“Üldine ajalugu 37-47” 11 vihikut
Ümbertrükk “Üldine ajalugu” Dir. N. Kanni toimetusel. Kirjastus “Raamatu Sõber” Tallinnas, Pikk tänav No. 36. 1931. 37. Raamat – I. 1848. ja 1849. A. Revolutsioonid ja nende tagajärjed. Revolutsioonide põhjusi. Prantsusmaa pärast veebruarirevolutsiooni. Revolutsioon Saksamaal ja Austrias. II. Ungari võitluses oma iseseisvuse eest. 38. Raamat – III. Itaalia ühinemine. IV. Saksa riigid pärast 1850. A. […]
“Pettus”
Ükskord ammu oli kaks küla. Ühes külas räägiti alati tõtt. Teises külas kogu aeg valetati. Ühel päeval jõudis rändur teelahkmele. Ta teadis, et üks neist teedest viib külasse, kus alati tõtt räägitakse. Selles külas võib ta saada süüa ja peavarju. Teine tee viib külasse, kus kõik valetavad. Ta teadis, et selles külas saab ta peksa, […]
“Ristitants”
Saateks Võiksin alustada toda lugu, et see sündis kolmsada aastat tagasi Saalemis. Kahtlemata mõjuks see mõneti tõepärasemana, liiati annaks sulele suurema vabaduse. Ega siis kaine kahekümnes sajand tunne “nõiapõletamist”! See võib tunduda aatomajastul äärmise anakronismina. Kuigi maagia kui selline leiab järjekordselt tunnustamist, vihjates valitsevale jumalatehämarusele. Sellest ei pääse me päriselt ka ristitantsus. …”
“Arm ja ahnus”
Arm ja ahnus – auahnus, eluahnus – igipõline kahesus inimeses leiab Salme Ekbaumi uues romaanis käsitlemist. Kirjeldatakse peategelase – noore lauljanna elus toimuvat lõhenemist kutsumuse ja seda takistava abielu ja armastuse vahel. Kas inimene on see, kes ta näib olevat? küsib autor. Koos temaga vastust otsiv lugeja satubootamatutele keerdkäikudele, kohtab lühiühendusi, mis inimest põletavad ja […]
“Taalrimäng”
Euroopas kirjutati sel aastal palju raamatuid. Üks sakslane, nimega Büchner, katsus lugejatele selgeks teha, et maailmas mingit üleloomulikku ega jumalikku väge olemas ei ole, vaid on ainult jõud ja aine. Ja üks prantslane, nimega Gobineau, kinnitas, et kõik inimesetõud ei ole ühesuguse väärtusega, vaid on mõned, mis ära valitud ja teistest paremad. Need mõlemad õpetused […]
“Sulo, Hella ja Vappuli: mälestusi aastatelt 1911-1945”
Mälestusi aastatelt 1911-1945 Teie ees on Vappu Tuomioja, eesti-soome naiskirjaniku Hella Wuolijoki ja soomlasest töölisliikumise aktivisti, rahvasaadiku ja advokaadi Sulo Wuolijoki tütre mälestused. Hella Wuolijoki (neiupõlve nimega Ella Marie Murrik) sündis Eestis, Taageperas 21. (vkj. 9.) juulil 1886. Tema esivanemad põlvnesid Karksi ja Helme suurtest ja jõukatest talupojaperekondadest. Hella lõpetas gümnaasiumi 1904. aastal Tartus, kuna […]
“Pihtimus etteantud teemal”
“Pihtimus …” on B. Jeltsini, Venemaa presidendi erakordselt avameelne jutustus oma elust – lapsepõlvest, perekonnast, tootmis- ja parteijuhi teest, poliitilise põlualuse seisusest ning naasmisest poliitikaareenile. B. Jeltsin annab ka omapoolse nägemuse N. Liidu partei- ja riigijuhtidest ning analüüsib uutmisprotsessi kulgu.
“Kaarel, kas mäletad?”
Romaan, mis koosneb neljast osast. I osa on proloog “Kajaloodimine ehk sündmustesse süüvimine; II osa “Veepildid” on mu lapsepõlvekirjeldus, mõeldud mitte mingisuguse kronoloogiana, vaid üksikult valitud heietustena; III osa “Palang” on kandev osa; IV osa on epiloog “Saar”. Loomingu Raamatukogu 2000/1-3.
