“Ainult juhus”
Kaks inimelu ajapöördeis. Teine raamat. Romaani võõrsile heidetud peategelased on aastakümneid kinni oma vanades meeldumustes. Üks neist kujutleb, et kõik temale juhtunu on seaduspärane, teine aga arvab, et kõik on ainult juhus. Üks peategelastest püsib paigal oma uues kitsas eluringis, teine rändab ringi kogu maailma ulatuses. Ometi püsib nende vahel mingi igaveste pagulaste saatuslik side. […]
“Mälestusi Juhan Sütistest”
45-aastaselt surnud luuletaja ja teatritegelane Juhan Sütiste (end. Johannes Schütz, 1899-1945) jõudis kirjanduses tegutseda ainult kaks aastakümmet, olles tõmmanud endale tähelepanu kolme mehe koguteostes “Sang” ja “Bumerang” 1925. a. ning jõudes autoriteetse kirjandusajakirja “Looming” veergudele 1926. a. J. Sütiste eluajal ilmus temalt 12 raamatut, mille kogutiraaž ei tõuse üle 14 000 eksemplari (sellestki arvust langeb […]
“Epiloog”
Romaani tegevus toimub kolm-neli aastat tagasi Stockholmis pagulaste hulgas. Tegevuse ja konfliktide põhjused peituvad minevikus ning neid tundmata jääks lugejale palju mõistmatuks. Autor esitab sellepärast ka episoode sündmustest mitukümmend aastat tagasi, liites need romaanis kaasaja kujutuse vahele. Toimunut vaadeldakse kahe tegelase silmade ja kolmanda päeviku lehekülgede kaudu. Romaanis peegelduvad pagulasargipäev, noorema ja vanema põlvkonna vahekord […]
“Mary”
Käesolev raamat on trükitud eriväljaandena Ü. Eesti Kirjastuse ORTO liikmetele sünnipäevakingiks. “Mary” on Pariisi-romaan, prantsuse pisut närbe, mitte alati just tervesuunalise, pikantseid situatsioone taotleva psühholoogilise “südameromaani” mustreile ehitatud pala. B. Björnson, Nobeli kirjanduslaureaat 1903, on norralastele palju enam kui kirjanik. Suur rahvajuht ja rahvusteadvuse ärataja. Optimist ja tahteinimene. Alati valmis pihta andma, nobe manitsema, julgustama. […]
“Laulatatud”
Romaanivõistlus ‘ 85 Romaan viib lugeja väikesesse hüljatud rannakülla, kus elab veel ainult kaks vanainimest. Nende hool kogu küla korrashoidmisel kannab vilja: kunagiste külaelanike järeltulijad pöörduvad maale tagasi. Autor rõhutab maa ja põllumehe töö põhjapanevat osa ühiskonna elus, vaadates tulevikku optimistliku pilguga.
“Lunastus”
Sisukord: Lunastus Mees MTPI-st Siin Moskva Käed Juhtum rajoonikeskuses Juli Danieli portree visandeid Loomingu Raamatukogu 1990/24-25
“Järgmise mehega on kõik teisiti”
Kust leida õiget meest ja milline see õige mees üldse olema peaks? Ja kui see kord leitakse, mis siis edasi saab? Arstide, sotsioloogide, filmiteadlaste – seltskonna koorekihis liikuva, Berliinis kinorežissööriks pürgiva neiu lustakasiroonilises stiilis kirjapandud seiklused elukaaslase ja -õnne otsinguil.
“Saatuslik armastus majas nr 34”
Neli tänavat viib väikesele asfalteeritud platsile Berliini linnaosas Charlottenburgis. Ühelt neist asus maja number 34 – ehitatud aastal 1902, milles elasid meie romaani tegelased. Nagu tuhat samataolist maja ümberringi, nii oli ka maja number 34 üks neid omapäratuid hallkollaseid Berliini üürimaju, mille tumedad kivikatused, väikesed rõdud ja kitsad trepikojad sarnanevad üksteisega nagu kaks tilka vett. […]
“Aastate astmeilt”
Eesti NSV teenelise kirjaniku Ralf Parve uues artiklivalimikus leidub nii uurimuslikke kui memuaarseid käsitlusi ja sõnavõtte peamiselt vanema põlvkonna eesti kirjanike ja kultuuritegelaste kohta. Raamat algab ulatuslikuma põikega väliskirjandusse tutvustamaks meiegi kirjandusse kaudselt jälgi jätnud Else Lasker-Schülerit. Illustreeritud fotodega. (taskuformaat)
“Suletud hääl”
“Suletud hääle” peategelasel, noorel vallalisel naisel ei ole nime. Ta elab Pariisis ja töötab Gare du Nord´i rongijaamas sõiduplaanide teadustajana. Talle meeldib võtta endale erinevaid identiteete, mängida erinevaid rolle. Ta teeb seda, mis parajasti ette tuleb, ja sellega, kes teda parajasti kutsub. Tema kinnismõtteks on noormees, kellesse ta on armunud, kuid kes paraku on seotud […]
