“Pariisi röövitud laibad”
Paul Evertier kirjutab mina-isikus põnevusjutu. Moodustades oma partneri Jean Taureau´ga era-detektiiv-büroo, värvatakse neid selgitama väljapressimiskirjade saatjat. Ootamatult hargneb sellest näiliselt süütust kirjadega pommitamisest majandushaide vaheline võitlus elu ja surma peale. Ei kohkuta tagasi mõrvamistest, millest mitmed toimuvad päise päeva ajal keset Prantsusmaa pealinna. Siis kaob aga ootamatult kaks laipa ja alles lõpus, nagu see on […]
“Traguni tagasitulek”
Advokaadi poeg, kes teadis alati viimaseid linnauudiseid, ütles, et kuigi vaimu nägi harva keegi peale husaaride eneste, oli rohkem kui üks linna mees ja naine teda juba oma õuduseks silmanud. Fantoom ilmus peamiselt väga hilisel õhtul, linnaavenüü tihedate puude all otse kasarmute läheduses. Ta oli ligikaudu kümme jalga pikk, tema hambad tekitasid kuiva tervat lõginat, […]
“Läti leegion”
Teise maailmasõja ajal teenis Saksa sõjajõudude kooseisus umbes 115 tuhat lätlast. Peaaegu kolmandik nendest langes lahingutandritel. Arturs Silgailise raamat on pühendatud Läti brigaadi, diviiside ja teiste relvaüksuste sõjalistele saavutustele Saksa idarindel Nõukogude Venemaa, Läti ja Saksamaa territooriumil. Raamat annab ülevaate leegioni moodustamisest ja sõjateest. Autor püüab poliitilisest aspektist selgitada Läti leegioni moodustamist ning leegioni tähtsust […]
“Surra tohib vaid äärmisel juhul”
Tuntud bulgaaria kirjaniku kriminaalromaan. Meie lugejale raamatust “Pole midagi paremat halvast ilmast” tuttaval Bulgaaria luurajal Emil Boevil tuleb seekord Londonis, lõbujanulises Sohos, allilma tumedate tegelaste ja LKA-meestega rinda pista. Sari: Mirabilia
“Kus on rändurite kodu?”
Ulmejutustus. Nõukogude ulmekirjaniku teravasüžeeline noorsoojutustus pajatab hüpertehnitsistliku võõrtsivilisatsiooni sissetungikatsest Maale ja dessandi tagasilöömisest tänu tähelepanelike ning julgete noorukite agarale tegutsemisele, kes on dessantlaste kurikavala anastamistehnika suhtes teadmata põhjustel immuunsed. Ühtlasi osutab autor indiviidi surematuse idee absurdsusele. Raamatus on pühendus.
“Märgitud”
Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947 lõpukuudel. Seda aega – Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu – võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo […]
“Jaan Koorti päevaraamat”
See raamat asub žanritevahelisel eikellegimaal: – ta pole ei monograafia kunstnikust, ei romaan temast. Belletristlikku elementi temas siiski leidub: näiteks kujutab ta endast Jaan Koorti päevaraamatut, aga tegelikult pole Koortilt teada ühtki päevikulehekülge. Ometi koosneb tekst teatud osas Koorti enda kirjutatust: tema artiklitest ja kirjadest. Paratamatult tekkivate tühikute täitmiseks on kasutatud ajakirjandust, memuaarteoseid ja kunstiajaloolisi […]
“Ülevaade prantsuse kirjandusest”
Sisukord: Sissejuhatuseks; I. Keskaeg. 1. Prantsuse kultuuri aluseid; 2. Eepiline luule. Chansons de geste; 3. Rüütliromaan; 4.Lüürika; 5. Kodanlik kirjandus keskajal; 6.Õpetlik kirjandus. Roosiromaan; 7. Dramaatiline kirjandus; 8. Tagasivaade. II. Renessanss. XVI sajand. 1. Ajajärgu üldpilt; 2. Renessansi lüürika. Plejaad; 3. Rabelais´ realism; 4. Montaigne. III. Klassitsism. XVII sajand. 1. Ajajärgu üldpilt; 2. Teerajajad; 3. […]
“Jaan Koort”
Käesoleva monograafia ülesandeks on tutvustada laiemat lugejaskonda väljapaistva eesti skulptori ja kultuuritegelase Jaan Koorti elu ja kunstipärandiga. Teos on ühtlasi esimeseks katseks senisest täielikumalt iseloomustada kunstniku rikkalikku loomingut, näidata Koorti ühiskondlikpoliitiliste ja kunstiliste vaadete arengut, määrata tema koht eesti kunstiajaloos. See on seda enam vajalik, et meil senini puuduvad ülevaatlikud teosed Koortist. Varm ilmunud kunstikirjandus, […]
“Joosep ja Potivari naine”
Heal lapsel on mitu nime. “Hea lapse” au sain küll harva, aga nime oli mul mitu. Ametlikult olin Joosep Tobias, Andrese poeg. Joosepi vastu ei olnud mul midagi. Piibli Joosepist seati meile, poistele, eeskujuks nii valla kui kihelkonnakoolis, ehhki Potivari naist meid kiusamas ei olnud. Poisikesena meeldis mulle ka võõras nimi Tobias. See oli midagi […]
