1995) sai tuntuks ühena saksa popkirjanduse loojatest, kujutades lääne tarbimisühiskonna elustiili. Krachti romaan “1979”, kirjutatud enne 11. septembri sündmusi, oli 2001. aasta saksa kirjandussügise üks üllatavamaid teoseid, aidates mõista, miks islami fundamentalistidele tundub läänemaailm nii ohtliku ja põlastusväärsena. 1979. aastal toimus Iraanis islami […]
“Hitleri visionäärid – III riigi okultistlikud teerajajad”
Fašistlik ideoloogia esoteeriliste juurtega pole ajaloouurijad tegelenud kuigi pikka aega. Alles viimastel aastatel on hakatud avastama ka natsionaalsotsialismi okultseid mõjusid ja mõjutajaid. Haakristi-pioneer Alfred Schuler, fanaatiline puhta rassi eest võitleja Mathilde Ludendorff, ruunimärkide uurija Guido von List, Thule Ordu kaasasutaja vabahärra Rudolf von Sebottendorff, Himmleri nõunik Karl Maria Willigut, selgeltnägija Erik Jan Hanussen – need […]
“Mis juhtus Anton Raadikuga?”
Ühe eestlasest spordivägilase traagilise värvinguga elukroonika, millel puudub viimane peatükk. Ta tuli Euroopa meistriks, jõudis kuuluda viies riigis tipp-poksijate hulka, tegi ennast elukutseliste leeris alaliselt tuntuks. Eesti rahva jaoks oli see mees peaaegu pool sajandit mahasalatud inimene. Raamatu autorid tahavad tõestada, et Anton Raadikul kui suurel sportlasel ja aatemehel on õigus püsivale kohale meie säravamate […]
“Kaptenid avastavad maailma”
Kaptenid on ärganud ja kiirustavad sadamasse … Täna oli kapten Kelleril kõige tähtsam päev. Täna läheb ta suurele maadeavastamise reisile! Meri ja valged purjekad olid öö läbi tema silme ees kutsuvalt õõtsunud ning suur ärevus juba tunde kõhtu kõditanud. “Nüüd on aeg!” teadis Keller. Ta tõusis voodist, haaras toolilt korralikult triigitud kaptenipintsaku ning hiilis otsustavalt […]
“Kui ma olin väiksekene. Laulud ja aastad. Ja kägu kukub raal…”
Artur Rinne on olnud üks populaarseimaid eesti lauljaid ehk nagu ütleb temast rääkiva filmi pealkiri – “Meie Artur”, keda vähemalt Nõukogude ajal teadis vist iga eestlane. “Mets mühiseb”, “Kuldne kodukotus”, “Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub”, “Vana vokk” ja paljud teised laulud olid kõlanud vanema põlvkonna kõrvus veel vanadelt heliplaatidelt ja raadioaparaatidest. Rinne isikut saatis eestiaegne […]
“Suitsutare 3”
Valitud artiklid Suitsutare 3 toob lugejate ette Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite artiklid Eesti maastikupildist kaduvatest moonamajadest, linna, aguli- ja maa-arhitektuuri seostest ning sõjaeelsest maanoorte liikumisest. Uudsena esitatakse muuseumi eksponaathoonete – Sassi-Jaani talu ja Lau külapoe – ajalugu nende kunagiste elanike elu ja töö kaudu. Sisukord: Merike Lang – Eessõna Mihkel Leetmaa – Moonakatest ja moonamajadest 19. […]
“Helisev muusika”
Keegi puudutas mind ettevaatlikult õlast. Tõstsin pilgu õpilaste vihikutelt, mida ma kontrollisin, ja nägin ühe ilmaliku õe heasüdamlikku kortsulist nägu. “Auväärne abtiss ootab teid,” sosistas ta. … Ülipopulaarse muusikali “Helisev muusika” aluseks olev Maria Augusta Trapi mälestusteraamat räägib suures osas sellest, mis juhtus pärast muusikalisündmuste lõppu, kui Trapi laulupere kolis Ameerikasse. See on südamlik ja […]
“Tulbipalavik”
Ma leban Jani patjade najal voodis, kus olen tundnud sellist rõõmu, mille olemasolu ma poleks osanud arvatagi. Minu südant on haaranud erutus. Ma tean, et jätan oma mehe maha ja tulen Jani juurde, tean seda juba nädalaid. Tegelikult teadsin ma seda hetkest, mil Jan meie majja astus. “Mis meiega ka ei juhtuks, see maal ei […]