“Kodu lugu II”
Sisukord: III. Oma tuba, oma luba – Eraldumine Vene riigist – Eesti Vabadussõda – Iseseisev Eesti riik – Suurim saavutus – Käidud teele tagasi vaadates IV. Nurka surutud – Eesti iseseisvuse lõpp – Lootus vabanemisele – Vastupanu võõrvõimudele – Süsteemiga kohanemine – Uus ärkamisaeg Loomingu Raamatukogu 1989, 42/43
“Haljas aas”
Juhan Smuul lõpetab oma “Jäise raamatu” sõnadega: “Tundub, et reis, mille ma kaasa tegin, oli üks minu laineharju, mis praegu pahisedes orgu langeb ja puruneb. Aga ma tahaksin kirglikult, et muutuksid tõeks luuletaja sõnad: “Ühe laine haud on hälliks teisele.”” See luuletaja on Jiri Wolker ja need sõnad on kirja pandud “Ballaadis meremehest”. Jiri Wolker […]
“Alasti huntide seas”
Lugeja! Autor katsub Su selle tugeva teosega südame ja neerudeni läbi. Laseb Sind inimese hinge ülluse kõrguselt alla vaadata ta põrgusügavikku. Vastandab fašistlikele murdjatele illegaalsed kommunistid-võitlejad, keda tugevamini kui üks veri seob ühises võitluses seltsimehelik sõprus. Võitluses vabaduse ja elu eest, mida teoses sümboliseerib surmalaagris salaja üleskasvatatav laps. Milleks neid õudusi meenutada? Aga meie lapsed? […]
“Mõõtühikud”
Raamat esitab üksikasjalikult NSV Liidus alates 1982. a. 1. jaanuarist kehtima hakanud standardiga GOST 8,417-81 kasutusele võetud füüsikaliste suuruste mõõtühikute süsteemi (SI). Käsitletakse ka meetermõõdustiku arengulugu, füüsikalise suuruse dimensiooni, valemite võrdetegureid, mõõtühikute nimetamist ja tähistamist ning CGS- ja teiste süsteemide seoseid SI-ga. Mõeldud laiale teadlaste, inseneride, tehnikaüliõpilaste ja õpilaste ringkonnale. (vihik, 63lk)
“Indreku lapsed”
Romaan. On peaaegu aasta sellest, kui tulime Arneriga siia kõrgendikule. Oleme nüüd kodunenud ümbruse kui ka inimestega, kes elavad all linnakeses. Kui läheme siit alla, siis ikka kolmekesi, kõige ees jookseb Peni, kareldes ja klähvides, ja meie ta järel. Koduks siin on meil onn, hall ja luitunud. Võimalik, et selle ehitas esimene valge mees – […]
“Kes oskab lugeda hieroglüüfe?”
Hanno Kaaret, kirjanik eksiilis, on ajahädas. Igapäevasest leivatööst vabanedes saab ta lõpuks ometigi pühenduda kirjutamisele. Aga kas lugejaid nüüd enam nimetamisväärselt leidubki? Isekirjastajast peategelase enese poolt läbiviidav omapärane uurimus näib seda küsimärki heidutavalt rõhutavat. – Ajahäda, küündimatus, väikese eluvale vajadus mõjutavad teistegi osaliste eneseteostusi romaani mitmepalgelises galeriis. Peamiselt Kanadas kulgeva, kuid puhuti ka mujale põikuva […]
“Tulin kodumaalt”
23. märtsil 1955 pääses Inglismaale Tallinnast tulnud N. Liidu laeval “Tartu” eesti noormees Manivald Rästas, kes end julge põgenemisega oli päästnud okupeeritud Eestist, tunnistajana meie rahva vaevapäevadest kommunismi all. Ta käis seal koolis, elas kaasa eestlaste vangistamised ja suurküüditamised, metsavendade meeleheitliku vastupanu, vangistati ise ja mõisteti 9 aastaks vangi relvade varjamise pärast, istus kolmes vanglas, […]
“Proua Jenny Treibel. Stine”
Nagu oma kuulsas ajasturomaanis “Effi Breist”, jätkab nõtke sulega vanameister indiviidi ja ühiskonna suhete kriitilist läbivalgustust ka siinsetes lühiromaanides. Esimeses viib autor lugeja tolleaegse suurlinna tegelikkusesse ning ironiseerib linnakodanluse tühisuse, paraaditsemise, eelarvamuslikkuse ning upsakuse üle; teine kujutab endast suure armastuse lugu, mis jookseb traagiliselt karile jäikade seisuslike vaheseinte tõttu.
“Peep Koordipoja põlistalu”
Inimese üürikesest elust ei jää harilikult muud järele kui näputäis põrmu ja tema tegude jäljed, kui ta on neid mõistnud jätta. Kustuma on kärmed need jäljedki. Ainult mõnel nende hulgast, kes on meestena teistest suuremad ja kellede teod raskelt mööda maad on käinud, tekivad tegude taha lood, mis nende mälestust põlvest põlve edasi hoiavad, ühest […]
