“Konservatiivne revolutsioon”
Kas saame parata? Või lõbutseb meis juhus? Nii küsib vaim, kes uitab ahermail. Soo taha vajub päev. Veel veidi tuuli puhub ja ümber sosistab ning laulab rabakail. Nüüd pimeduski ülalt alla sajab ja koidulootusi kui saatust kaasa toob. On nõder see, kes juhust taga ajab, sest jaksaja ju juhusedki loob. (taskuformaat)
“Lõigatud tiibadega”
Ühel päeval juhtub midagi rootsi reisilennukiga. Kes on need vägivalla tarvitajad ja mida nad nõuavad? Mida tegid ja tahtsid nende isad 60 aastat tagasi Tsaari-Venemaal, Esimese maailmasõja, revolutsiooni ja Vene kodusõja ajal? Paralleelselt nende tolleaegsele koolielule ja sõjaseiklustele areneb sündmustik tänapäeval. Autor viib ühendusse hõivajate oleviku nende isade minevikuga. Mida tegid need kolm hõivajat ise […]
“Vaimud ja võimud”
Keegi ei tea öelda, kus algas too kummaline lugu, kus hargneb selle loo sündmustik ja kus ta lõpeb. Ainult et see oli kõrgmaastikul, kus mäeseljandikud jooksid rööbiti mäeseljandikega ja üksikud kaljuseinad tõusid metsikuina ja järskudena; orud nende vahel olid sügavad ja kitsad, täidetud jäiste tuultega ning alalise hämarusega. Päiksekiir pudenes siia harva nagu õnn inimese […]
“Õigusenõudja”
Eesti elu on rikas jätkuvast õigusenõudmistest, küll vähem või rohkem traagilistest, aga vahel sekka ka koomilistest või mõttetuist. S. Ekbaum oma uues romaanis esitab ühe sellise õigusenõudmise loo nn Popsiseaduse teostamise ajajärgust, mil mõnegi vabadiku ja peremehe vahekorrad astusid proovimisjärku. Loos, mida jutustatakse suure sisseelamisega, näeme, kuidas võitluses arvatava õiguse eest viimaks laguneb selle mõte, […]
“Aegadesse raiutud näod”
Romaan ajaloolistel ainetel. Renessanss – kunstide ja teaduste uuestisünd – oli sädelev ajastu, mil inimene vabanes keskaja massvormist, kujunedes individualistiks. Teadmistejanu, materialismi ja lihalikkuse kohale tõusis surematu vaimu kõrglooming. Pikkamisi liigub kohmakas lai laev mööda Arnot üles. Jõgi voolab pehmelt hallroheliselt, rahutult värelevale veepinnale on pihustunud päikese hõbekuldjat helki. Madalad lagedad rannikuribad vahelduvad puiestikkude ning […]
“Bernard Shaw ja teised”
Ivan Maiski, silmapaistev Nõukogude diplomaat ja ajaloolane, sündis 1884.a aastal arsti perekonnas. Revolutsioonilise liikumisega liitus juba nooruses. VSDTP-sse astus I. Maiski 1903. aastal, kuni 1919. aastani oli ta menševik. I. Maiski osavõtt 1905. aasta revolutsioonist viis teda pikkadeks aastateks emigratsiooni, peamiselt Londoni. NLKP liige oli I. Maiski 1921. aastast, alates 1922. aastast aga oli ta […]
“Yoknapatawpha uusaeg”
Jutustused II. Sisukord: Võõras sõjas – Ad astra, Lõhang, Kõik hukkunud lendurid; Linn – Roos Emilyle, See oleks hiiglama vahva, Juuksed, Kui õhtul päike kaob, Põuane september, Elly, Surmahüpe, Pross, Onu Willy, Oli kord kuninganna; Maa – Laudasüütaja, Karujaht, Homme, Sindlid Issandale, Pikad mehed, Kaks sõjameest, Ei kao eal; Faulkneri lühiproosast.