“Kajaja”
Ühel selgel suvehommikul seisis Roobe veski sillal kümneaastane tüdruk, valges kleidis ja väga kõhn. Ta toetus rinnutsi silla käsipuule ja põrnitses, sest ta tuju oli väga halb. Pealegi valutas ta süda koduigatsusest. Praegu oli linnas suvevaheaeg ja aiad-õued täis käratsevaid lapsi, kes mängisid põnevaid mänge. Siin oli vaikus ja masendav rahu. Oli pühapäev ja veski […]
“Igaviku lävel”
Väike jõeäärne turbaraba, linnast mitte väga kaugel. Ümberringi põllud ja noor kasemets. Ilm on soe ja päiksepaisteline. Aurukatla korstnast tõuseb suits otsejoones üles taeva poole. Elevaator jookseb pooltühjalt, ainult mõnes üksikus kannivahes on poolik labidatäis kollast vedelat turbakihti, mille paar viimast meest karjääri põhja siludes sinna visanud. Suurem osa mehi on juba august välja roninud, […]
“Karl Leichter. Eesti muusikateaduse suurmees”
Kui mõelda muusika eriomadusile, siis vaatamata kunstide ühisele ürglättele selgub teiste kunstidega võrreldes erinevusi. Kui poeesiat, mille edasiandjaks on sõna, piirab mõtteline täpsus ja loogika, kujutavat kunsti füüsiliselt nähtavast ümbrusest olenev vorm, siis muusikaline väljendusvahend heli on subjektiivsem, iga vastuvõtja saab temast suurimal määral erineva mulje, mistõttu teiste kunstidega võrreldes muusikaline väljendus ei ole samal […]
“Kaktuste tähtkujus”
Asjaarmastaja märkmed. Rohkem kui kolmekümne raamatu autor Nikolai Nikonov on kirjanik, kelles tähelepanuvõime ja kujutamisanne ühinevad laialdaste teadmiste ja innuka loodushuviga. Uurali lugejad tunnevad Nikonovi novelle ja jutustusi ning kahes trükis avaldatud raamatut \”Laululinnud\”. Kiindumus sulelistesse pole Nikonovi seganud taimemaailma peeneks asjatundjaks saamast: tema huviringis on nii kodumaised kui ka eksootilised taimed, näiteks kaktused, mida […]
“Broceliande”
Broceliande on salapärane, legendidest kubisev mets otse Bretagne’i südames. Noor üliõpilane Chloe astub Rennes’i ülikooli, et spetsialiseeruda keldi ajaloole. Kohe pärast seda hakkab ta kokku puutuma seletamatute mõrvadega. Kõik märgid näitavad viitavat Broceliande’i metsale, kus Chloe osaleb muistsete hauakambrite arheoloogilisel väljakaevamisel. Kuid kas selle lahtikaevamisega, mis peab jääma maetuks, ei riskita ellu äratada unustatud metsikuid […]
“Aseri-eesti sõnaraamat”
Esimene aseri-eesti sõnaraamat sisaldab pisut üle 12000 märksõna ja püsiväljendi. Lisaks on toodud näiteid liitverbide ja enamlevinud sõnade kasutamisest lausekonstruktsioonides.
“Paelamehed”
“Üle Kosepäälse pühkiv vinge tuul sasis vihaselt maanteeäärses kulus ja lennutas metsast raputatud lehti kaugele lagedale põllule. Üksikul künkal heledalt kolletav kõrge kaasik jagas paremale jääva tumeda kuusemetsa ühtlase joone nagu pooleks. Rööbastee suundus üle lageda põllu eespool paistva sügisevärvides metsasalu poole. Kui teejuhina ees astuja maanteelt ära pöördus, vaatasid talle järgnevad kol pikakasvulist sihvakat […]
“Lydia Koidula. Luuletused”
Tekstikriitiline väljaanne. Koostanud E. Aaver. Lydia Koidula (1843-1886) loomingu pärisosa, tema laulud, pole rahvani jõudnud siledat teed mööda. Koidula luulepärandi avaldamisele tegid ennekõike takistusi tema pärijad, kes hoidsid aastakümnete vältel visalt kinni käsikirjade omandiõigusest. Alles 1958. aastal jõudsid kaua otsitud ning vahepeal juba kadunuks peetud käsikirjalehed erakätest Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi käsikirjahoidlasse, tuues kaasa […]
“Oblomov”
…”Oblomov” on keerukas ja kahtlemata märksa mitmeplaanilisem teos, kui ta esimesel pilgul paistab ja on paistnud koguni paljudele soliidsetele kirjandusloolastele. Oma laadilt on ta monograafiline romaan, üles ehitatud ühele kesksele teljele. Selleks keskteljeks on nimikangelane. Tema juurde viivad kokku kõik süžeeliinid ja temast lähtuvad kõigi teiste tegelaste iseloomustused. Ilja Iljitš Oblomov esitatakse lugejale just nagu […]