“Härgamisi”
Romaan käsitleb eesti talurahva saatust Saksa okupatsiooni lõpul ja sõjajärgseil aastail kuni kolhooside loomiseni Eestimaal. Sündmusi ühendavaks lüliks on “ei jõuka ega vaese” talupoja Esko Sõmera elukäik, mis sümboliseerib suure hulga eesti talurahva ellusuhtumist ja vaateid sel pöördelisel ajal. Küllalt paljule käsitletud ainele on autor osanud läheneda uudsest vaatenurgast. Teos sai vabariiklikul romaanivõistlusel III auhinna.
“Rippsild”
Romaan igavestel teemadel – armastusest, abielust ja nende sisemistest vastuoludest.
“Kuraditosin näitlejat hiirelõksus”
Kolmteist intervjuud raadiosaatele “Hiirelõks” (2003-2005). Sisukord. – Proloog – Aarne Üksküla – Liina Olmaru – Indrek Sammul – Maria Klenskaja – Hannes Kaljujärv – Aivar Tommingas – Laine Mägi – Lembit Ulfsak – Ülle Kaljuste – Toomas Suuman – Marika Vaarik – Roman Baskin – Üllar Saaremäe – Epiloogi asemel. “Kuidas seda saadet nimetatakse? Hiirelõks. […]
“Hannerl ja tema armsamad”
Straussi valsside õnnelik Viin! Nõnda kirjeldab teda selles romaanis Rudolf Bartsch: “Neil helgetel aegadel, mil aiad kõikjal seisid õites, olid inimesed oma väikeses päikesepaistelises maailmas paremad, vaiksemad ja õndsamad.” Suursuguses Schönbrunni lossipargis, lõbusas Praateris ja kuulsas Viini metsas arenevad kauni Hannerli armulood. “Seda seikluste kõdi, seda noore igatseva elu leitset!” muheleb autor. Hannerlil, keda ihaldasid […]
“Alice läbi nõelasilma”
… Alice tõstis nõela hästi silmade ligi – ning hämmeldus siis, avastades, et ta poolsuletud silmade ees paistab läbi nõelasilma kauneim tilluke maastik mida ette võis kujutada! Tüdruk pilgutas silmi ja piilus siis uuesti. Seal oli justkui kameele uuristatud tilluke kollakasroheline põld, millel hekk ümber. Põld laskus laugelt liivase rannani. Ei oskagi öelda, kas kasvas […]
“Fanny ja Alexander”
Juba 1970. aastate teisest poolest on Ingmar Bergman korduvalt lubanud, et üks või teine film jääb tema viimaseks. Eriti tõsiselt seda ei võetud, pigem oli lugu selles, et üle 60-aastane režissöör, kel pikk ja intensiivne loomingutee ning elu seljataga, pidi paratamatult arvestama, et võib-olla teeb ta oma viimast filmi. “Fanny ja Alexander” (1982) aga jääbki […]
“Mõtusekuke viimne kogupauk”
Mõtusekukke tabab surmav lask just siis, kui ta kevadise mängu ajal looduse kutset tunneb ja elu kõige värvilisem kõrghetk on kätte jõudmas. Raamatu tegelaste unistused on: “Oma naine, oma lapsed, oma talu ja oma maa.” “Mõtusekuke viimne kogupauk” on inimsaatuste saaga, lugu nende inimeste käekäigust, kes rändasid XX sajandi algul tollase Vene impeeriumi vaesest servast […]
“Vana tee “Armastuse” juurde”
Novellikogu Sisukord: The daughter of the Sea Kadunud meremees Kass ja kohvikann Kangur Mari ja kodukäija Kaksikõed Vanaisa prillid Pikk suusaretk Vana tee “Armastuse” juurde Loomingu Raamatukogu 1971/32
“Suits ja tuli”
Esitatud uurimuste ja artiklite suurema osa objektiks on Gustav Suitsu luule. Selle kõrval vaadeldakse A. H. Tammsaare varasemaid teoseid ja antakse draama “Juudit” tegelaste iseloomustus. “Noor-Eesti” põlvkonna (G. Suits, Fr. Tuglas, A. Kallas, ka A. H. Tammsaare) kirjandusemõistmist aitas tõhusalt kujundada Georg Brandes, kellest on ülevaade. (taskuformaat)
“Mosaiikvõlv”
Järelmärkus. Käesoleva raamatu algupoolde paigutatud refleksioonidest on valdav osa kirjutatud ning esmakordselt ka trükis avaldatatud juba hulga aastate eest (“Noorus” 1965 ja 1969, “Sirp ja Vasar” 1967, “Looming” 1969). Niisugustena kajastavad nad esijoones tolleagseid, s.t. 60-ndate aastate mõtteliikumisi, mis kas on minetanud järgnenud teabetulvas mõndagi oma aktuaalsusest või siis muutunud juba liiga enesemõistetavaks. Seetõttu võib […]