“Berliini olümpiamängud 1936”
Olümpiaadide olümpiaad. Pidulikult ja kumedalt kõlab kõrgelt staadioni tornist olümpiakell. Selle kaja kandub kilomeetrite kaugusele üle Reichssportfeldi määratute väljakute. Seda kuulevad sajad tuhanded ja miljonid spordihuvilised, kes on saabunud kaasa elama Berliini olümpiamängude avapidustustele – kas olümpiastaadionile või tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvaina raadioaparaatide juurde. Võimas kellahelin 76 m kõrgusest olümpiatornist kutsub kogu maailma noorsugu: “Ich […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. III köide. 1. vihik”
III köide. 1. vihik L – Loops Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Kuraditosin näitlejat hiirelõksus”
Kolmteist intervjuud raadiosaatele “Hiirelõks” (2003-2005). Sisukord. – Proloog – Aarne Üksküla – Liina Olmaru – Indrek Sammul – Maria Klenskaja – Hannes Kaljujärv – Aivar Tommingas – Laine Mägi – Lembit Ulfsak – Ülle Kaljuste – Toomas Suuman – Marika Vaarik – Roman Baskin – Üllar Saaremäe – Epiloogi asemel. “Kuidas seda saadet nimetatakse? Hiirelõks. […]
“Phroso”
Mu huulilt vallandus äkki tahtmatu üllatushüüe, osutasin käega sadama poole ning sinisele merele selle taga. Kõik pead pöördusid minu osutatud suunas, iga silmapaar vaatas teritatud tähelepanuga sinna kuhu minagi. Hetk hingetut vaikust – hetkeline imestus – siis vallandus kõikide suust kriiskav või madal, hirmust nõrk või ehmatusest vali karje… Vahemere saare ostnud inglise härrasmehe ja […]
“Unustatud sõda”
Relvastatud vastupanuliikumine Eestis 1944-1956 Üheks Eesti ajaloo kangelaslikumaks leheküljeks on üle kümne aasta kestnud relvastatud vastupanuliikumine nõukogude okupatsiooni vastu. Aastatel 1944-1956 löödi Eesti metsades meeleheitlikke lahinguid, mida paraku pea keegi tähele ei pannud ega tunnustanud. Selle unustatud sõja käigus ohverdasid tuhanded mehed ja naised Eesti vabaduse eest oma elu. Nende vastupanu oli lootusetu ning algusest […]
“Tutvus härjavõitluskunstiga”
“Tutvus härjavõitluskunstiga” üritab selgitada selle vana tseremoonia ajaloost, tehnilist, sümboolset ja kunstilist tähendust. Härjavõitlusrituaal, milles on säilinud kogu elus esinev vägivald, on allutatud täpsetele reeglitele ja rangele tseremooniale. See raamat aitab mõista plastilisi ja dramaatilisi emotsioone, mida tekitab härjavõitlus. Raamat selgitab täpselt ja selgelt härjavõitluse algupära, härgade morfoloogiat ja käitumist, härjavõitluse etappe ja võitlusvõtteid ning […]
“Juhan Smuul. Teosed. I osa”
Luuletused. Lühipoeemid. Lühipoeemid: Pootsman, Mida rääkis kalur Peeter Hülgekütt, Kuidas Koguva küla käis punavooris, Tulime Hiiumaa pealt (Poeemikatkend), Viimane karavan. Katkend poeemist “Teekond Leningradi”, Teravmägede motiive.
“Gorbatšovism”
Raamat “Gorbatšovism” kujunes artiklitest, mis ma kirjutasin mitmesugustele Lääne ajalehtedele ja ajakirjadele sedamööda, kuidas perestroikaks nimetatud sündmused Nõukogude Liidus arenesid. Pärast raamatu trükkiandmist on N. Liidus toimunud palju Lääne massiteabevahendites sensatsiooni tekitanud sündmusi. Need ei ole muutnud vähimalgi määral minu arusaama perestroikast. Ma tahan teha vaid kaks märkust. Esiteks ei ole minu raamatus peamiseks kriitika […]
“Sulailmast uutmiseni”
Autor on koondanud raamatusse 1974-1987. aastatel avaldatud artiklid aktuaalsete kirjandusküsimuste kohta uuemast proosast ning uudisteoste retsensioonid. Lähemalt on vaadeldud 1985. aastal toimunud romaanivõistlust, proosa kvalitatiivset uuenemist 1960-ndate aastate algupoolel ja selle arengudünaamikat. Taskuformaat
“Väikelinna romaan”
Viljaka noore prosaisti esimene romaan. Mõneks päevaks ühte väikelinna sattunud Tallinna kirjandusteadlasele avaneb kohaliku kultuurielu väline hiilgus ja ülespuhutus, loomingulise intelligentsi mannetus, kõlbeliste väärtuste vahetamine materiaalsete hüvede ja naudingute vastu. Autori valdavalt iroonilisse hoiakusse põimub kohati nukrat lürismigi – eriti armastusteema käsitlemisel.
“Inimese saatus”
Jutustus “Inimese saatus” tungib südamesse kõigepealt oma karmi elutõe ja humanismiga. Kirjanik jutustab lihtsalt, kuid eredalt autojuht Sokolovi elust, inimesest, kes on sõja ajal kaotanud oma perekonna, üle elanud fašistliku vangilaagri koledused, sõjaelu karmuse, kuid on suutnud säilitada endas õrnuse ja armastuse inimese vastu. Tulnud tagasi rindelt, lapsendas Sokolov kodutu poisikese, asendades talle sõjakeerises hukkunud […]
“Kaks suurt. Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu”
Saateks: Kaks tüüpi. Haridusminister A. Jaakson jutustas kord järgmise iseloomuliku loo. Prantsusmaalt oli jõudnud Tallinna üks kuulus maalikunstnik, kes ei tundnud meie olusid ja kellele meie riigitegelased olid täiesti võõrad. Ta viidud saali, mille seinal rippusid eesti riigimeeste pildid; talle näidatud seal Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi pilte ja küsitud, kas ta piltide järgi saab […]