“Iiveldus”
“Kell on kolm. Kell kolm on alati kas liiga hilja või liiga vara, et teha midagi kasulikku. Veider pärastlõunane aeg. Täna on see talumatu. Külm päike muudab tolmu aknaklaasidel valgeks. Taevas on kahvatu, uduselt valge. Rentslid olid täna hommikul jääs. Seedin vaevaliselt radiaatori juures. Ma tean juba ette, et päev on raisus. Ma ei tee […]
“Nimetu”
Kas pole teiega ka vahel nii, et see, kuidas keegi midagi teinud on ei anna asu ning jääb kiusama justkui liivatera soki sees, nõnda et tekib tahtmine ise käed külge lüüa. Just nii sündis minuga mõni aeg tagasi. kui juhtusin nägema Joel Schumacheri filmi The Phantom Of The Opera, mis on Andrew Webberi samanimelise muusikali […]
“Eksiarvamusi seksist”
Mitusada intiimset täpsustust A-Ü. Kas tundidepikkune pea peal seismine aitab ennetada soovimatut rasestumist? Kas loomariigis on homoseksuaalsust? Kas suurte rindadega naised on eriti kirglikud? Kas eunuhhid on võimelised seksima? Kas neitsitel on neitsinahk terve? Päris kindlasti ei ole ühegi teise teema kohta käibel nõnda palju pooltõdesid, valesid ja eksiarvamusi kui seksi kohta. Käesolev raamat aitab […]
“Sinine missa”
Kõigis tuulehoogudes, mis puid sahisema panevad, on üks ja seesama vana tuul – seesama, mis lapsepõlves maal. Seesama, mis sauna lähedal kasvavad hõbepajud sahisema pani. Sama tuul, sama sahin, samad puud. Mida edasi, seda selgemalt ma hõbepajude müha kuulen. Ja näen nende hõbedasi lehti. Näen taevast nende latvade kohal. Sisukord: Olematu muusika; Mazzano päevik; Aallotari […]
“Teekond läbi öö. III osa”
Meri oli nii rahulik ja vaikne, et vaata ja silita käega veepinda nagu magava lapse pead. Kahju vaid, et laevalagi on kõrgel ja käsi lühike, nii et nad üksteist ei leia. Veel öösel loksutasid kergemad lained vastu laevaseinu, kuid enne hommikut väsisid viimasedki ära ja rahunesid. Et olgu nii, mis me ikka rassime ja tormame […]
“Minu elu muusikaradadel”
Endiste kolleegide memuaaride ja monograafiate lugemisel tekkis mul soov “Estonia” muuskalist külge ka omalt poolt jõudumööda valgustada. Julguse nüüd juba igavikku vajunud aastate taastamiseks ammutasin üle poole sajandi kestnud tihedaist sidemeist Tallinna teatri- ja kontserditegevusega. Kui minu tagasihoidlikud püüdlused kauge mineviku elustamisel suudavad tänapäeval mingil määral huvi pakkuda, oleksin ülimalt õnnelik. Kas see mul korda […]
“Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu”
Ja lõpuks siinne raamat, mis on jäänud “Eesti raamatute üldnimestikku” võtmata – “Eesti vabadussõja poliitiline ajalugu” (1925, 2. tr. 1929, autori nimeks Laamann!). Koos “Eesti lahkumisega Vene Riigist” on see “Eesti iseseisvuse sünni”, Laamani peateose eeltöö. Tegemist on Eesti kaitseväe kultuur-selgitustöö kursustel ette loetud teksiga, mis on paljundatud kivitrükis. Kaitseväe kursustel oli tavaks loengutekste paljundada […]
“Noored autorid 1965”
“Tund enne väljasõitu” Jüri Tuulik Jüri Tuulik sündis 28. veebruaril 1940. aastal Abruka saarel kooliõpetaja perekonnas. Koolitarkust hakkas saama 1947. a. Abruka algkoolis, keskhariduse omandas Kingissepas V. Kingissepa nimelises Keskkoolis. 1963. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ülikooliaega kuuluvad esimesed järjekindlamad katsetused lühiproosa alal. Alates 1962. a. sügisest töötas Tartus “Edasi” toimetuses. 1964. a. sügisest […]
